Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. (0)

Sarnased õppematerjalid

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Omakeelne ajaleht ilmus Soomes 1775-76, Eestis 1806. Samas võime omakeelse ajakirja tõsta Soome ajalehe ilmumisest ettepoole ­ 1766 LÖ. Ka trükikoda oli Eestis enne Soomet (1631, S ­ 1642), samuti ülikool (1632, S ­ 1640). Soome ajakirjandust tegi alguses akadeemiline seltskond (õppejõud, kellel oli ajakirjandus kõrvalamet), Eestis seevastu arstid, edumeelsemad vaimulikud ja hiljem koolmeistrid. Kui Soome lugejaks oli haritum rahvas, vaimulikud ja koolmeistrid, siis Eestis oli omakeelse ajakirjanduse lugejaks just talurahvas. Ajakirjanduse eel- ja kõrvalkäijaiks peetakse plakateid, mis vahendasid kõrgemate instantside teadaandeid. Kalendrid sisaldasid peale kalendaariumi ja hädapärase tarbeteabe ka harivat lugemist. Piibli ilmumiseni leidub kalendrites eeskätt vaimulikku kirjasõna. Kalendrisabast õpiti aastakümneid talutaredes lugema.

Sotsiaalteadused

33

docx

Avalike suhete põhjalik konspekt

Tema jaoks oli veenimise eesmärk arusaamade ja seisukohtada edasiandmine. Aristotelese ,, Retoorika" on veenmiskunsti klassikaline teos, milles väidetakse,et veenmine tugneb kolmele sambale: 1. Ethos ehk kõneleja isikuomadused 2. Pathos ehk auditooriumi viimine sobivasse emotsionaalsesse seisundisse 3. Logos ehk argumendid ja nendest tuletatud järeldused Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost,sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Sihtgrupi veenmiseks peab kasutama kõnelejat, keda inimesed usaldavad ja kellega nad suudavad samastuda. Et inimesed propagandisti sõnumit toetaksid, peavad tema argumendid olema ratsionaalsed ja nende mõju emotsionaalne. Uudelepp: propaganda inimese kui massi integreeritud osa hoiakute ja käitumise mõjutamine propagandistile vajalikul viisil, kasutades selleks sotsiaal-kultuurilisest taustast tulenevaid sümboleid,seteotüüpe ja emotsioonidele suunatud argumente; propaganda instrumendid on

Avalikud suhted

50

docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

Tekst, mida keegi ei loe, ei saa diskursuseks. Mõistlik on pidada tekstiks tõlgendust, mille lugeja loob, seostades laused olukordade ja tähendustega. Tähenduslikustamine ehk tähenduse andmine – lugeja annab tekstile tähenduse seda tõlgendades. Lugeja toodab tekstimärkidest uusi märke, mis määrab teksti määratluse. Tõlgenduse ja tähenduse samastamine hõlbustab tekstianalüüsi probleemiasetust. Uurijal on ülesanne selgitada teksti võimalikke tõlgendusi. Iga uurija peab olema teadlik, et uurijana ta ise ka tõlgendab tähendusi. Tähendusi pole algupärases mateerias olemas, sest tekivad alles lugedes. Kelle käes on tähendus? - Tähenduse määrab teksti autor. - Tähendus on tekstis. - Tähenduse loob kuulaja/lugeja. Kirjalikus tekstis on peale sõnade õigekirjasüsteem, esiletõstetud kohad, küljendus- ja kujundusmärgid, konventsionaalsed esitusviisid (nt tabel, skeem). Neid pole aga keeles sees, vaid need on kultuurivalikud

Foneetika

45

doc

Suhtekorralduse eksami materjal

saavutatavad · suunatus kvaliteedile ­ siin saab lähtuda põhimõttest, et mõõta tuleb ennekõike sisu, mitte hulka. Üks positiivne artikkel päevalehe esikaanel on reeglina palju mõjusam kui mitmed kolmanda lehekülje uudisnupud kokku. Vastuvõtule saabunud kümme suurklienti on olulisemad kui mitukümmend organisatsiooniga vaid nõrgalt ja kaudselt seotud inimest. Suhtekorraldusprogramm sihtgruppide määratlemine Eelanalüüsi tulemusena peab organisatsioonil olema selge, kes on "probleemi" osalised. Ka juhul, kui suhtekorraldusprogramm ei ole suunatud probleemide lahendamisele, vaid pigem olemasoleva olukorra säilitamisele, on võimalik identifitseerida grupid, kellest organisatsiooni edu või ebaedu kõige enam sõltub. Üldjuhul on sihtgruppe palju. Suhtekorralduslike eesmärkide seadmisel on esmatähtis prioriteetide paikapanek, st missuguste sihtgruppidega suhtlemisest tuleb alustada, kellele

Suhtekorraldus

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71 TELEFONIINTERVJUU on intervjuude alaliik. Organisatsioonis peab olema kindlaks määratud info jagamise kord ning vastutavad isikud. Kui see inimene ei oska ise vastata, suunab edasi. Kui ajakirjanik helistab, peaks mõtlema kas see inimene on vastamiseks õige persoon. Ei pea kohe küsimustele vastama, võib endale aega võtta et koguda mõtteid. Palu tagasi helistada või helistad ise. Tippjuhtkond kajastab tavaliselt järgmisi valdkondi - organisatsiooni töötulemused, korraldus, tulevikuplaanid. ................................................

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

..........................................................................54 Sissejuhatus Ajaleht on kunst ­ kollektiivne kunst, mis lähtub oma ajast ... Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks ­ me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika.

Eesti keel

41

docx

Riigiõigus

riigikogu istungi, enam ta neid kokku ei kutsu. · Hakkas vaikiv ajastu 1934 ­ poliitilisi organisatsioone pole, erakondi pole, nad on keelustatud. Ühtegi poliitilist väljundit ei ole. See näitas, kui nõrk on tegelikult demokraatia ja nii lihtne on rahvast lollitada. · Loodi Isamaaliit ­ asendas erakondi ­ riigipartei. Nii valitses Päts Eestit umbes 2 aastat. 1936 otsustas Päts korraldada rahvahääletuse, pani küsmuse: Kas rahvas tahab uut põhiseadust? Kus on tugev president. Rahvas toetas Pätsi algatust, samas ei teata, kui vabad need valimised olid. Teatud skeptilisus on tervitatav. Kas rahvas tahab, et kutsutaks kokku rahvuskogu, kes tuleb ja võtab vastu põhiseaduse? Kehtisid veel sätted, et põhiseadust sai muuta vaid rahvahääletus. · 1936 koostati põhiseadus. · ,,Legaalsuse printsiip eesti põhiseaduse muutmises ja muutmiskavades" ­ raamat,

Riigiõigus

126

doc

Politoloogia konspekt

POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolutsioon lõhub aga traditsioone ehk põhiväärtusi, mis on tema arvates peamiseks

Politoloogia

Kommentaarid (0)