(2). Tükipalga süsteem käivitab töötajate vahelise võistluse (3) ning võimaldab motiveerida töötajaid saavutama enamat (4). Selle puuduseks on aga süsteemi keelukus (1) ning oht vähendada töökvaliteeti (2) ja halvendada koostööd (3). Tekitab tööliste vahel pingelist konkurentsi enamtasustavate tööde saamiseks (4). See tõi kaasa olulisi palgaerisusi, mis tekitab omakorda konflikte, sh nii tääl kui ka töövälisel suhtlemisel (5). Suurem enamus tootmistöölisi saab kollektiivsel tulemusel põhinevat töötasu, kuna individuaalset panust pole võimalik mõõta. Kollektiivsel tööl põhineva palgasüsteem on tulemusele orienteeritud (1) ja kiirendab tootmisprotsessi (2). Aga töö kollektiivi efektiivsus langeb (1), tootmises tekkivad seisakus ja töölised ei pinguta piisavalt nende töötasu ei sõltu ju nende tulemusest (2). 2. Esitage töötajate tegevuspõhine hindamis- ja tulemustasustamise süsteemi positiivsed ja negatiivsed momendid grupeerituna
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inim...
Algul oli liberalism suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas kolmanda seisuse majandushuve. Liberaalid nõudsid sõna-,koosoleku- ja ÜHINEMISVABADUST ning usuvabadust. Kõik pidid seaduse ees olema võrdsed. Riik pidi lihtsalt pidi kontrollima et reeglitest kinni peetaks. 11. Rahvuslus? 12.Sotsialism? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. See pidi ära hoidma ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud.
LOOMEMAJA Kelly Olvi NDUS AA-15 LOOMEMAJANDUS Loomemajandus on definitsiooni järgi majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu. Loomemajandusest hakati maailmas tõsisemalt rääkima alles 1980ndatel, Eestis ning mujal Euroopas aga veelgi hiljem. 2005. aastal tehti Eestis esimene loomemajanduse uuring ning selle käigus püüti sõnastada definitsioon ning määratleda valdkonnad. VALDKONNAD Arhitektuur Kirjastamine Arhitektuur, sisearhitektuur,
uuendustele. Liberaalid pidasid kõige tähtsamaks üksikisiku vabadusi ja esindasid põhiliselt tõusva kodanluse majandushuve. Sotsialistid püüdsid leida niisugust ühiskonda mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. 21. Miks ja millal need kolm poliitilist voolu tekkisid? 22. Milline pidi sotsialistide utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Nende vaated oli kohati naiivsed ja teostamatud. 23. Mille poolest erines marksism varasematest poliitilistest õpetustest? Ta ei olnud rahumeelne ja leplik
paremini ajaliselt või ruumiliselt ära kasutada. Näiteks: koljuõmbluste hiline luustumine võimaldab peaaju mahu suurenemist tänu närvirakkude venimiskasvule ja abirakkude arvu suurenemisele. Järjepidevalt kujuneb juurde uusi geene ja vaigistatakse vanu ebavajalikke geene. Peamised valdkonnad, kus toimub uute geenide lisandumine: valkude ainevahetus (toitumine, immuunsus, kommunikatsioon). Inimese sotsiaalne evolutsioon- põhineb kollektiivsel eluviisil ja inimühiskonnas teadmiste, tehnoloogiate, kultuuriliste muutuste edastamine ja kogumine Eeldused: 1. Kõne kujunemine (muutused hääleaparaadis, hambumuses, keeles, häälekurrudes, kõrva ehituses) 2. Abstraktne mõtlemine (põhineb teise signaalsüsteemi olemasolul, vahetu mõju närvisüsteemile. Võimaldab abstraktset mõtlemist) 3. Kultuuriline evolutsioon- religiooni teke, koolektiivsed suhted, kunsti teke 4
Ühiskond Ühiskond on kollektiivsel indenditeedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne idenditeet põhineb ajaloolistel, usulistel, rahvuslikel ja/või poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. ,,Meie" tunne. Riik ei ole ühiskond. Ühiskonna tasandid, riigi tingimustes. Mittemajanduslik Ühistasand eratasand Valitsemine eraelu
monarhiat või vabariiki, valimisõiguste laiendamist, eraomandit. Esindajad: John Stewart Mill, John Locke, Constant de Rebecque 13.Sotsialism- poliitiline õpetus, mis seisis sotsiaalse võrdsuse eest. Linnad ei suutnud sammu pidada urbaniseerumise ja tööstusliku arenguga. Suure hulga inimeste vajadustega oli raske toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida. Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus. Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur. Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand. 14.Romantism levis 19 saj I poolel. Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu. Huvi mineviku vastu süvendas rahvuslikke liikmist. 15
Hea õnne korral edastame ühel päikselisel päeval nii mõndagi loorberitele lebama jäänud täna edukaks peetavat Euroopa riiki. Näiteks Kreekat, mille majandus Euroopa Liidu abipakettide kiuste näib põhja vajuvat nagu uppuv laev merel. Oleks vaid kreeklastel eestlaste töökus, tuleksid nad sellest situatsioonist kahtlemata välja. Vaatamata mõningasele kadedusele teiste kaasmaalaste suhtes on eestlane ääretult töövõimeline ja visa hing. Niisiis võib loota, et kui kollektiivsel tasandil tehakse riigi jaoks arengut soodustavaid valikuid, siis ühel hetkel saabub ka Maarjamaale kauaoodatud materiaalne õndsus. Peamine, et kogu selle rahmeldamise käigus inimlikke väärtusi ei unustataks. Jättes kõrvale Eesti soovi areneda majanduslikus plaanis, on meie riigi suurimaks vooruseks peetav aspekt siinne kooliharidus. Loodusteaduste alal oleme maaimas esirinnas ning Eesti keskkoole kui ka kõrgkoole peetakse tugevateks ka väljaspool siinseid riigipiire
käitumisele ja otsuste vastuvõtmisele juhtimistegevuses nii isiklikul tasemel kui ka meeskonnatöös. 5 2.1. Saavutuste emotsioonid Saavutuste emotsioonideks on uhkus, vaimustus, rõõm ja rahulolu. Neid emotsioone gruppeeritakse ühte klassi sest, et neil on palju üldiseid joonesid, näiteks, tõstavad enesehinnangut ja heaolu. Nad võivad tekkida nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil: kui inimene tunneb uhkust saavutuse eest, ilmuvad temal nii öelda jõud edasi tegutseda, kuid uhkus kollektiivsel tasandil muutub kogu rühma identiteeti kõrgendatuks. Kuid vastandlikus olukorras võib teha inimest kõrgiks, lisaks sellele võib tekida teistes kadedus või vaenulikkus, mis võib viia konfliktideni vastupidiste tulemustega. Vaimustus annab täiselu tunnet, toob inimese käitumises esile impulsiivsust, peamine on see, et vaimustus ei lükaks liiga
5.Mis on sotsiaalkapital? Keskendub sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel 7.Kuidas saab riik soodustada innovatsiooni? Muuta maksusüsteem selliseks, et sellest oleks kasu ka innovatiivselt loovatele inimestele. 8.Missugused seadused reguleerivad ja kaitsevad intellektuaalset omandit? Põhisedus, autoriõiguse seadus, patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus. 9.Mis on loomemajandus? majanduse valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning. On võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. 10.Nimetage intellektuaalse omandi liigid. 1) autoriõigus 2) autoriõigusega kaasnevad õigused 3)tööstusomand 11.Miks on vaja intellektuaalset omandit kaitsta? Et kõrvalised inimesed ei kasutaks ära (levitaks, müüks või pakuks müügiks) teise poolt loodut. Et autoril säiliks oma loodu üle ainuõigus senikaua, kuni ta seda soovib. 12
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
Skulptuur arhailine naeratus, kange poos, Kuros ja Kore, ideaaltüübi kujutamine); 3. Vaasimaal algul mustafiguuriline, hiljem punasefiguuriline; rakurss · Ülekreekalised pidustused, Olümpia mängud 776 eKr ajaarvamise alguspunkt Kreeklaste kokkukuuluvus põhineb keelel, kommetel, usundil ja ühistel võitlustel(vastandusid barbaritele) Riik ja ühiskond (arhailises ja klassikalises Kreekas) Riigikorraldus: polis; põhines kollektiivsel valitsemisel, millega tegelesid kodanikud (vabad täisealised põliselanikest mehed) Linn paiknes enamasti kaljunukile rajatud kindluse e. akropoli jalamil. Jumalate templeid leidus nii akropolis kui all-linnas. Linnaelu keskus turuplats e. agroaa. Linna lähiümbruses oli palju maaelanike põlde, istandusi ja rikaste maamaju. Ühiskond: 1. Vaba lihtrahvas - talupojad (väärikad, austatud, neil olid kodanikuõigused, sest neid sidus polisega oma maa)
Toetudes TLS § 90 lg 1 punktile 2 on tegemist kollektiivse ülesütlemisega, sest tööandja vabastab lühiajalise aja jooksul korraga palju töötajaid (vähemalt 10 töötajat ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat). Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda vastavalt TLS § 89 lg 1-le, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kollektiivsel ülesütlemisel peab tööandja: enne töölepingute ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajatele võimaluse korral teist tööd, tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3); arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet (TLS § 89 lg 4);
1 Kohtute sõltumatus Eestis. Lk 8. http://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/v2ljaanded/Kohtute %20soltumatus%20Eestis.doc (19.05.2015) 2 Ibid. Lk 4. 3 Ibid. 4 termini "kohus" üle, kuivõrd Justiitsministeerium tõlgendab seda kui konkreetset asja lahendavat kohtunike kolleegiumi ning kohtunikud kui institutsiooni. Ministeeriumi seisukoht antud tõlgenduses vähendab kohtute sõltumatust kollektiivsel ning institutsionaalsel tasandil, mis on aga vastuolus põhiseaduses sätestatud võimuharude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.4 Lisaks eelmainitule, kindlustavad kohtunike sõltumatust ja erapooletust otsuste tegemisel piirangud kohtunike tegevusele kohtusüsteemi sees ja väljaspool seda. Nimelt ei tohi kohtunik olla Riigikogu, omavalitsuse esindusorgani ega erakonna liige. Samuti on keelatud osavõtt
1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
Jäid Eesti Ekspress, Äripäev ja Lääne Elu. Eraomanduses. Vanad päevalehed püsisid, nädalalehed tulid uued. Lagunev riik ei suutnud väljaandeid majandada. Ajakirjanikud ise pidid. Reklaamiraha olulisim sissetulekuallikas. Hulgimüügireklaam ja erakuulutused. Ajakirjad endised. 1992-1995 segadus Suured päevalehed erastati toiemtuse liikmetele. Turu pärast võitlus VÄGA terav solvangud, madal eetika. Ajakirjanikud tajusid end vaimsete omanikena. Tekkis mitu uut lehte toimetuste kollektiivsel initsiatiivil. OLULISED: H.H. Luik, Stradberg, Tõnisson, Müller, Bonnier. Parteilehed ei püsinud. Pisikesed erirühmadele suunatud väljaanded. Ajalehed (Äripäev) välisomanduses. Tiraazid kukkusid. Hüperinflatsioon hinnad tõusid 14x 1992. Kujundus muutus, visuaalsust rohkem, maht kasvas. Suuremad ajalehed võtsid kasutusele arvutid. Muutus praeguseks. Eristati uudis, arvamus. Tüüpiline läänelik uudislugu. Pikad
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi
kõvad mehed. 10. Tagatiseta lubadused (mis silmist, see südamest) Alati kuhugi ära minnes lubatakse kontakti hoida, kirjutada, suhelda jms. aga uues kohas on uus ja põnev ning unustatakse vanad sõbrad ja tuttavad. Nii ka siin. Pärtel kolis ära külla ja lubas Leemetil hakata metsas külas käima ning jääda samaks poisiks, kes ta metsas olid, kuid keskkond mõjutab meid suurel määral. Ühiskonnas valitsevad tavad, arusaamad ja uskumused. Inimene on nõrk ja habras ning ta laseb kollektiivsel ühismõtlemisel end juhtida, sest nii on kergem. On kergem minna vooluga kaasa, kui hakata teises suunas ujuma. Sellepärast on Leemet tähelepanuväärne, sest tema ujus alati teises suunas. 11. Lollus on tugevam kui tarkus Kummaline, et ussisõnad on unustatud, kuid usk haldjatesse jääb. Lollus on tugevam kui tarkus. Rumalus on vintske nagu puujuur, mis puurib end maasse seal, kus kunagi kõndisid inimesed.
Ühiskonnaõpetus Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse Mis on ühiskond? Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid.
Liigid: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad üigused, tööstusomand. 13. Kuidas saame kaitsta intellektuaalset omandid? Patendid, kaubamärgid, autoriõigusega kaitsemine. 14. Milles seisneb patendiomandi ainuõigus? Takistavab kolmandatel isikutel valmistada, kasutada või müüa teie leiutist teatava aja jooksul sõltuvalt leiutise liigist 15. Mis on loomemajandus ja mida see ühendab ning millele see baseerub? Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellekutaalse omandi loomise ja kasutamise. Ühendab arhitektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, etenduskunste, meelelahutust, infotehnoloogiat, kirjastamist, ajakirjandust, kunsti, muuseume, muusikat, reklaami, käsitööd, kultuuriturismi. Põhineb teadmistepõhisel majandusel ja rakendab maksimaalselt innovatsiooni. Tööturg 16
Kujutlus, et õpetamine eelneb õppimisele on kooli poolt loodud pilt teadmiste omandamisest. Oluline on mõista, et ühiskonnas toimuvates igapäevastes kommunikatiivsetes ja füüsilistes tegevustes sisaldub pedagoogika. Õppimine puudutab seda, mida indiviidid ja kollektiivid endaga sotsiaalsetest situatsioonidest kaasa võtavad ja ja tulevikus rakendavad. Inimese üks iseloomulik tunnusjooni on omandada kogemusi ja rakendada neid tulevikus. Õppimine võib toimuda kas individuaalselt või kollektiivsel tasandil. Tehnoloogiline ja sotsiaalne areng mõjutavad info, teadmiste ja oskuste omandamist. Funktsionaalseteks ja produktiivseteks peetavad teadmised muutuvad pidevalt. Kuid ei muutu ju ainult see, mida ja kui palju me peame õppima. Õppimise ja teadmiste omandamise viis sõltub kultuurilistest tingimustese, milles elame. Rakendamaks tekste kui ressursse erinevates kontekstides, peame õppima lugema. Lugema õppimine tähendab tekstide tähenduse omandamist
neid sugulased ning ka naabrid, kogudes annetusi veimede jaoks, täites pulmakotti pulma kaasaviidavate toiduainetega ning tehes kinke noorpaarile. Veimed olid mitmesugused "nägusad" kingitused oma uutele sugulastele. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi koguma, nii et "tütar põlve kõrgune, veimevakk vaksa kõrgune". Enne pulmi hakati hoogsalt veimi valmistama, traditsiooniliselt käisid siis külatüdrukud pruuti abistamas. Ka pulmalaud kaeti kollektiivsel abistamisel. Talurahva toidulaud oli naguniigi üsna kesine (aganaleib, silk, jahurokk jne.), alles 19. sajandil muutus valik veidi mitmekesisemaks. Iga perekond viis pulma ühiseks tarvitamiseks toiduaineid, vallalistel seda kohustust ja õigust polnud. Küll olid aga poistel viinad või siis hulga peale ankrutäis õlut kaasas. Varasematel aegadel oli pulmakoti sisuks ainult leib, hiljem asendus see spetsiaalse pulmaleivaga ja ka nisuleivaga
VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kindlad väärtused,mis panustavad eelkõige inimese heaolule ja elukvaliteedile ning majanduslik kasum polegi kõige olulisem. Loomemajanduse valdkondadena arvestatakse Eestis järgmiseid valdkondi: arhitektuur, disain, etenduskunstid, meelelahutuse IT, kirjastamine (ajakirjandus),
Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL
2)liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. 3)sotsialism, poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. 4)utopistlik sotsialism, Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl,
*Omistatud staatus-muutumatu tunnus, nt sugu,rass jne *Omandatud staatus-saavutatud, teenete ja valikute tulemusel *Igle staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll. Inimgruppide eristumise alused *Varanduslikud *Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel *Rahvuslikud *Ideoloogilised KODUNE TÖÖ Uuri kodus välja vanemate, vanavanemate amet ja elupaik. ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. riik-võimu- ja valitsusasutuste süsmum, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil.. ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast.
Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL
Kommunitaarsuse iseloom o Vandekaaslus, lepingulisus Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sageli nimetati kogukonnaks, kommuuniks (commune). Kommuun põhines kõigi tema (alg)liikmete vahelisel olemasoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondliku lepingu algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel (kodanikuvanne) Eeskujuna võib ühelt poolt vaadelda lääniõigusest pärinevat senjööri ja vasalli suhet sätestavat vasalliteedi lepingut või ka abielu(lepingut). Antud lepinguga võeti endale mingi kindel staatus, astuti alalistesse suhetesse, mille tingimused määratleti õigusnormidega ja mida pooled ei saanud omatahtsi muuta
negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. 6. Arhetüübid Arhetüübid on kujutlused ja emotsioonid, mis on suurelt osalt päritud, sümboliline käitumis- ja arusaamisskeem. Persona mask, see millisena inimene näib. Suunatud soovitud mulje
Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. (5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. § 101. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel (1) Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises.
Kordamisteemad Töö- ja tööturu sotsioloogia eksamiks 2015/2016 sügissemestril 1. Sissejuhatus Mis on töö? Töö defineerimine Töö eristamine sellest, mis ei ole töö Töö seotus teiste eluvaldkondadega Töö dimensioonid: Isiklik annab endale väljuni ning ütleb, kuidas ennast defineerid Sotsiaalne keskel sotsiaalsed suhted, enamus töökäitumisest on seletatav kollektiivsel tasandil Ajaline elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3
Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid.
Adornot näib kõige rohkem huvitavat saksa ja itaalia muusika vahekord teineteisega. Kuivõrd tihedalt muusika üldinimlik iseloom on läbi põimunud rahvuslikkusega, sellest annab tunnustust Viini klassikute koolkonna, eelkõige Mozarti looming-saksa ja itaaliapärasuse kokkusulamine. Dirigent ja orkester-valitseja ja valitsetavate vahekord muusikateose ettekandmisel. Dirigendi riietus sümboliseerib võimu. Nagu mujalgi ühiskonnas, on sotsiaalse hierarhia tekkimine ka muusika kollektiivsel esitamisel vältimatu. Võimul on teatavasti omadus selle kandjat rikkuda. Orkester kahtlustab dirigenti parasiitluses, kuna dirigent ei puhu pasunat ega liiguta poognat ning upitab end järelikult nende arvelt, kes seda tegelikult ka teevad. Publiku eest üritatakse seda aktiivselt varjata. Orkestrantide psüholoogia on kõige paremini kirjeldatav Oidipuse kompleksi abil. Adorno ei karda oma
Küsimused: 1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta. 2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal. Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne. Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema? Vajadused. Pluralism Huvide paljusus. Pluralistlik ühiskond - Ühiskond, kus on lubatud huvide paljusus. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. Riik võimu-ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestav oma seadustiku kindlal territooriumil ja teostab seda läbi institutsioonide. On tekkinud ühiskonna arenemise teatud etapil ja võib ka kaduda. Erinevad ühiskonnamudelid: 1. Agraar-ehk põllumajandusühiskond kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine
Ostjad on geograafiliselt hajutatud Ostjad on geograafiliselt kontsentreeritud Ostja ja müüja vahel ei kujune harilikult pikaajalisi suhteid Ostja ja müüja vahel kujunevad harilikult pikaajalised suhted Ostjad ei ole alati kompetentsed ostetava kauba valdkonnas Ostjad on tavaliselt kompetentsed ostetava kauba valdkonnas Ostuotsus langetatakse tavaliselt individuaalselt tasandil Ostuotsus langetatakse tavaliselt kollektiivsel tasandil Hind on enamasti fikseeritud Hind kujuneb läbirääkimiste tulemusena Reklaami mõju on suur Reklaami mõju on väike Nõudlus ei ole tuletatud Nõudlus on tuletatud Elastne nõudlus Mitteelastne nõudlus Lühem ostuotsustusprotsess pikem ostuotsustusprotsess
Soorolli stereotüüp on need omadused, mida ühele soole peetakse rohkem omasteks. Aegade jooksul on need muutunud Jane Pilcher ja Imelda Whelehan defineerivad "soostereotüüpi" kui normeeritud ja sageli halvustavat ideed või kujutlust, mida omistatakse indiviidile tema soo alusel. Nad väidavad, et stereotüüp on mõistmise meetod, mis töötab individuaalsete inimeste grupikategooriasse klassifitseerimise moel. Stereotüübid ei ole ainult indiviidi mõtlemismallid, vaid eksisteerivad ka kollektiivsel tasemel. Candace West ja Don H. Zimmerman märgivad, et sugu on ühiskonnas saavutatud staatus, ehk see, mis on konstrueeritud läbi psühholoogiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete vahendite. Ka Judith Lorberi ja Susan A. Farrelli järgi on sugu nii meessoo kui ka naissoo puhul sotsiaalselt konstrueeritud, loodud suhtumisega mingi kindla sotsiaalse ja ajaloolise asukoha raames, mis samas piirab, kuid sealjuures paradoksaalselt sisaldab potentsiaali radikaalseteks muutusteks. Toril Moi
Külmade konfliktidega on raske tegeleda, kuna väljast on justkui kõik korras. Sageli on külmade konfliktide lahendamiseks vaja mõnd nö. süsteemi raputavat sündmust. Lisaks ühe tunnuse järgi konfliktide jaotamisele on kasutusel ka mitmedimensioonilised konflikti jaotused. Näiteks Galtung kirjeldab konflikte kahemõõtmelistena, selle järgi kas konflikt avaldub individuaalsel või kollektiivsel tasandil või siis selle järgi kas tegemist on süsteemisisese või süsteemidevahelise konfliktiga. 9 Galtung koostas selle järgi ka konfliktimaatriksi. Seda maatriksit saab kasutada konfliktide esmaseks määratlemiseks. Tabel 1 Konfliktimaatriks Süsteemisisene konflikt Süsteemidevaheline
staatust. Naistel- lemmikriided seotud kanmisega erinevas kontekstis. Postmodernism. (Mis seotud sellega, milliseid riideid kanname). 1) Ambivalentsus- tuuakse välja vastandid- mehelik/naiselik/lapselik/täiskasvanulik/noor/vana jne. Kõik vastandlikkus kaob. 2) Stiilide paljusus- erinevad stiilid (moe/stiili loojad vaatavad ringi tänaval ja panevad nähtust kokku uue moe- ühele grupile sobivaks). Stiilid on vaadeldavad individuaalsel mitte kollektiivsel tasandil. 3) Enese loomine kui kollaaz. Tänapäeval on see kui protsess- ei saa valmis, pidevalt täiendatakse, muudetakse midagi. Vanasti....... Postmodernistlikud tingimused loovad üha suuremaid kultuurilise, ambivalentse..................... Suur riietusstiilide variatiivsus omakorda loob eklertsitismi (???????) riietuses, individuaalsuse konstrueerimisel välimusstiilide osas, mille tähendus tuleb kollektiivsel teel kokku leppida läbirääkimiste..................
Üheksast liikmest koosnev Ülemaailmne Õigluse Koda valitakse iga viie aasta järel maailma kõikide Rahvuslike Vaimsete Nõukogude ühendatud liikmeskonna poolt. (Administratsioon) Valimisprotsess toimub nõupidamiste (konsultatsioonide) vormis ning nendes osalemiseks vajalikud omadused on motiivide selgus, vaimne kirkus loobumine kõigest muust peale Jumala teenimise, alandlikkus ja kannatlikkus. Eesmärgiks on ühendada ideed ja loovus, millel tulemusena kujuneb rühma kollektiivsel tarkusel põhinev parim otsus või kokkulepe. Selliseid nõupidamisi peetakse 19. päeva pühal, mil arutatakse kogukonna tegevust. Neid võib kasutada ka pühadest tekstidest vaimse juhatuse saamiseks ja isiklike otsuste tegemisel. (Partridge 2006: 432). Nagu ka kohalikel ja riiklikel valimistel, eeldatakse siingi, et valijad arvastavad ainult silmapaistvate oskuste ja vaimsete võimetega kandidaate. (Administratsioon) Kogu valimisprotsess on demokraatlike ideaalide võimas väljendus
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust 334. Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus töösuhetes? Tööandjal on kohustus informeerida ja konsulteerida töötajaga töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel ning ettevõtte üleminekul. Selle tegemata jätmisel karistatakse teda rahatrahviga. 335. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle? Tööseaduste täitmise üle toimub organisatsioonisisene ja riiklik järelvalve. Organisatsioonisisest järelvalvet teostavad: 1. Tööandja ja töötaja enesekontrolli kaudu tulenevalt poolte vastastikustest kohustustest; 2
kontsentreeritud Ostja ja müüja vahel ei kujune Ostja ja müüja vahel kujunevad harilikult pikaajalisi suhteid harilikult pikaajalised suhted Ostjad ei ole alati kompetentsed Ostjad on tavaliselt kompetentsed ostetava kauba valdkonas ostetava kauba valdkonnas Ostuotsus langetatakse tavaliselt Ostuotsus langetatakse tavaliselt individuaalsel tasandil kollektiivsel tasandil Hind on enamasti fikseeritud Hind kujuneb läbirääkimiste tulemusena Reklaami mõju on suur Reklaami mõju on väike Nõudlus ei ole tuletatud Nõudlus on tuletataud Elastne nõudlus Mitteelastne nõudlus Tasakaalustatum nõudlus Volatiilne nõudlus Lühem ostuotsustusprotsess Pikem ostuotsustusprotsess
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND
vaid konkreetseid tegusid tegeva kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse- inimesega, vaid mõjub ka ta sõpradele, tagajärje seost nimetatakse karmaks. sugulastele, lastele. Samuti võib karma Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. ilmneda ka kollektiivsel tasemel. Näiteks riigid, mis toimivad kaastunnet tundmata ja tarkuseta, riigid, kus tahetakse valitseda teiste rahvuste üle ja valmistada neile kannatusi, võivad luua halva karma mitte ainult endile, vaid ka kõigile seal elavaile inimestele. Kuid täiuslik käitumine pole tagatis taassündimise vastu. Kindlad teed sansaarast vabanemiseks viisid läbi askeesi või meditatsiooni. Dharma Dharmal on budismis kaks tähendust: see tähendab nii üleüldist seadust, reeglit,
ja see tundub mingi järsu muutusena, tegelikult sujuv. Areng sujuv ja erinevate komponentide koosmõjul toimunud. Massi surve polnud nii oluline, tekivad riigid üldfunktsionaalsed, reguleerivad keskused(koordineerivad jaotust laiemalt nt kaugkaubandus, vahetus põlluharijate ja nomaadide ehk karjakasvatajate vahel),kihistus kujuneb suurem määral pärast riigi teket(Mesopotaamia tema näite puhul-templid hilisemad kui riik). Riik põhines paljuski kollektiivsel maaomandil, eraomand hakkab kujunema riigi käigus, kus valitseja annab oma järgijatele maavaldusi. Samuti riik mitte ei lõhu sugulussidemetel põhinevaid org, vaid kasutab neid ära ja integreerib need endasse. Sõjalise-poliitilise võimu esiletõus hiljem, esialgu polnud see esmatähtis-tingitud riikide vahelisest konkurentsist. Teda tõstetakse esile just siis kui räägitakse multimonaalsetetest ühiskondadest. Tema töö ilmus 1966.
Üldjuhul tuleb töötaja nõusolek tasaarvestamiseks saada igaks juhtumiks eraldi. Nõusoleku mittesaamisel võib tööandja pöörduda töövaidlusorgani poole. Igakordset nõusolekut ei ole vaja limiiti ületavate kütuse- või telefoniarvete tasaarvestamiseks. Nendel juhtudel võib võtta töötajalt ühekordse nõusoleku (nt töölepingu sõlmimisel). Tasaarvestamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatud piirangutest (vt selgitust töötasu alandamise kohta). KOLLEKTIIVSEL KOONDAMISEL ÜLESÜTLEMISE KORD JA HÜVITUSE MÄÄRAD https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/8/62144.PRN.pub.php Vt Oskari töö Kollektiivne koondamine 1. Võõrandamislepingud, nende üldiseloomustus ja erisused (müük, vahetus, kinge, faktooring) Võõrandamislepinguid sõlmivad inimesed igapäevaselt, tihti nende sõlmimisele mõtlemata. Näiteks poest toiduainete ostmisel sõlmitakse äriühingu ja tarbija vahel müügileping, mille
........................................................................... 163 § 100. Ülesütlemise hüvitis........................................................................................ 163 9 S isukord § 101. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel............................................................................... 165 § 102. Eesti Töötukassa teavitamine kollektiivsest ülesütlemisest................................................................................................. 167 § 103. Kollektiivse ülesütlemise tähtaeg................................................................... 167 § 104. Ülesütlemise tühisus.........................................................
Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid.
annaabi.ee 
