Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon (0)

Kordamisküsimused. Viini kongress . Revolutsioon
1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa , Prantsusmaa.
2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi.
Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati)
Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik , Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid)
Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+ asumaad )
Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist.
Nelikliit-absolutismi, püsiva rahu ja tasakaalu kaitseks loodud liit-Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa
Pühaliit-kristluse kaitseks- Venemaa, Austria ja Preisimaa juhtimisel
3.Tööstuslik pööre algas Inglismaal 18.saj keskpaigal. Milles avaldus- manufaktuuride asemele vabrikud, uued leiutised ja masinad , aurumasinad, urbaniseerumine
4.Industriaalühiskond on tööstusühiskond, mille tunnusteks on:
-hõivatus tööstuses on suur(Inglismaal 70%)
-urbaniseerumine
-seisustest said klassid
5.19.saj tõusis esile masinatööstus. Uuendused rasketööstused: terase suurtööstuslik tootmine( malm +raud)
6.Osatähtus transpordil suur, sest toorainet ja valmistoodangut oli vaja vedada suurtes kogustes ja senised transpordivahendid seda ei võimaldanud. 1825-1. Raudteeliin Inglismaal, 1830ndad- tööstulikult oluliste raudteeliinide loomine.
Aurulaevad – pikkadeks reisideks kõlblik aurik Robert Fulton
Bensiinimootor-G. Daimler
Mootor, mille kütuseks sobib nafta – Rudolf Diesel
7. Alessandro Volta- 1.elektripatarei
Faraday -galvonomeeter, elektrigeneraator
Joseph Henry - elektrimootor
Morse - Morse telegraaf
Bell –telefon
Edison -elektripirm
Popov , Marconi-raadio
Röntgen-röntgenitoru(pani aluse elektroonikatööstusele)
8.Põllumajanduslikud uuendused: kombaini ja traktori kasutuselevõtt
9.Urbaniseerumine- linnastumine. Linnad olid kujunenud peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, sinna hakkas koonduma üha enam inimesi. Mindi tööle, võeti pered kaasa; tähtsal kohal oli ka linnakultuur , mis erines maakultuurist oluliselt. Linnas oli teater, raamatukogud jne.
10. Proletariaat – vabrikutöölised, kodanlus- keskklass (vabrikute omanikud , haritlased, pankurid jne). Ühiskonnaarengu mõju:
11.Riikidevahelised suhted muutusid tänu majanduse arengule, sest suurenes konkurents . Suurriigid, kes omasid rohkem raha, hakkasid end pidama maailma valitsejateks. Tugevnes ka rahvuslus e natsionalism, hakati pidama oma rahvust kõige paremaks. Enamus riike püüdsid ka valdusi juurde vallutada.
Imperialism-riigi mõju-ja võimupiirkonna laiendamine kolooniate või naaberalade vallutamisega.
12. Konservatism - poliitiline õpetus, mis kasvas välja Inglismaa konservatiividest. Konservatiiivd olid vastu igasugustele muudatustele, tähtsaks peeti traditisoone ja alalhoidlikkust. Ühiskond peab arenema evolutsiooniliselt. Konservatiivid pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Konservatiivid arvasid, et sugugi mitte kõik ei tohiks osaleda poliitikas, tuleks piirata valimisõigusi. Majandus merkantilistlik . Esindajad: prantslane Joseph Marie de Maistre; Edmund Burke
Liberalism - poliitiline õpetus, mis nõudis sõna-,koosoleku ja ühinemisvabaduse tagamist, usu-trükivabadust. Liberaalid arvasid, et kõik kodanikud peavad olema seaduse ees võrdsed. Libraalid olid uuenduste ja üksikisuku vabaduse pooldajad . Pooldati konstiutsioonilist monarhiat või vabariiki, valimisõiguste laiendamist, eraomandit.
Esindajad: John Stewart Mill, John Locke , Constant de Rebecque
13. Sotsialism - poliitiline õpetus, mis seisis sotsiaalse võrdsuse eest. Linnad ei suutnud sammu pidada urbaniseerumise ja tööstusliku arenguga. Suure hulga inimeste vajadustega oli raske toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida.
Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus , viletus ja ebavõrdsus.
Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur . Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand.
14. Romantism levis 19 saj I poolel. Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu.
Huvi mineviku vastu süvendas rahvuslikke liikmist.
15.Rahvuslik liikumine- alistatud rahva võitlus võõrvõimu vastu
Etapid: -Rahvuskultuuriline liikumine e eliidi liikumine
-Ideed jüudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse(üliõpiladed, kooliõpetjad)
- Seltsiliikumine
-Poliitiliste erakondade loomine, võitlus rahvahariduse edendamise eest(kultuurirahvus)
-Võitlus oma riigi eest
16.Revolutisoonid 1848- Berliin , Pariis, Budabest, Rooma
Poliitilised põhjused: III seisus tahtis poliitilisi õigusi ja võimu
Sotsiaalsed: halvad töö-, elutingimused
Majanduslikud: vaesus, halvad palgad
Rahvuslikud: võõrvõimude vastu
17.Esialgsed tulemused:
Lõplikud tagajärjed: