Ühiskond, liikmed (0)

Ühiskond
Ühiskond on kollektiivsel indenditeedil põhinev inimsuhtlus.
Kollektiivne idenditeet põhineb ajaloolistel, usulistel, rahvuslikel ja/või poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel.
„Meie“ tunne.
Riik ei ole ühiskond.
Ühiskonna tasandid , riigi tingimustes.
Mittemajanduslik
Ühistasand eratasand
Valitsemine eraelu
Kodaniku ühiskond
Poliitikud , vailjad, lapsevanemad,
Majanduslik
Ühistasand eratasand
Riigiettevõtlus eraettevõtlus
Riigi osa era ettevõtluses
Täielikult või osaliselt riigi omaduses erakapitalil ja
Olevad äriettevõtted tootmisel põhinev.
Ühiskonna liige on ..
Tarbija, tootja, riigiettevõtte juht, ostija, klient , tööline
Võlgnik ..
Paks riik – sotsiaalne riik
Õhuke riik – liberaalne riik
Paksu riigi tunnused :

• riigi aktiivne sekkumine majandusse
  
• suur maksukoormus
  
• suur riigi ettevõtlussektor
  
• laiaulatuslikult riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustus sektor
  

Õhukese riigi tunnused:

• „abikäsi“
  
• Riik ei sekku majandusse vaid tagab üldise korra ühiskonnas
  
• Kodanike üldinse toimetulek sõltub enda majandulikust aktiivsusest
  

Eesti on õhuke riik, millel on mitmed paksu riigi tunnused.
Ühishüved – hüved, mida pakub riik kodanikele .

• majanduslikud hüved – kaubad -teenused riigipoolt (meedia, infrastruktuur , linnaruumid, toetused,rahvuskultuur)
  
• mitte majanduslikud hüved ( arstiabi , koolisõvõrgustik, politsei, kaitsevägi..)
  

Anarhia – valitsemise ja juhtimise puudumine riigis. (Tähendab üksikisiku piiramatut vabdust)
Anarhism – ühiskond ilma riigita
Ühiskonna liikmed
Kaks võimalust, kuidas inimesi jagada.

bioloogilised e. kaasasündinud tunnused

Sotsiaalsed e. omandatatavad tunnused.
Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, usuline kuuluvus, rahvus ..
Sotisaalsed erinevused: haridus , majanduslikolukord, elukoht ..
Eneseteostuse vajadused
Tunnustuse vajadused
Armastus ja kuuluvuse vajadused
Turvalisuse vajadused
Füsioloogilised vajadused
Väärtushinnangud – inimeste suureks eristajaks.
Sotsiaalne kihistumine – inimesed on küll sündides võrdsed, kuid edaspidi nad enam ei ole.
Ühiskonnamudelid
Infoühiskond
Peale II MS võtsid elektro – ja arvutitehnika üle inimestelt seadmete juhtimise.
See tõi kaasa :

• tööviljakuse kasvu
  
• suure tööjõu vabanemise (mitte tööpuudust)
  
• tootmiskulude vähenemise
  

Tööjõud liikus uutesse arenevatesse sektoritesse.
Lühem tööaeg, suurem palk, rohkem vabaaega.
Info.e teadmusühiskond iseloomuslikuks tunnuseks on majanduseelu põhinemine teadusuuringutel.
Iseloomulikud jooned:

• globaliseerumine e. ettevõted võivad ja saavad tegyutsed kõikjal.
  
• Kapital ei tunne riigipiire , e. investeeriti sinna kus on kõige odavam.
  
• Võõrtöölised
  

Põllumajandusühiskond
Põllumajandus e. agraarühiskond
Eeldused :

• õpiti valmistama metallist tööriistu
  
• paikne eluviis
  
• loodi esimesed riigid
  

Sünnipaigaks Lähis-Ida ( Egiptus ja Mesopotaamia alad).
Euroopa ja eurooplaste jaoks oli põllumajanduse kõrgaeg keskaeg .
Tänapäeval leidub ühiskondi, kus on põllumajandusühiskond.
Positiivsed tunnused:

• naturaalmajandus – suurem osa toodangust läheb enda tarbeks ja see mis üle jääb, selle vastu vahetatakse .
  
• Inimesed elavad peamiselt maal, linnade tähtsus väga väike.
  
• Suur osa inimestest tegeleb põllumajanduse, kaubanduse ja käsitööga.
  

Tööstusühiskond
Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstus ehk industraalühiskonda toimub hetkel, kui tööstuses hõivatud inimeste arv jõub põllumajandusega tegelevate inimestega samasse suurus järku, või ületab selle.
Hakkas arenema 17-18.sajand (Eestisse 19. saja II pool, Euroopasse 19.sajand I pool)
Tööstuse eeldused:

• teaduse ja tehnika areng – leitutati ketrus ja kudumismasinad
  
• Rahakapitali olemasolu
  
• Tööjõud
  

Tööstusühiskonna tunnused:

• raha suur väärtus
  
• masinatega töö
  
• linnastumine e. urbaniseerumine
  
• tarbimine
  
• tööliste organiseeminie aja jooksul – võideti endale inimväärtused, elu – ja töötinimgused.
  

Ameerika autotööstuse rajaja Henry Ford leituas liikuva lindi, mis hõlbsustas tootmist.
See tõi endaga kaaasa ...

• tootmise odavnemise
  
• hindade languse
  
• palkade tõusu
  
• elanikkonna ostuvõimeliseks muutumine
  
• luksuskaupade kätte saamine massidele
  

1970.a energiakriis – fosiilkütusu tarbimine lõpetati ja industraalühiskonnast sai kriisi tagajärjel tööstusjärgne ühiskond, seda iseloomustasid
-> kõrgtehnoloogia kasutamine
-> vajadus mitte lihttööliste, vaid hairtud spetsialistide järgi.