Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Koostas:Martin Aulik Kollektiivlepingu seadus määrab kindlaks selle sõlmimise ja täitmise õiguslikud alused. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või tööandjate vahel ja see reguleerib tööandjate ja töötajate paremaid töösuhteid. Nii nagu sõlmitakse teisigi lepinguid sõlmitakse ka kollektiivlepingut ainult kirjalikult. Kollektiivlepingus peavad olema lisad lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Kollektiivlepingu kõige tähtsamad tingimused on see, et määrab kindlaks palgatingimused ja töötingimused; töö- ja puhkeaja tingimused; töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning töö tegemisest keeldumise alused; töötervishoiu ja tööohutuse tingimused.
Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Võb kindlaks määrata töötajate ringi, kellele kollektiivleping kehtib, kui seda määratud ei ole, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Samuti tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel. Muul ajal on tööandja kohustatud kollektiivlepingut tutvustama, kui töötaja seda soovib. Kollektiivse töötüli lahendamine Olukorras, kus kõiki menetluslikke reegleid on järgitud, kuid töötajad ja tööandjad ei jõua kokkuleppele kollektiivlepingu tingimuste osas, on tegemist kollektiivse töötüliga.
reguleerib nende suhteid. Kollektiivlepinguid sölmides annab see tööandjale suurema vöimaluse töötingimuste üle otsuseid teha. Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nendes küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte/asutuse või valdkonna töötajatele. Kollektiivlepingut võib pidada mõnes mõttes instrumendiks, mis muudab töösuhete õigusraamistiku paindlikumaks.Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nendes küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte/asutuse või valdkonna töötajatele. Kollektiivlepingut võib pidada mõnes mõttes instrumendiks, mis muudab töösuhete õigusraamistiku paindlikumaks
Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu
suhtes; • kollektiivlepingute laiendamine aitab tagada võrdsed töötingimused ja kaitsta töötajaid kõlvatu konkurentsi eest; • laiendamine pakub paremaid töötingimusi kõigile ametiühingutesse mittekuuluvatele töötajatele. Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist: „Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.” Esiteks tähendab see, et laiendada saab vaid neid kollektiivlepinguid, mille kohaldamisala on äriühingute kollektiivlepingutest laiem (sest tööandjaid esindav osapool peab olema vähemalt tööandjate ühing või liit).
2. Kahe kanali süsteem ametiühing ja töötajate organid. See süsteem eeldab, et on piiratud ametiühingute ja töötajate organi pädevus. Olemas on üks riik, kus kahe kanali süsteem on selgelt välja joonistunud Saksamaa Liitvabariik. Ametiühingu ülesanne on tegeleda väliste probleemidega. Ametiühing saab korraldada streiki. See toimub valdkonnapõhiselt. Töötajate nõukogu ei korralda kunagi streiki ega sõlmi kollektiivlepingut. Töötajate nõukogu on ettevõttesiseste küsimuste lahendaja. Lisaks töötajate nõukogule on Prantsusmaal töötajate esindajaks personalidelegaat. See töötajate esindaja valitakse iga 50 töötaja kohta. Kahe kanali süsteem eeldab, et lisaks ametiühingule on veel üks organ, mis esindab töötjate huve. 3. Ühetaolised organid teoorias olemas, kuid nende pädevus on erinev. Konkreetse tööandja juures valitakse üks töötajate esindusorgan
muud hüved, kui nendes on kokku lepitud aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) töö tegemise koht puhkuse kestus viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tööle asumisel rakendatakse katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks. Katseajal on töötajal kõik seadustega ette nähtud õigused. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Töölepingu lõppemine Töölepingu lõppemiseks on mitu varianti:
makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. tööandja ja töötaja nimi, isiku või registrikood, elu või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja
(palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Samuti on teavitamiskohustus igasuguste muutuste osas töösuhtes ning eelkõige tuleb järgida seadusest
3.2 Koolitusdokumendid säilitatakse ettevõtte arhiivis vastavalt kehtivale dokumentide säilituskorrale. Kasutusel olevad haldusdokumendid ja lepingud haldab ettevõtte personalijuht. 4. Koolituspoliitika 4.1 Ettevõte X võtab koolitusvajaduste väljaselgitamisel arvesse ettevõtte vajadusi ja töötajate individuaalseid koolitusvajadusi. 4.2 Uue töötaja tööle võtmisel viiakse läbi sissejuhatav juhendamine, mille käigus tutvustatakse: tuleohutusjuhendit, esmaabi juhendit, kollektiivlepingut, töökorralduse reegleid. Läbiviija personalijuht. Koolitus registreeritakse töötaja koolituse registreerimise kaardil. 4.2 Kõik allüksuste juhid saavad esitada koolitussoovid oma allüksuse kohta personalijuhile vormil ,,Koolitustaotlus". Koolitussoovid esitatakse 2 nädalat enne koolitusplaani koostamist. Koolitusplaan koostatakse majandusaasta alguses. 4.4 Koolituskava väljatöötamise käigus tegeldakse konkreetsete koolituskursuste ja
lepitud; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesanded(tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegaele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes korraldatakse kollektiivlepingut. 25 Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal? Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Töölepinguseadus näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamiseks ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); (millal algab ja millal lõpeb tööpäev, millistel päevadel tööl käiakse.) 8) töö tegemise koht ja puhkuse kestus 9) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 10) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 11) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 3. TÖÖTAJA KOHUSTUSED Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 24 Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal? Tööleping võidakse sõlmida katseajaga. Katseaja võib töölepingus ette näha kokku lepitud tööde tegemiseks töötaja vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaks tegemiseks. Katseaja töötajal on kõik töötaja õigused ja kohustused. Katseaeg ei tohi ületada nelja kuud
tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 19. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 20. Kuidas eristada töölepingut teistest lepingutest, mille alusel ka tehakse mingit ,,tööd". Kindel aeg ja koht, kokkulepitud palk 21. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
9) Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaaastase põhipuhkuse pikkus on 28 kalendripäeva. 10) Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele. 11) Tööandja poolt kehtestatud reeglid töökorrale ehk töökorralduse põhisätted või viide vastavale dokumendile. (töö algusaeg, lõuna jne) 12) Viide kollektiivlepingu(te)le, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tööandja peab ülaltoodud andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmete esitamata jätmisel on tööinspektoril õigus algatada tööandja suhtes väärteomenetlus ning karistada rahatrahviga. Töötaja teavitamine töötingimuste erijuhtudel. - Siin on kirjas kokkulepped, mida iga tööleping eelduslikult ei sisalda Nimetatud kokkulepeteks on: - Seaduses sätestatust erineva pikkusega katseaja kohaldamine; Kui töölepingus ei ole
9) Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaaastase põhipuhkuse pikkus on 28 kalendripäeva. 10) Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele. 11) Tööandja poolt kehtestatud reeglid töökorrale ehk töökorralduse põhisätted või viide vastavale dokumendile. (töö algusaeg, lõuna jne) 12) Viide kollektiivlepingu(te)le, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tööandja peab ülaltoodud andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmete esitamata jätmisel on tööinspektoril õigus algatada tööandja suhtes väärteomenetlus ning karistada rahatrahviga. Töötaja teavitamine töötingimuste erijuhtudel. - Siin on kirjas kokkulepped, mida iga tööleping eelduslikult ei sisalda Nimetatud kokkulepeteks on: - Seaduses sätestatust erineva pikkusega katseaja kohaldamine; Kui töölepingus ei ole
samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades
ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule2, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 1.3. Tähtajaline ja tähtajatu tööleping Töölepingu seaduse § 9 lõige 1 eeldab, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Võib ette tulla olukordi, kus inimene võetakse tööle vaid ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, töö kirjeldus ja maht on ajutiselt erinev või tegemist on üldse hooajatööga – nendel juhtudel võib lepingu sõlmida ka tähtajaliselt, kuid mitte rohkem kui viieks aastaks.
tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest,
maksud ja maksed; · muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; · aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); · töö tegemise koht; · puhkuse kestus; · viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; · tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; · viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tööle võidakse kasutusele võtta katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15- kalendripäevase etteteatamistähtajaga. 1.2 Töölepingu lõppemine Töölepingu lõppemiseks on mitu varianti: 1)vastastikune kokkulepe- poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal;
muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste
aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest,
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 21. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama? Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. 22. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused? Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida
aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) tööaeg (millal algab ja millal lõpeb tööpäev,millistel päevadel tööl käiakse) 8) töö tegemise koht ja puhkuse kestus 9) töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad 6 10) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 11) kehtiv kollektiivlepingut. 7 3. TÖÖTAJA KOHUSTUSED Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
töölepingu ülesütlemise etteteatamise tahtajad. Viide peab piirduma andmetega, kus on töökorraldusreeglid kattesaadavad(kas töötaja juures, juhiabi juures vms). Töökorralduslepingus kirjutatakse lahti tööajad - tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele - viide(viitan kus on olemas) kollektiivlepingule(ühel ametikohal mitu töötajat, kõikidel töötajatel samad tingimused, kui ei ole siis peab viitama sellele töölepingus), kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 4. Töölepingu vabatahtlikud tingimused erijuhtumid Kui katseaeg on satestatust lühem või ei kohaldata üldse. Erisus: Kui katseaja pikkust muudetakse, siis peab see lepingus kirjas olema! Kui ettevõttes liigutakse ettevõtte siseselt teisele töökohale, siis kohandatakse töölepingut, mitte ei sõlmita uut lepingut, ehk ei tule uuesti katseaega peale. Katseajal saab töölepingut üles öelda 15 kalendripaevase etteteatamisajaga,
töötüli o kollektiivne töötüli KTT) – tekib kollektiivlepingus (õiguse allikas) kollektiivlepingu sõlmimine (huvikonflikt) – T-jatel on kollektiivlepingute soov, TA ei soovi sõlmida (raha puudus, pole anda nii pikki puhkusi) täitmine (õiguskonflikt) – keevitaja min palk kollektiivlepingu järgi on 1000 € - TA ei täida kollektiivlepingut – selle nõudega TVLsse laiendatud kollektiivlepingut peab ka täitma, aga suvel oli RK kahtlane lahend. Vaatame allpool. - (TvLS § 2) - 11. nov muudatud, istungikeel (reeglina riigikeel), aga võib läbi viija ka võõrkeeles, kui kõik menetluse pooled saavad kõik aru. Dokumentatsioon ja lahend peab olema eesti keeles. Menetluskonverentsi pm – istungil ei
9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. * Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. * Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. * Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste
3. Mida tähendab ametiühingu/tööandjate ühenduse esinduslikkus? Millistel juhtudel on oluline esinduslikkus kindlaks määrata? - Ametiühingu/tööandjate ühendus on esinduslik, kui see hõlmab piisavalt suurt hulka selle tegevusvaldkonna ettevõtjatest ja töötajatest. See on oluline kui sellisele ametühingule/tööandjate ühedusele antakse olulised õigused, mis võivad puudutada kõiki selle valdkonna ettevõtjaid (tuleb tagada et kollektiivlepingut sõlmiv liit/ühendus/ühing oleks piisavalt esinduslik et kogu tegevusvaldkonda esindada). II. Kollektiivleping 4. Mis on kollektiivlepingu sõlmimise eesmärk? Miks peaks kollektiivlepingu sõlmimisest olema huvitatud tööandja? Mida saavad töötajad teha, kui tööandja ei soovi kollektiivlepingut sõlmida ega asu töötajatega kollektiivläbirääkimistesse? - Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja
kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms. 12) viide kollektiivlepingule on asjakohane vaid juhul, kui töötaja jaoks kohaldatakse kollektiivlepingut. Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või äriühingu töötajatele või olla sõlmitud nt teatud tegevusala piires. Selline laiendatud kollektiivleping, mis võib kehtida mitme asutuse üleselt, võib töötajale laieneda ka nt ainult töötasu osas. Ka see peaks olema töölepingu kirjalikus dokumendis fikseeritud. ( vt osa XII p 3) TLS § 5 lõike 2 kohaselt peab tööandja andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
probleemid praktikas, RKTKo 3-2-1-133-07) Mõiste ja pooled Töötajate ja tööandja(te) kokkulepe: töösuhete täiendavaks reguleerimiseks töösuhetega seonduvate suhete reguleerimiseks Kahepoolne kollektiivleping: 1. töötajad, töötajate ühing või liit (usaldusisik, kes esindab töötajat) 2. tööandja, tööandjate ühing või liit Kolmepoolse kollektiivlepingu puhul lisandub riik või KOV ei ole kollektiivleping tööõiguse tähenduses. Rakendusala Kollektiivlepingut rakendatakse seda sõlminud organisatsiooni liikmetele, kui kollektiivleping ei näe ette teisiti. Liitude, ka töötajate ühing, või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele. Laiendatakse töötasustamis- ning töö- ja puhkeaja tingimusi. Laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Sõlmimine Kirjalik projekt teisele poolele
jooksul ja 8 tundi päevas. Pooltel on õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas ja siis on tegemist osalise tööajaga); töötegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. (1:304-305) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest
MUU Eestis kasutatakse ka direktiive, juhendeid, korraldusi, käskkirju jne. Nende legaaldefinitsioone objektiivsest õigusest ei leia. Tuleb lähtuda põhimõttest, et lugeda määrusteks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need aktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). § 154 – KOV otsustab kohalikku elu, selle volikogud ja valitsused võivad vastu võtta määrusi. Pädevust reguleerig KOV korralduse seadus. Tööõigus tunneb õiguse allikana kollektiivlepingut. Enamlevinud on käsitlus kollektiivlepingust kui eraõiguslikust lepingust, mis normatiivselt mõjutab kolmandaid. Kui selle siduvus ulatub väljapoole kehtivusala, siis vajab ta selleks riigiorgani abi. Kollektiivleping on Saksamaal „tariifleping”, Šveitsis „ühtne tööleping”. Sellist üldist seotust kolmandatega käsitlevad mõned autorid kui määrust ja teised kui õigusakti mis seob riikliku pidamiskorra eraõigusliku lepinguga. Erinevatele lähenemistele vaatamata kuulub
6. muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7. aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8. töö tegemise koht; (seos töölähetusega!) 9. puhkuse kestus; 10. viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12. viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 18. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? Summeeritud tööaeg tööaeg, mis jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Töölepingus on vaja kokku leppida: 1) Töötaja suhtes rakendatakse summeeritud tööaja arvestust; 2) Summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkus (max 4 kuud); 3) Tööajakava teatavaks tegemise tingimused (mitu päeva enne arvestusperioodi algust, tavapärane vähemalt 5 päeva enne);
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; Töökorralduse all peetakse silmas eelkõige töö algusaega, tööpäevasiseseid puhkepause ja einetamisaega, vajadusel kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötaja aruandmise korda jne. 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tööandja peab ülaltoodud andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmed tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada. Andmete esitamata jätmisel on tööinspektoril õigus algatada tööandja suhtes väärteomenetlus ning karistada teda rahatrahviga (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest.
reguleerib tööandjate ja töötajate omavahelisi töösuhteid. Praktikas sõlmivad kollektiivlepinguid ametiühingud. Leping on kolmepoolne kui KOV või valitsus sellega ka liitub, see on mingi Eesti omapära ka kusjuures. Riik ei saa aga olla tüli lahendamise pooleks see on probleem, sest iseenesest kui ta lepingu pool on, siis miks mitte eksole, aga ei saa. Võib sõlmida kollektiivlepingut ainult teatud ametiasutuses, siis valdkonniti ja üleriigiliselt siin peab vaatama, kes omavahel leppe sõlmivad. Tehakse kirjalikud ettepanekud ja kui mõlemad pooled on nõus, siis alustatakse läbirääkimisi 7 päeva jooksul vastava teate saamisest. Kollektiivleping jõustub allakirjutamise päevast. Tarhvi saab määrata, kui läbirääkimisi ei alusta tööandja, kui talle teeb selleks ettepaneku tema juures algselt moodustatud ametiühing. Sõlmitud
• töötervishoid ja tööohutus • täiend- ja ümberõpe • tagatised ja hüvitised Võlaõiguslik sisu Poolte õigused ja kohustused: • kollektiivlepingu täitmise kontrollimine ja vajaliku informatsiooni andmine • kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise kord • vastutus kollektiivlepingu mittetäitmise eest Rakendusala • Kollektiivlepingut rakendatakse seda sõlminud organisatsiooni liikmetele, kui kollektiivleping ei näe ette teisiti. • Liitude, ka töötajate ühing, või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele • Laiendatakse töötasustamis- ning töö- ja puhkeaja tingimusi • Laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Täitmine ja muutmine
(palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 34. Mis vastutus tuleneb lepingueelsetest läbirääkimistest? Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale
Töötamisest keeldumise alused Töötervishoid ja tööohutus Täiend- ja umberõpe Tagatised ja huvitised Võlaõiguslik sisu (KLS § 6) Poolte õigused ja kohustused: Kollektiivlepingu täitmise kontrollimine ja vajaliku informatsiooni andmine Kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise kord Vastutus kollektiivlepingu mittetäitmise eest Rakendusala ja laiendamine (KLS § 4) Kollektiivlepingut rakendatakse seda sõlminud organisatsiooni liikmetele, kui kollektiivleping ei näe ette teisiti (3-2-1-133-07) NB! Vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega Liitude, ka töötajate uhing, või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele Laiendatakse töötasustamis- ning töö- ja puhkeaja tingimusi Laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes
Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. Töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Töölepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. 1) isikut tõendav dokument; 2) tööraamat;
maksed; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt on töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste, rassi või nahavärvuse,
(2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud. (3) Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. (4) Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. (5) Laiendatud kollektiivlepingute tingimused avaldatakse sotsiaalministri poolt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Laiendatud kollektiivlepingute tingimused jõustuvad teadaande avaldamisele järgneval päeval. 19.Töötaja kohustused Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
Tööandjad ei saa selles karmimas maailmas enam endale lubada streike, mis on traditsiooniliselt olnud ametiühingute peamine survestusmeetod. Koos läbirääkimiste pidamise võimekuse kahanemisega on ametiühingute atraktiivsus potentsiaalsete liikmete jaoks suuresti kadunud. Kollektiivleping 3. Mis on kollektiivlepingu sõlmimise eesmärk? Miks peaks kollektiivlepingu sõlmimisest olema huvitatud tööandja? Mida saavad töötajad teha, kui tööandja ei soovi kollektiivlepingut sõlmida ega asu töötajatega kollektiivläbirääkimistesse? KLS § 4 lg 4: Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.
Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. 20 Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. 1. Üldjuhul sõlmitakse tööleping kirjalikus vormis. Erandjuhtudel on lubatud tööleping sõlmida suulises vormis. Võimalike vaidluste puhul lähtub töövaidlusorgan eelkõige poolte vahel sõlmitud töölepingust. Kirjaliku dokumendi vormistamata jätmisel rakendub küll TLS-i
dokumendis. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite esitamise kohta. 8. Tööandja on kohustatud tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi (TLS § 28 lg 2 p 8). TLS § 5 lg 1 p 12 näeb ette , et töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma viide kollektiivlepingule, juhul kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 9. Tööandja on kohustatud teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping (TLS § 28 lg 2 p 9). 10. Tööandja on kohustatud teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalustest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalustest, arvestades töötaja teadmisi ja
Muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; -Aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); -Töö tegemise koht; (seos töölähetusega!) -Puhkuse kestus; -Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; -Viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut; -Andmed esitatakse heauskselt, selgelt, arusaadavalt (TLS § 5) 16. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks); Kuni 5 aastaks; ·Töö ajutine iseloom, eelkõige hooajaline töö, töö ajutine suurenemine, asendamine; ·Muutub tähtajatuks, kui on järjest sõlmitud 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord; ·Lõpeb automaatselt tähtaja saabumisega;
- kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue sõlmimise tingimused ja kord - vastutus kollektiivlepingu järgimise eest (sh järelevalvet teostavad pooled ise mitte tööinspektsioon) Kollektiivlepingu laiendamine: 20 - laiendada saab sõlmitud kokkulepet teistele tööandjatele - laiendada saab vaid sellist kollektiivlepingut, mis on sõlmitud kas tööandjate ühingu (liidu või keskliidu) ning töötajate ühingu (liid või keskliidu) vahel - laiendada saab töötasustamise; töö- ja puhkeaja kohta kehtestatut (ehk normatiivset poolt ainult) - Laienevad tingimused ei tohi olla seadusest sätestatust halvemad; vastuolu korral kohaldatakse töötajale soodsamat regulatsiooni
kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 53. Nimetage tööandja kohustused: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;
27.04.2015 15:06 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Valikulised tingimused: Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes. Töölepingu tingimusteks võivad olla ka kokkulepped muudes küsimustes. NB: töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt! 5. Töölepingu tingimuste muutmine (töötaja ja tööandja algatusel)? Töölepingut saab muuta üldiselt üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja algatusel
Autor on seisukohal, et praktikas on Riigikohtu lahend käsitletav õiguse allikana, mida ka teooria peab ajapikku hakkama tunnustama kui reeglit ja kui õiguse allikat. Autori sellist seisukohta toetab asjaolu, et Euroopa Kohtu otsused on õigusteooria kohaselt tsiviilõiguse allikaks tõsi, seda tulenevalt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest siseriikliku õiguse suhtes. Tsiviilõiguse allikaks tuleks lugeda ka tööõiguslikku kollektiivlepingut, kuna see mõjutab normatiivselt kolmandaid isikuid ja tsiviilõiguslikud põhimõtted ei ole kollektiivlepingute normatiivse reguleerimise puhul selle muutmise eesmärgil kasutatavad. Küsitav on seadusandja kavatsuse ja eesmärkide, aga ka nt õigusteadlaste arvamuste käsitlemine õiguse allikana. Küll on nendel tähtsust õiguse tõlgendamisel. 68 Tsiviilõiguse*allikad* Õiguse*üldised*
aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. kaugtöö, renditöö, summeeritud tööaeg (8) Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama
annaabi.ee 
