Kollektiivleping (0)

Kristel Keskküla
MT1-10
Kollektiivleping
Kollektiiv lepinguks nimetatakse lepingut mis on sõlmitud tööandija ja töötaja vahel mis reguleerib nende suhteid. Kollektiivlepinguid sölmides annab see tööandjale suurema vöimaluse töötingimuste üle otsuseid teha.
Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nendes küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte/asutuse või valdkonna töötajatele. Kollektiivlepingut võib pidada mõnes mõttes instrumendiks, mis muudab töösuhete õigusraamistiku paindlikumaks.Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nendes küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte/asutuse või valdkonna töötajatele. Kollektiivlepingut võib pidada mõnes mõttes instrumendiks, mis muudab töösuhete õigusraamistiku paindlikumaks.
Kollektiivlepingu tingimused võivad käsitleda laiemas mõistes töötingimuste ja töötervishoiu ning tööohutusküsimuste kõrval ka erinevaid toetusi ja sotsiaalteenuseid. Töölepingu sõlmisel peab tööandja töölepingu kohaselt esitama töölepingu kirjalikus dokumendis viite kollektiivlepingule.
Töötajate töökohustuste ring on piiratav ka kollektiivlepinguga.Töölepingu kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega.
Ka seaduse , mis sätestab igapäevaseks kohustuslikuks puhkeajaks 11 järjestikust tundi ja lubab seega 24-tunnises ajavahemikus töötada maksimaalselt 13-tunnise tööpäevaga, lubab sellestki piirangust erandeid kollektiivlepingu sõlmimisega.Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kui öötöö tegemise piirangut reguleeriv paragrahv lubab erandite tegemist nii töölepingu kui ka kollektiivlepinguga, siis kõnealuse paragrahvi kolmas lõige annab sellise võimaluse ainult kollektiivlepingu sõlmimise kaudu. Seega näiteks valvur või hooldaja võib töötada 24-tunnise tööpäevaga ainult siis, kui see on lubatud tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingus . Muudel juhtudel on tegemist seaduse rikkumisega, mille avastamisel nõuab tööinspektor rikkumise kohest lõpetamist. Kollektiivlepingu sisus määratakse kindlaks palgatingimused, töötingimused, tagatised ja hüvitused, koonadmise tingimused kui ka töötervisehoiu ja tööohutuse tingimused.
Juba töölepingu sõlmisel peab tööandja esitama töölepingu kirjalikus dokumendis viite kollektiivlepingule.Töölepingu kohaselt on aga tööandja muuhulgas kohustatud tutvustama töötajale tema töölevõtmisel ning samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi. Tingimuste tutvustamine peab olema sisuline .
Tähelepanu väärib töölepingu seadus , mis võimaldab töötajal töötegemisest keelduda, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid.
Ka töötasu kokkuleppe kui kollektiivlepingus mitte just kõige harvemini reguleeritava tingimuse tõlgendamisel pööratakse seaduses tähelepanu kollektiivlepingule.Nii sätestab töölepingu seadus, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Kokkuvõttes, iga tööle asuva töötaja ja tööandja vahel tekivad alati töölepingu alusel individuaalsed töösuhted, kuid lisaks töölepingule võib igat üksikut töösuhet mõjutada veel ka töötajate kollektiivi ja tööandja vahel sõlmitud kollektiivleping.