Saksamaa vaenlasteks olid juudid ja kommunistid. 8. Demokraatlike- ja inimõiguste piiramine või puudumine. Saksamaal oli juutidel ära võetud kõik inimõigused ja Nõukogude riigis rikuti pidevalt inimõigusi. 9. Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Nõukogude riigis oli kommunistlikparte ja kommunism, Saksamaal aga natsionaalsotsiaalpartei (?) ja natsionaalsotsialism. 10. Rahva hirmutamine ja ähvardamine. Saksamaal ei loodud kolhoose. 11. Vangi- ja koonduslaagrid 12. Sala- ja julgeolekuteenistused 13. Kogu elu oli allutatud partei kontrollile
Teisitimõtlejad represseeritakse, nende suhtes valitseb piiramatu terror. · Majandus on allutatud riigi kontrollile. · Valmistuti sõjaks · Käis pidev rahva hirmutamine vaenlastega. · Partei sees käis võitlus võimu pärast. Kaotajad kõrvaldati. Sarnasused Valdkonnad Erinevused Plaanimajandus, valmistuti Majandus Saksamaal ei olnud kolhoose, sõjaks. Riik kontrollis Nõukogude liidus olid. majandust. Saksamaal säilis eraomand(tehased) Nõukogude liidus kõik riigi omad. Sisemine võimuvõitlus. Võimu haaramine ja Hitler valiti. Kommunistid tegid
Hakati suhteid parandama Jugoslaavia ja lääneriikidega. Liiduvabariikides hakati edutama kohalike inimesi. Pehmentati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati üle miljoni inimese. 5. Iseloomusta Hrustsovi valitsemisaega. Hrustsov liberaliseeris ühiskonda, kuid samas püüdis oma ainu võimu kehtestada, mis tal ka 1958. a. Õnestus. 6. Täida lüngad. Täidesaatev võim Nõukogude Liidus kuulus Rahvakomissaride Nõukogule ja seadusandlik võim Ministrite Nõukogule . Kolhoose hakati Eesti NSVs looma alates 1947 aastast. 7. Iseloomusta Breznevi valitsemisaega. Karmistati kontrolli ühiskonnas. Tahtis sisse viia uuendus kuid se ei õnnestunud. Sellega seoses tekkis ühiskonnaelu kõigis valtkondades seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude liit jäi lääne riikidest arenguga kõvasti maha. 8. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? Vägivallapoliitaika eesmärgiks oli teisit mõtlejate vaigistamine ja rahva hirmutamine, et keegi ei hakkaks võimudele vastu.
Natsid tulid võimule hoopiski demokraatliku valitsemise läbi. 1932.aastal toimusid Saksamaal valimised, kus rahvas hääletas Natsionaalsotsialistliku Töölistepartei poolt. Majandus oli mõlemal riigil range kontrolli all. Kehtestatud oli plaanimajandus. Mõlemad riigid valmistusid sõjaks ning keskenduti sõjariistadele ja –teedele. Kuigi majanduspoliitika oli mõlemal valitsejal sarnane, kuid inimesed elasid erinevalt. Stalin pooldas kollektiviseerimist – loodi kolhoose, kus pidi osalema ka talupojad. Riik võttis talupoegadelt kogu viljasaagi ning müüs selle välismaale paremate tulude saamiseks. Samuti käis alla ka põllumajandus, sest puudu oli töölistest. Venemaal elasid inimesed vaeselt, oli suur näljahäda ning 4-10 miljonit suri. Saksamaal püüdis Hitler parandada inimeste elatustaset ja vähendada töö puudust. Samuti rahaväärtus kasvas. Valitsejate jaoks oli kinnisideeks vaenlaste otsimine, kuid vaenlased olid Venemaal ja Saksamaal erinevad
II maailmasõja jooksul jõudis Venemaa okupeerida üpris mitu riiki . Need olid näiteks Armeenia , Valgevene, Eesti , Läti, Ukraina, Gruusia jne . Selle tagajärjel toimusid nendes riikides kõikehõlmavad muutused, alates eraettevõtluse likvideerimisest tsensuurini ja küüditamiseni välja . Kolmest räägin ka pikemalt : Eesti NSV Eestis lõpetati eraettevõtlus 1947 aastal . Enne seda toimus ka maareform , mille käigus jaotati ümber põllumajanduslik maa . Peale seda rajati palju kolhoose ning sovhoose . Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas . Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifitseerimine kui 1951 aastal rajati ühtne Eesti
Stalinlik Duce Führer Isake Stalin (Läänes onu Joe) konstitutsioon, seadused. Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina- Võimule saadi relvastatud traktorijaamu, muutused kultuurielus. Poldud rahul Pariisi rahukonverentsi I MS tulemuste ja Weimari riigipöördega ning sellele järgnenud 14.06.1941 toimus I massiküüditamine tingimustega. vabariigiga rahulolematud
Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine,nende tooraine veeti sisse ja toodand välja.Tööjõupoliitika.Eelkõige võeti tööle sissetulevat tööjõudu.Oli organiseeritud värbamine Eestisse.3.Põllumajandus.Ühistamine.Taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellepärast toimus 1949 25.märtsil küüditamine,millega loodi hirmuõhkkond
Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta märtsis toimus ulatuslik küüditamine talupoegade ähvardamiseks. Lõpuks astusid kolhoosidesse enamik talupoegi ja need, kes seda ei teinud kolisid linna. Omaette kolhoos oli loodud peaaegu igas külas, ning see tegi inimeste elu veidi kergemaks, kuna seal oli omade inimeste seast loota mõningast abi ja toetust. 1950. aastal hakati aga kolhoose massiliselt ühendama. Algas põllumajanduse allakäik, mis oli võrdne 1944. aasta Saksa okupatsiooni ajal olnud. Põllumajanduse toibumine 1950. aastaks oli terve NSV Liidu põllumajandus laostunud. Kriitiline olukord sundis Stalini järgset uut võimu tegema radikaalseid muudatusi põllumajanduse osas: alandati saaduste kohustuslikke müüginorme, vähendati makse ja hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas
Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin. Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus), kehtestati plaanimajandus ning moodustati kolhoose, alustati Punaarmee moderniseerimisega. Kuna eelisarendati rasketööstust, hakkas tootlikkus langema, tekkisid raskused viljavarumisega, Stalin hakkas vilja kogumiseks vägivalda kasutama, mis viis suure nälja tekkimiseni. Olukord muutus aina halvemaks, ning muutis inimesed meeleheitel metslasteks, kes viimases hädas ka üksteist sõid. Nendega Stalini teod veel ei piirdnud, ta alustas terrorit ka teiste eluvaldkondade esindajate suhtes, mida nimetatakse punaseks terroriks.
põllumajandusliku sissetuleku. Talud jäid väikesteks, nende tootlikkus oli seetõttu madal, inimeste vahelised suhted olid halvenenud. Paljud vanemad talunikud kaotasid oma suured maa-alad noortele, kes ei osanud maaga veel midagi peale hakata. Olukorda ei parandanud ka koormised, mis pärssisid talude arenemist, sest enamus toodangust läks riigile ja enda tarbeks jäi vähe, polnud piisavalt vahendeid, et põlde suuremaks teha, seemet lihtsalt polnud. Olukorra parandamiseks hakati looma kolhoose. Kuid see ei teinud olukorda paremaks, vastupidi neei, kes vabatahtlikult liituda ei tahtnud, sunniti. Kulakud eemaldati ning neile pandi peale järjest suuremaid koormisi ja makse, hävitades nii täielikult talude tootlikkuse. Inimestel kadus tahtmine talupidamisega edasi tegeleda, kui nad nägid, et kogu nende kasum läks riigile, mitte endile. Järk-järgult hakkasid inimesed siis kolhoosidega liituma. Lõplikult murti talunikud massiküüditamisega.
Koduabiliseks ja teenijaks võttis ta ühe külatüdruku Miili, kes aitas tal toimetada. Kuna maailmas olid asjad pingelised algas 2MS. Seetõttu oli kohustatud minema sõtta Taaveti poeg Edgar ja tema sõber, noor sulane Jaanus. IV tants. Miili oli jäänud tallu ihuüksi, sest Taavet oli saadetud asumisele sunnitöölaagrisse. Elu keerles sel ajal talu korras hoidmise ümber. Aeg oli juba nii palju edasi läinud, et sõda oli lõppenud ja NSVL hakkas rajama kolhoose. Ühega neist liideti Aniluige talu, mis tähendas veel suuremat mõõna. Alguses oli see väga konarlik, tööd hilinesid ja juhtimine ei õnnestunud. Hilisemas perioodis sai see küll korralikumalt tööle, kuid inimestel puudus eraomandina maa ja vili. Seegi kord juhtus viljapeksuaeg õnnetus. Masinist lõi Arvole labidaga lapiti pähe, niiet too vajus otseti pikali. ( Arvo oli julgenud masinisti aurukatelt puutuda ja selle iseseisvalt tööle panna.) V tants
kelle käsutuses oli põllumajandusosakond. Samasugused allüksused olid partei rajoonikomiteede juures. Juhtimisfunktsioonid olid antud ka masina-traktorijaamadele (MTJ), kuigi need olid sisuliselt põllumajandust teenindavad ettevõtted. MTJ-e asuti rajama 1941. aastal, 1945. aastal oli neid 24, 1950. aastal 56 ja lõpuks 69. Aastatel 1950-1952 olid MTJ-de juurde moodustatud poliitosakonnad, mis pidid aitama äsjarajatud kolhoose poliitiliselt juhtida. Seejärel viidi MTJ-de koosseisu ka põllumajanduslik nõuandetalitus, agronoomid ja zootehnikud. 1958. aastal MTJ-d likvideeriti ja reorganiseeriti remondi- -tehnikajaamadeks. Traktorid ja muu tehnika müüdi kolhoosidele. Ka põllumajandusspetsialistid läksid sinna vahetult tootmist juhtima. Ümberkorraldused põllumajandusettevõtete süsteemis järgisid marksismi teoreetikute kavandatud ja N. Liidu põhialadel rakendatud skeemi.
ja talunikud pidid vaatama kuidas ots-otsaga kokku tulla. Kuna piima eest raha ei saanud ja sageli oli kuude kauppa piimaraha kätte saamata, pidi paratamatult oma loomad müüki panema. Vanemad inimesed jäid kodusteks ja nooremad hakkasid töökohtade otsingul linna minema. 3. Euroopa Liit. Siis liitus Eesti Euroopa Liiduga (EL), kellel kehtisid oma liikmesmaadele igasugused nõudmised- "euronõuded". Paljud väikketalunikud, kes olid veel peale kolhoose püsima jäänud, ei suutnud "euronõudeid" täitta ja olid sunnitud oma loomad maha müüma. 4. EL toetused. Viimaste aastatega on Eesti põllumajandus jälle tõusujoones liikund, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud "vanu" talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist.
Kuid piima hinna tõusu polnud kuskilt näha, ja talunikud pidid vaatama kuidas ots-otsaga kokku tulla. Kuna piima eest raha ei saanud ja sageli oli kuude kaupa piimaraha kätte saamata, pidi paratamatult oma loomad müüki panema. Vanemad inimesed jäid kodusteks ja nooremad hakkasid töökohtade otsingul linna minema. EUROOPA LIIT: Siis liitus Eesti Euroopa Liiduga (EL), kellel kehtisid oma liikmesmaadele igasugused nõudmised. Paljud väiketalunikud, kes olid veel peale kolhoose püsima jäänud, ei suutnud "euronõudeid" täita ja olid sunnitud oma loomad maha müüma. Viimaste aastatega on Eesti põllumajandus jälle tõusujoones liikunud, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud "vanu" talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist. Toetuste eesmärgid tulenevad Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast.
põllu pealt kive koristada. Heina pakendamisel tõmbas pakendusmasin hainapallid kõvasti traadiga kinni, aga see traat purunes pinge all väga tihti ja lendavad traadijupid oli päris ohtlikud. Kuni 1940. aastani olid kõik talunikud töötanud sovhooside all ja allunud riigile, aga nüüd said kõik kes tahtisd, üle minna kolhooside süsteemile, kus talunik sai ise otsustada, kui palju ja mida ta toodab. Suurtes kolhoosides käidi ka tihti vargil, seega ei olnud väga palju suuri kolhoose. ENSV-s käis suur riigipetmine. Näiteks kui müüdi piima, siis mida suurema rasvasisaldusega piim oli, seda kallim ta oli. Kui piima rasvasisaldust kontrolliti, siis tihti talunikud maksid kontollijale, et ta kõrgema rasvasisalduse kirja paneks ja talunik sai rohkem raha. Tööloomade müümine käis samal põhimõttel, näiteks müüdi pulli, mida raskem pull on, seda rohkem tema eest maksti. Jällegi maksis talunikuk kaalujale, et ta suurema kaalu kirja
Vanavanaema läks teisele poole linna Saia külasse tuttavate juurde, neil sattusid karjapoisid sinna. Ta oli seal ja nägi, et Tehumardil tuled paistsid, kõik majad põletati maha, kaks nädalat oli Tehumardi lahingut. Seal oli major Miller, too sai ka Tehumardil surma ning tema tükid toodi mu vanavanema õuele ning ta maeti lossihoovi ja siiani peaks ta haud lossihoovis olema. Siis tulid venelased, hakas jälle küüditamine ja inimeste tapmine. Need olid jubedad ajad. Hiljem hakati kolhoose tegema. Inimestel võeti loomad ära, hobused võeti kõik ära. Siis oli jälle hirmus küüditamine, algul 1941. aasta oli, siis oli kui venelased tulid 1945. aastal, siis jälle inimesi viidi kogu aeg, kas jälle Saksamaale, kus venelased olid olnud. Siis peale sõda oli gümnaasium varemetes Pikal tänaval, siis tuli vanavanaema linna ja isa tuli tal tagasi, kui venelased tulid tagasi, siis ta elas isa juures linnas korteris
majanduse taastamiseks. Hakkasid tekkima väiksemad ettevõtted ja elavnes kaubavahetus. Tänapäevaga võrreldes oli 18 aastat tagasi elu Eestis paljuski erinev. Praegune aeg on nii mõneski mõttes stressirohkem, kuna on tekkinud tööpuudus, mis tollel ajal probleemiks ei olnud. Inimesed ei pidanud muretsema homse päeva pärast. Töökoht ja eluase oli alati saada ning toit oli pidevalt laual. Põllumajandus oli tasemel ning oli palju kolhoose ja sovhoose. Piima- ja lihatooted olid kauplustes põhiliselt eestimaised. Kaubavalik oli poodides tunduvalt väiksem ning kaupa pidi ostma talongi alusel. Samuti olid kauplustes väga pikad järjekorrad. Erinevalt tänasest viiepäevasest koolinädalast pidid õpilased koolis käima ka laupäeviti, vaba oli ainult pühapäev. Kuigi tänapäeval on auto omamine elementaarne, siis varem oli auto mõnel üksikul inimesel. Autopoed puudusid ja bensiini polnud eriti kusagilt saada. Uue auto
Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema. Algasid repressioonid need ei ulatunud esialgu kõikide ühiskonna kihtideni. Need, kes olid olnud saksa sõjaväes ja Soomes võidelnud, arreteeriti. Kehtestati Nõukogude kultuur, propaganda, kõik läänelik keelustati. Metsavendlus süvenes. Püüti veel NL-ile vastupanu avaldada. 25.03.1949 II Suurküüditamine. See tegi inimestele selgeks, kelle käes tegelikult võim on.
kellelt võeti ta kodu ja koht ... Oksjonihoiatusi tuli saata tuhandeile talundeile." Selleni viis talurahva majandusliku olukorra valitsevate ringkondade agraarpoliitika, mille teoreetiliseks baasiks oli pseudoteaduslik nn väiketalumajapidamise püsivuse teooria. Kas tuleb tuttav ette? Meenutagem! Ka tänapäeval on Eestis erakondi, kes propageerivad ja juurutavad väiketalupidamist maal. Mõtlematult, kibekiiresti asuti kolhoose-sovhoose lammutama, selle asemel et neid ühistuteks muuta. Ometi olid ühistöö kogemused Eesti põllumajanduses olemas juba siis, kui Venemaal polnud neist veel aimugi. Idee algatajaks oli Jaan Tõnisson, kes ajalehes "Postimees" ülistas ühistegemist põllumajanduses ja pani sellele suuri lootusi. Tõnisson käis isegi välismaal, et tutvuda Lääne-Euroopa majandusalase ühistegevusega ja ühistegevuslike laenuasutustega. Tema tähelepanekud olid arutusel I Eesti põllutöö
sundkollektiviseerimine, sundvõõrandamine ehk riigistamine, 30ha, keskmine 15ha Juhtimine majanduspoliitika, majanduselu allutati plaanimajandusele, jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Planeerimine ei arvestatud kohalie toorainete ja tööjõuressurssidega, hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 5 astakuplaanid. Prioriteedid mindi üle uuele majanduspoliitikale, rajada kolhoose, rasketööstuse eelisarendamine. Toodangud üleliidulisele turule. Vajadused olid kõige olulisemad. Eraomandi akotamine ja riigistamine. Tööstus. Ettevõtte suurus toimus Eesti mastaapidele mitte vastavate suurtehaste rajamine, nende tooraine veeti sisse ja toodang välja Tööjõupoliitika võeti tööle sissetulevat tööjõudu, organiseeritud värbamine Eestisse. Suurtööstus kuulus NL, sõjatööstus kompelksi ja kohalikel võimudel polnud nende üle võimu Põllumajandus.
Projektide raames korraldatakse väljasõite, kontserte, konverentse jne. Kõik selleks, et Eesti kodanikud tunneksid end ühtsena ja ei korduks 2007 aasta Aprillimässu laadset kaost. Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks jätkusuutliku arengupunktiks on ökoloogiline tasakaalustatus. Kõik majanduslikud otsused, mida vastu võetakse, peavad olema kooskõlas loodusega. Ajal, mil Eestis valitses Nõukogude võim, ei mõelnud loodusele keegi. Loodi tööstusi, kaevandusi ja kolhoose, mis rikkusid Eesti pinnast pöördumatult. Kirde-Eestis on peaaegu 10 000 hektarit maad muudetud kasutuskõlbmatuks tänu põlevkivi kaevandamisele. Nüüd, kui saadakse aru, et on vaja minna üle alternatiivsetele energiaallikatele, mis loodust ei reostaks, ehitatakse siia-sinna tuulegeneraatoreid ja mõeldakse isegi tuumaelektrijaama rajamisele. Kas viimane on väga otstarbekas ja kas plussid ületavad miinuseid, jäägu see otsus ekspertidele.
Põhiliseks tegevuseks oli uute aktide väljaandmine, alustati maade kollektiviseerimisplaanidega. Alusatai ka aerofotode tegemist, sest plaanid olid väga ebatäpsed, reformi peamiseks oli rahva petmine kolhooside tekkimise ettevalmistamiseks. 4. Milliseid maakorralduslikke töid tehti kollektiviseerimisperioodil? Koondati põllumajanduskõlvikud, mis ennem kuulusid üksiktalupidajatele, kolhooside maafondi. Uute kolhoose iseloomusats killustatus, selle parandamiseks alustati maakasutuse korrastamist, vahetati maid erinevate kolhooside, solhooside ja metsamajandite vahel, seejuures ei tohtinud maapind väheneda. Lõpuks koondati iga majandi maad ühte massiivi ning tegeleti ümberkruntimisega. 5. Milline oli maakorralduse roll kolhooside ühendamisel (1949 1952) ja milliseid maakorraldus töid viidi läbi sellel perioodil?
selgitada, pärast tõusis kümnetes kordades sinna astumise arv. Algselt oli tegemist väikekolhoosidega, st üks küla oli üks kolhoos. Kolhoosidele esialgu pani kõlavad nimed, nt punane koit. Kolhoosidele olid kestetatud riiginormid. See, mis järgi jäi tuli panna kõrvale seemnevili ja mis sellest järgi jäi teenistuseks. Tavaliselt kolhoosnikele palga maksmine toimus aasta lõpus natuuras. Kolhoosi töö eest maksti ülivähe, hakati liitma kolhoose. Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla (hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima). Kolhoosidel algul ei olnud endal masinaid, selleks tuli neid rentida masina traktori jaam (MTJ(. Kolhoos pidi maksma MTJ kasutamise eest. 50-ndate keskpaigaks MTJ kaotati ja jagati see masinapark kolhoosidele. Kasuks ei tulnud erinevad kampaaniad (maisikampaania, ruutpesitsemise kampaania). 1958. aastast hakati maksma rahapalka (Eesti ENSV oli üks esimesi)
Kolhoosi liikmetele maksti töö eest naturaaltasu (teravili, kartul), Alates 1959. aastast kaotati Eestis esimesena endises Nõukogude Liidus töötasu maksmine natuuras ja hakati palka maksma sularahas. Kolhoosidele kirjutati ette müügikohustused, külvipinnad ja algaastatel ka tehnoloogiad (näiteks kartuli mahapanemine ruutpesiti).Väikesed kolhoosid ei suutnud investeerida ei uute hoonete ehitamisesse ega soetada masinaid. Nõukogude võimu esimestel kümnenditel liideti kolhoose pidevalt, olukord stabiliseerus 1970. aastate alguseks. 1989. aastaks oli Eestis 365 ühismajandit, mille keskmine suurus oli 3600 ha haritavat maad. Toonane põllumajandus Eestis oli orienteerutud Nõukogude Liidu siseturule. Liiduvabariikidest ja ka välismaalt veeti sisse üle miljoni tonni teravilja ja jõusööta (mida oli 1/4 oma taimekasvatustoodanguga võrreldes), Nõukogude Liidu turule veeti enam kui kolmandik toodetud loomakasvatussaadustest. 1985. aastal
Stalinistlik venestuspoliitika hõlmas eriti kultuuri, loomeinimesed langesid rünnaku alla, kritiseeriti haridussüsteemi ja hävitati õpikuid. 1946. teeb enesetapu Johannes Vares-Barbarus (võib olla ka pol. mõrv). Majanduslikult valitakse edasiseks suunaks suurtööstuse arendamine Eestis. Põllumajanduses riigistati veel maid. 1947. aastaks kosus põllumajandus löökidest, kuid juba 1946. aastal oli suund võetud kolhooside loomisele. 47 aasta lõpuks oli kolhoose 5, 48. aasta keskpaigaks oli juurde loodud veel 53. Kolhoosi astumine oli lojaalsuse avaldus nõukogude võimule. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega
Põllumajandus Põllumajandus reformettepanekute hulka kuulusid kõrgemad kokkuostuhinnad, madalamad maksud ja toetus individuaalaiamaadele. Samas pooldas ta kolhoose. Paljud talupojad saadeti kolhoosidesse sunniviisiliselt. Hruštšov soovitas kasvatada maisi. Ta käis seda maisikasvatamis oskust omandamas USAs Roswell Garsti käest. 1955. aastal käis Garst NSV Liidus. Lõpuks tellisid venelased viis tuhat tonni ameerika hübriidmaisi seemet. Hruštšov ülistas maisi kui “põldude kuningannat”.
nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele. Sõjakommunismi rakendamine tõi kaasa jätkuvalt majanduskriisi ja näljahädad. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile
Välispoliitika: pidev võitlus lääneriikidega, agressiivne välispoliitika, võidurelvastumine. 9) Eesti NSV (aeg, olulised kommunistid, vastupanuvormid, majanduselu, kultuurielu, taasiseseisvumine) 1940-1941, 1944-1991. N.Karotamm(1944-1950) oli kõige enam eestimeelne, J.Käbin(1950-1978) oli nii eesti kui ka venemeelne, K.Vaino(1978-1988) tõsine venestamise laine. 1940- metsavendlus, 1970- põrandaalused noorterühmitused. Suur ühismajandus, loodi palju kolhoose. Pidi kõik oma vara ära andma ja kolhoosis riigi heaks tööd tegema. Pandi peale kõrged maksud neile kes kolhoosis ei töötanud, kutsuti kulakuteks. Kodu-Eesti ja välis-Eesti kultuur. Info ( raadios, kirjandus, otsekontakt). Laulupeod. 10) Külma sõja lõpp (USA plaanid NSVL ründamiseks, perestroika ja glasnosti aeg, NSVL lagunemise põhjused ja tagajärjed) USA plaanid: takistada NSVLi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, üritada
Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, siis paljud ühinesid. Kollektiviseerimise tagajärjeks oli põllumajanduses suur allakäik. Eestiski kehtis plaanimajandus, sisuliselt käsumajandus. Eesti majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Sellel olid rasked tagajärjed. Ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970
alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos? Kolhoos oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik. Selle käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel ligikaudu 6 miljonit inimest. Küüditati kümneid miljoneid. Pärast küüditamist mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes ikka ei mõistnud, neid karistati mingil
Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, siis paljud ühinesid. Kollektiviseerimise tagajärjeks oli põllumajanduses suur allakäik. Eestiski kehtis plaanimajandus, sisuliselt käsumajandus. Eesti majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Sellel olid rasked tagajärjed. Ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970
reguleeritud ja see tõi kaasa elanike vaesumise. Kodusõja keskpaigas (1920.a) tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Viljale õiglase hinna panemise asemel, hakkas Stalin tarvitama vägivalda. Talupoegadelt võeti ära kõik viljavarud, millele järgnes mõne aja pärast nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tõttu hukkus ligi 7milj inimest. Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima, mis tähendas kolhoose. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati ligi 9milj talupoega. Kollektiviseerimisega langes põllumajandus- vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus. Võimu kindlustamiseks alustas Stalin 1934.a vägivallakampaania, mis on tuntud suure terrori nime all. Lisaks klassivaenlastele hakati tapma komparteid, julgeolekuorganeid ning armeed (ehk inimesi, kes olid aidanud Stalini poliitikat). Stalini tapmised aeti rahvavaenlaste kaela ning
aasta suvel. Kui reform oli läbi viidud, oli Nõukogude Eestis 136 000 talumajandit. Neist kolmandik olid uusmaasaajad või need, kes said maad juurde, kolmandik - 43 531 olid reformiga oma maid kaotanud talud ja kolmandik talud, mida uuendus ei puudutanud. Uustalude keskmine pindala oli alla 15 hektari - sellest umbes viis hektarit põldu - ja neist ci saanud just eluloomi, rääkimata alla 10-hektaril istest kääbuscaludest, mida oli ligemale kolmandik. Ka Kolhoose Kolhoosis Staliniga 1949. aasta jaanuaris kohtunud Karotamm kirjutab oma talundeid 641 17,2“Viimaks ütles St., et - saadame nad [kulaklikud] välja. Kuid märkmikus: 1534 seda on23,6vaja teha kiiresti, et see asi küla ei närveeriks mitte kaua 2 079 aega.” 26,7 2 752 Talupoegade 29,9 vastupanu murdmiseks viidi 23. märtsile 1949
Siberi Teataja. Leningradis ilmus mitu eestikeelset ajakirja (Klassivõitlus, Oras). Enne 1936— 1937. aasta tagakiusamisi ilmus Nõukogude Liidus 13 eestikeelset ajalehte ja 28 ajakirja ning trükivalgust nägid tuhanded sundkollektiviseerimise kui ka muude repressioonide tagajärg. Nimelt loodi aastatel 1929- 1932 ka eesti kolhoose ja kulakuteks tunnistatud jõukad talupojad pagendati. Aastatel 1936- 1937 tabas Nõukogude Liidu eestlasi ja nende kultuuri ränk löök: koolid suleti, ajalehtede ja kirjastuste tegevus lõpetati ja “rahvavaenlased” hukati või pagendati. Ränne läände Maailmasõdade vahelisel ajal oli väljaränne Eestist pidev, kuid mitte rohke. Aastatel 1924-
sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. · Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2
vaesumise. Oli plaan katta terve Nõukogude Venemaa elektriga, toimus sotsialistlik võistlus, mis oli motivatsiooniallikaks, et rohkem tööd teha, palgad olid madalad ning elutingimused tagaplaanil, sunnitöö, toimus normide täitmine, milleks kasutati terrorit. Kollektiviseerimine 1929 aastal alustatud kollektiveerimiskampaaniaga lõpetati seni kestnud Uus Majanduspoliitika. Jõukamatelt talupoegadelt nn kulakutelt võeti maa. Konfiskeeritud vilja said talupojad endale. Moodustati kolhoose, mille peale hakkasid talupojad mässama ja toimus ka massiline kulakute küüditamise töölislaagritesse, mille käigus hukkus u 6 miljonit inimest. Sellele kõigile omakorda järgnesid massilised relvastatud vastuhakud ning toimus ajutine tagasitõmbumine valitsuse poolt. Hiljem jätkati kolhooside loomist. Koos kollektiviseerimisega algas talupoegade põgenemine linnadesse ja suurehitustele. See kõik pani aluse 1932-1933 näljale ning esines isegi kannibalismi selle käigus
milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks. üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne. Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, näljahädad ja talurahvamässude laine. Välispoliitika - NSV Liidu välispoliitikale 1920
Määrati kindlaks talude suurus (30 ha). Poliitilistelt vastastelt võeti ära ka muu vara ja loomad. Talude suvaline ümberjagamine tekitas inimeste vahelisi pingeid (uusmaasaajad). Riiklike ettevõtete loomine- sovhoosid, masina-, traktorijaamad, hobulaenutuspunktid Kolhoseerimine- 1947.a loodi 5 esimest kolhoosi. 1949 küüditamise järel inimeste massiline kolhoosi minek. Kulakute väljaselgitamine ja karistamine. Esialgu loodi nn. väikemajandeid- 2-3 küla koos. 1950.a hakatakse kolhoose liitma ja juhte välja vahetama. Industrialiseerimine- rõhk masina-, kergetööstusele ja põlevkivile. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe. Rasketööstuse ettevõtted Dvigatel, Baltijets kuulusid sõjatööstuse kompleksi ja ei allunud ENSV juhtkonnale. Ehitus toob Eestisse hulgaliselt migrante. Põllumajandus- 1954.a hakatakse kolhoosnikele maksma palka (seni normipäevad). MTJ likvideerimise järel masinad majanditel. Põllumajandus spetsialistide ettevalmistamine EPA-s
Andressen Peale Undi polnud keegi valitsuses kommunist. Mitte mingit tegevusprogrammi ametisse nimetatud ministritel polnud. Programm tehti neile öösel ja järgmisel päeval loeti rahvale ette. Selle alusel lubati: · kindlustada rahva õigusi · suurendada ainelist heaolu · edendada rahvuskultuuri · arendada normaalseid suhteid kõigi riikidega Suusõnaliselt lubati: · Eesti iseseisvuse ja senise riikliku korralduse säilimist · maa jääb talupoegadele ja kolhoose ei tule · eraomandust ei riigistada 6. Riigikogu valimised. 02.07.1940 saabus Zdanov Eestisse teist korda, et organiseerida valimisi. Pätsil kästi vana Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised. Tulevane Riigikogu pidi olema ainule ühekojaline st. valida tuli Riigivolikogu. Lisaks sellel pidi Päts alla kirjutama valimisseaduse muudatustele, mis oli aga põhiseaduse vastu. Kui hiljem venelased on
Talumaade osatähtsus oli Põhja-Eestis väiksem (38%) kui Lõuna-Eestis (45%). Talunike eraomand koos rentniku mõisamaade rentimisega moodustas 1917a 55,3% Eesti territooriumist. Eesti Maareformi Seadus (1919.10.okt) 2 hobuse asundus keskmiktalud ja 1 hobuse väikekohad. Alguseks 1944a Kolhoosnik/soovhoosnik võis pidada Eesti NSV-s 0,6-0,25 ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu. Nõukogude võimuperioodi viimasel aastal (1990) oli Eesti NSV-s kolhoose 206 keskmiselt 7342 ha, sovhoose 119 keskmise suurusega 7081 ha. Viimaste maadel oli veel 25 ühistut (keskmiselt 3920 ha) taluseadusega vormistatud 2339 talu (keskmiselt 26,5 ha) vormistamisel oli veel 1334 talu (25,5 ha) maakasutus 34 000 ha maal.
Viidi läbi rahareform ning maad jagati ümber-see tõi kaasa ilmselgelt suuri defitsiite ning vaesust. Saadeti laiali Riigikogu, ning kommunisitid koondasti valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit. 21. Juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsailistlik Vabariik. 6. Augustil annekteeriti NSV Liit Eesti. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, selle eesotsas Johannes Lauristin. Hakati looma sovhoose ja kolhoose, kus esialgu ei olnud vägisi talurahva sundi töötamiseks. Hakati põletama raamatuid. Kõiki ümberkorraldusi saatsid massirepressioonid ja arreteerimised. 14. Juunil 1941. Toimus massiküüditamine Siberisse, kus 10 205 naist, last ja meest saadeti loomavagunitega ära. Saksa okupatsioon 1941. suvel valmistusid üksteisele kallale kargamiseks Saksamaa ning Nõukogude Liit. Siis tegi esimesena sammu Saksamaa ning tuli Baltimaadesse ning tõrjus edukalt venelased tagasi.
Avalikud tseremooniad tehti kaasa, oma ja traditsioonilist püüti aga toimetada varjatult pereringis. Tähitis nõukoguliku elulaadi levitaja oli kool, mille abil püüti kujundada reziimile kuulekaid kodanikke (Viires 1998). Ajavahemikku 1970. aastatest 1980. aastate keskpaigani ehk nn stagnatsiooniaega iseloomustas senisest aktiivsem venestamine ja tsentraliseerimine ning olmepingete süvenemine. Maal ühendati väikesi kolhoose suuremateks, paljud külad jäid ääremaale ning hääbusid. Seda hoogustas ka väikeste maakoolide, raamatukogude ja kultuurimajade sulgemine. Paljud linlased lõid tugeva emotsionaalse sideme oma maakoduga, senisest rohkem hakati argikeskkonnas väärtustama ajaloo-, kunsti- ja looduspärandit, elustus rahvusromantika. Väga populaarseks muutus pärimuskultuuriga tegelemine, eriti koorilaul ja rahvatants, samuti hakati taas hindama käsitööd
a. Kas iseseisvust võinuks kaitsta? (arutle) Arutlus on tehtud 5. Nimetage 1940-1941.a. tähtsamad ümberkorraldused poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus, samuti muutused olmes? Võim EKP kätte, Eesti muutumine ENSV’ks, Kaitseväe likvideerimine, Majandus natsionaliseeriti, Rahareform, Maareform, Asutati sovhoose ja kolhoose EV juhid tapeti, lühidalt likvideeriti 6. Miks halvenesid Eesti – Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Kuna Helsingit rünnanud lennukid startisid Eesti pinnalt siis pmst aitas Eesti Soomet vallutada 7. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? Soome – JR200 Sakamaa – Eesti leegion N.Liit - Eesti laskurkorpus
ja Läti. Tema andis Hrustsovi sulaaeg. kõik need mehed välja Loobuti Moskva poolt NSVL. Tema kätte industraliseerimisest, tulid otseselt kõik suurendadi läti keele teave ja materjalid. osakaal, kõrghariduses eriti. ELKNÜ XIII Hakati kolhoose kongress 1966. Aastal ühendama, et minna esimest korda, üle suurtootmisele. alternatiiv programm. 6-7 kuu jooksul võeti Tavaliselt teine Lätis maha 2000 sekretär oli alati tippjuhti Berklavs Moskvast see saadeti Lätist välja ja hääletati maha
NL tulevad võimule neostalinistid, kelle eesmärgiks oli Stalini hea nime taastamine, tagasi pöördumine Staliniaegse riigijuhtimissüsteemi juurde v.a. massirepressioonid. 1970 aastate algusega algab stagnatsioon ehk. seisak. NL majanduse ekstensiivareng s.t. loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde tehaseid jne., mis ei töötanud täie võimsusega. Majanduse tõusu intensiivsus n. tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks. hakati looma suurmajandeid, liites väikesi kolhoose ja sovhoose. Need kahjustasid oluliselt loodust, saagikus aga ei tõusnud. Pidevalt suurenes toiduainete sissevedu NL. Prioriteet oli sõjatööstusel. Inimene sai kätte u. 20-25% oma palgast. 70 keskpaigas algas naftadollarite sadu, mis läks põhiliselt toiduainete ostmiseks ja sõjatööstusele. Olukorda, mis kujunes välja 70ndate lõpust kuni 80ndate alguseni nimetatakse gerontokraatia vanurite võim. 80ndate alguses ei suutnud Brenev enam riiki valitseda. Sisuliselt valitses juba J
· 23. aug. V. Kingissepa nimeline kolhoos Valjala vallas Saaremaal · 5. sept. kolhoos Säde Kavastu vallas Tartumaal · 10. sept. kolhoos Võit Põlva vallas Võrumaal · 27. okt. kolhoos Oktoobri Võit Kuigatsi vallas Valgamaal · 3. dets. kolhoos Ranna Lihula vallas Läänemaal. 1948.-1949. aastal loodud kolhoosid ei olnud suured. Keskmiselt oli ühel kolhoosil 463 ha põllumajandusmaad, sealhulgas põldu 204 hektarit. 1950. aastal hakati väikseid ja hästi juhitavaid kolhoose ühendama suurteks. Samas algas ka kolhooside allakäik. Aastail 1950 1954 vähenes maarahvastik 57 400 inimese võrra. Kolhoosnike tasustamine toimus normipäevade alusel. Alates 1959. aastast hakati maksma rahalist töötasu. Kolhooside ja sovhooside tekkimisega kadus maalt ka peremees. Eesti majandus NSV Liidu rahvamajanduskompleksis Eesti NSV kuulus Balti majanduspiirkonna osana üleliidulisse tööstuskompleksi. Eriti arendati üleliidulise tähtsusega tootmisharusid
kasvatama (maisi sundkasvatus). Hrustsov arendas edasi ka teooriat pidas iseennast heaks teoreetikuks, kes arendab edasi marksismi ja leninismi. 1961 pärast revolutsiooni Kuubal ta teatas, et sotsialism on üles ehitatud Nõukogude Liidus, et on alanud kapitalismikriisi kolmas üldetapp, et kommunism on jõudnud Ameerika lähedale Kuubale. Ta väitis, et nüüd algab sotsialism, kus kaovad igasugused erinevused inimeste elamistingimuste ja töö vahel, linnade ja maakohtade vahel. Hakatakse kolhoose rajama. Hrustsovi ajal hakkasid inimesed laagritest tagasi tulema. 94 000 oli umb Eestis represseerituid. 1954-1960 vabaneb umb 27 835 eestlast vangilaagritest. 1964 kõrvaldatakse Hrustsov võimult (poliitbüroo otsusega, kuna H ettearvamatus tüütas ära). H kirjutas ise avaldusele alla. 1964-1982. Leonid I. Breznev (stagnatsioon) 1965- valitsusjuhiks saab Kossõgin, kes üritab majandusreformi (üle minna turuhindadele, et turg reguleeriks tootmist)
Kodusõda 1918 Paljud ei olnud rahul nõukogude võimugaseda peeti ohtlikuks kogu maailmale sõtta sekkusid suur-britannia, usa, jaapan. Valgekaartlased – nõukogude võimu vastased, kes tahtsid taastada tsaari võimu valgekaartlased said lüüa sest nad käitusid rahvaga vägivaldselt ja tagurlikult Nende üksused tegutsesid eraldi nad ei toetanud piiri riikide iseseisvust Terror Nõikogude võim kasutas sõjakommunismi poliitikat talupoegadelt võeti jõuga toitu Loodi ühismajapidamisi e kolhoose Riigile võeti tööstusettevõtted ja pandi sõjateenistusse Rahapalka ei makstud tasuta jagati toitu ja tarbekaupa Tasuta olid korterid transport, post, haridus, kultuur tegelt oli kõigest puudus Mehi võeti sunniviisiliselt punaarmeesse.sõja võitsid enamlased enamlased lootsid et puhkeb maailma revolutsioon Nad õhutasid teistes riikides revolutsioone riigipöördeid ja mässe Maailmasõja mõiste 1 maailma sõja põhjused 1 maailmasõja ajend Sõdivad pooled Kaevikusõda
kogu masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Lisaks suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel. Kõigi nende muutuste mõjul hakkasid Eesti NSV kolhoosid 1950.-ndate lõpul otsesest viletsusest välja rabelema. 1960.-ndate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Lisaks hakati väiksemaid kolhoose ja sovhoose omavahel ühendama. 1970.-ndad olid Eesti NSV-s suurmajandite ja farmide loomise ajaks, millega kaasnesid ulatuslikud keskkonnaprobleemid: ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda; sisuliselt oli tegu röövmajandusega. 1950.-ndatel oli võõra tööjõu sissevool sõjajärgsete aastatega võrreldes tagasihoidlikum, kuid järgmisel kümnendil kasvas migratsioon jälle tunduvalt. Eesti
siiski vahel tehti mõni järeleandmine, et näidata nõukogude võimu liberaalsust. Poliitilised olud olid kehva võitu. Ei olnud võimalik ajada eesti asja. Ning kui leiduski julgeid, kes seda ajasid, siis nad arreteeriti. Eestlased osutasid ka vastupanu, kuid seegi ei viinud kaugemale, kui ulatuslik arreteerimine ja suur küüditamine. Majandus olud olid Eestis olematud, sest Moskva surus peale absurdseid asju, mida tehagi polnud võimalik. Näiteks maisikasvatus. Taheti luua kolhoose aga see ei jäänud vett pidama, kuna eestlased ei olnud sellega nõus. 1950. aastatel hakkas Eestis jõudsalt arenema tööstus. Plaanimajandus vahetati käsumajanduse vastu, mis ei toonud loodetud tulemusi. Aegamööda hakkas toibuma ka põllumajandus. Peale mida tabas Eesti NSV-d majanduslik ummik. Kultuurielu edendati salaja ja üldjuhul põrandaalustes organisatsioonides või Välis-Eestis. Maakultuur hääbus ja ka kiriku koht ühiskonnas
annaabi.ee 
