Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur. (1)

Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur.
Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda ajaloos. Pärast sõda olid riigid esmakordselt üleilmse sõja järgses olukorras ning puudus varasem kogemus sellisel ajal käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks.
Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis , mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias päris pettunud ning meeleheitel, kuna valitses nälg ja tööpuudus. Tunti, et riigile on vaja tugevat juhti, kes viiks riigi kriisist välja. Hakkasid tekkima äärmuslikud liikumised, mis rõhutasid rahvuse huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele.
Tugevama demokraatiaga riikides suudeti majandust korraldada demokraatiale truuks jäädes, paljudes teistes demokraatlikes riikides tekkis aga diktatuur, mille tekkimisele aitasid kaasa peale majanduslike raskuste veel ka pettumine Versailles ’ süsteemis ja kergemini suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse.
Diktatuurid tekkisid sellistes suurriikides nagu Itaalia, Saksamaa ja NSVL . Itaalias tulid võimule fašistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolševikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini , Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid.
Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin . Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus), kehtestati plaanimajandus ning moodustati kolhoose, alustati Punaarmee moderniseerimisega. Kuna eelisarendati rasketööstust, hakkas tootlikkus langema , tekkisid raskused viljavarumisega, Stalin hakkas vilja kogumiseks vägivalda kasutama, mis viis suure nälja tekkimiseni. Olukord muutus aina halvemaks, ning muutis inimesed meeleheitel metslasteks, kes viimases hädas ka üksteist sõid. Nendega Stalini teod veel ei piirdnud, ta alustas terrorit ka teiste eluvaldkondade esindajate suhtes, mida nimetatakse punaseks terroriks.
Ka Saksamaal kehtestatud üheparteisüsteem tõi kaasa riigi majandusse sekkumise kasvamise . Riik sekkus majandusse juhul kui ettevõte kuulus juudile või eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama.Kehtestati Sarnaselt NSV Liidule kehtestas Hitler agressiivse poliitika, mis keskendus rasketööstuse arendamisele ning rahvuse puhastamisele , mille üheks jubedaks näiteks on juutide tagakiusamine . Lisaks hukati ka Hitleri konkurente.
Teistes riikides kehtestatud diktatuurid ei olnud nii jubedad ja karmid. Näiteks Mussolini Itaalias jäeti võimule küll ainult fašistid ning kiusati taga antifašiste, kuid ei toimunud massilisi hukkamisi. Diktatuurid kehtestati veel ka näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Austrias ja Albaanias.
Diktatuur levis pärast Esimest maailmasõda kiire tempoga, kuna rahvas vajas muutust ning eluolu paranemist. Oli riike, kus säilis tugev demokraatia, aga paljud riigid läksid üle diktatuurile. Sedasi haarasid võimu maailma ajalukku karmide valitsejatena läinud Hitler ja Stalin, kelle nimi küll kellelegi võõraks ei jää.