Eesti põllumajandus (1)

KIVIÕLI I KESKKOOL
GÜMNAASIUMIASTE
Ney-Lii Soomets
X klass
EESTI PÕLLUMAJANDUS
REFERAAT
KIVIÕLI 2009/1010
SISSEJUHATUS:
Eesti põllumajandus on oma arengus läbinud palju murrangulisi muutusi. Tänu saksa suurmaaomanike poolt sissetoodud, arendatud ning kohalikele
oludele kohandatud euroopalikule maaviljeluskultuurile oli Eesti põllumajandus juba Vene impeeriumis erandlikult kõrgel arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja rohkete väiketalude rajamisest Vabadussõja järel toimunud maareformi käigus, kuulus põllumajandus ka Eesti esimesel iseseisvusperioodil (1918–1940) kõrgelt arenenud majandusharude hulka, mis eksportis Euroopa turgudele kõrgekvaliteedilist toodangut.
Eesti põllumajandus suutis toibuda ka endise Nõukogude Liidu poolt okupeerimisele järgnenud stalinlikust sundkollektiviseerimisest, talueliidi deporteerimisest Siberisse ja motivatsiooni vähendavast tsentraliseeritud käsumajanduse mõjust – 1980-ndate aastate lõpul kuulus Eesti paljude põllumajandussaaduste tootmise tasemelt inimese kohta maailma paremate riikide hulka.
1990-ndate aastate künnisel algas juba kolmas Eesti põllumajanduse poliitiline suurreform käesoleval sajandil – riiklike ja kollektiivsete suurmajandite jaotamineväiksemateks eraettevõteteks. 2000. aasta alguseks oli umbes 300 reformieelse suurmajandi asemele tekkinud 680põllu-majanduslikku ühistut või aktsiaseltsi ning 51 081 talu. Talu keskmiseks suuruseks oli vaid 20,8 hektarit. Väiketalud ei suuda aga põllumajandus-tootmise arengusse olulist panust anda. 1998. aastal andsid 56% piimatoodangust 100–600 loomaga ettevõtted ja 47% teraviljatoodangust ettevõtted, millel oli enam kui 100 ha maad.
Aastal 2009 on Euroopa Liidu riikidega võrreldes Eesti üsna põllumajanduskeskne maa. Meil tuleb ühe elaniku kohta 0,7 ha põllumaad, seega rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seitse protsenti Eesti elanik- konnast tegeleb põllunduse ja karjakasvatusega, Euroopa Liidus keskmiselt viis
protsenti.
KHOLOOSIDE KADUMINE:
Vene ajal oli kõigil tööd, nii maal kui linnas. Polnud sellist tööpuudust nagu praegu- räägivad vanemad ja vanavanemad. Kuid siis polnud inimestel ka valikut, oldi rohkem võrdsemad ja raha oli vaja. Praegu vaadatakse, et välismaal saab kordades rohkem palka ja seetõttu ka noored suures osas välismaale tööle lähevad ning paljud jäävadki sinna elama. Kuid veneajal polnud võimalust minna välismaale tööle, või tuli selleks ikka väga palju vaeva näha. Mõningased töökohad, mis maal tegutsevad, maksavad miinimumpalka, kuna neil puudub konkurents . Seega lähvad need viimasedki noored, kes pole välismaale läinud, ära linna. Kui Eesti sai iseseisvaks ja kolhoosid kadusid kadus ka paljudel inimestel töö. Palju oli maal väiketalunikke, kes pidas viite kuni kümmet lehma. Kuid piima hinna tõusu polnud kuskilt näha, ja talunikud pidid vaatama kuidas ots-otsaga kokku tulla. Kuna piima eest raha ei saanud ja sageli oli kuude kaupa piimaraha kätte saamata, pidi paratamatult oma loomad müüki panema . Vanemad inimesed jäid kodusteks ja nooremad hakkasid töökohtade otsingul linna minema.
EUROOPA LIIT:
Siis liitus Eesti Euroopa Liiduga (EL), kellel kehtisid oma liikmesmaadele igasugused nõudmised.
Paljud väiketalunikud, kes olid veel peale kolhoose püsima jäänud, ei suutnud “euronõudeid“ täita ja olid sunnitud oma loomad maha müüma.
Viimaste aastatega on Eesti põllumajandus jälle tõusujoones liikunud, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud “vanu“ talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist.
Toetuste eesmärgid tulenevad Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast.

• Tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel;
  
• Selle kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel;
  
• Stabiliseerida turud;
  
• Tagada toiduainetega varustamine;
  
• Tagada mõistlikud tarbijahinnad;
  

SISERIIKLIKUD TOETUSED:
Siseriiklikke toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.

• Intressitoetus
  
• Põllumajanduskindlustustoetus
  
• Koolitustoetus
  
• Praktikatoetus
  
• Põllumajandustootja asendamise toetus
  
• Põllumajandustootjate ühine majandustegevuse toetus
  
• Turuarendustoetus
  
• Maaparandussüsteemi hooldustoetus
  
• Maaparandusühistu toetus
  
• Põllumajandusmaa lupjamise toetus
  
• Põllumajandusloomade aretustoetus
  
• Tuulekaera tõrje toetus
  
• Looduskahjutoetus
  
• Teavitustoetus