Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus teemal ''Mina ja ühiskond'' (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Mina ja ühiskond
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ning sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Igaüks meist kuulub ühiskonda. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise.
Ma sündisin 1990. Aastal, mis oli Eesti jaoks kahtlemata üks väga sündmusterikas aeg. Eestlased mäletavad veel kaua 20.augusti 1991.aasta Augustiputši sündmusi Moskvas, mis andsid Eesti riigile unikaalse võimaluse taastada oma vabadus, mis temalt 1940.aastal oli ära võetud. Koos taasiseseisvumisega 1991.aasta augustis asendus ka Eesti plaanimajandus turumajandusega. Viimane andis innovatiivsetele inimestele võimalused kahjustatud majanduse taastamiseks. Hakkasid tekkima väiksemad ettevõtted ja elavnes kaubavahetus.
Tänapäevaga võrreldes oli 18 aastat tagasi elu Eestis paljuski erinev. Praegune aeg on nii mõneski mõttes stressirohkem, kuna on tekkinud tööpuudus, mis tollel ajal probleemiks ei olnud. Inimesed ei pidanud muretsema homse päeva pärast. Töökoht ja eluase oli alati saada ning toit oli pidevalt laual. Põllumajandus oli tasemel ning oli palju kolhoose ja sovhoose. Piima- ja lihatooted olid kauplustes põhiliselt eestimaised . Kaubavalik oli poodides tunduvalt väiksem ning kaupa pidi ostma talongi alusel. Samuti olid kauplustes väga pikad järjekorrad. Erinevalt tänasest viiepäevasest koolinädalast pidid õpilased koolis käima ka laupäeviti, vaba oli ainult pühapäev. Kuigi tänapäeval on auto omamine elementaarne, siis varem oli auto mõnel üksikul inimesel. Autopoed puudusid ja bensiini polnud eriti kusagilt saada. Uue auto saamiseks pidi ametiühingu käest saama autoostuloa, mida sai tavaliselt heade töötulemuste eest.
Aastate jooksul on Eesti ühiskonnas aset leidnud mitmed muutused. Viimase viie aasta üheks märkimisväärsemaks muutuseks võib kindlasti lugeda Eesti astumise Euroopa Liitu 2004.aastal. Euroopa Liidu liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel. See on paljuski teinud eestlaste elu lihtsamaks. Paljudesse kohtadesse reisides pole vaja enam viisat ning see avaldab inimestele soodsamaid võimalusi minna mujale tööle või õppima ning loomulikult muudab see ka reisimise hõlpsamaks. Ühtlasi astus Eesti ka NATOsse, mis kindlustab Eesti sõjalise julgeoleku, võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ja kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse.
Praegu aset leidva majanduslanguse tõttu on Eesti riigi tulevik kindlasti mõnevõrra raskem. Kuna Eesti tahab 2011.aastaks eurole üle minna, siis majandussurutis kahtlemata raskendab neid asjaolusid. Kuna hetkel eurot kasutusel ei ole, ei julge ka välisinvestorid siia investeerida, sest hiljem euro kasutuselevõtuga nad kaotavad . Eesti seisukorda raskendab ka asjaolu, et me sõltume suurel määral välisriikide transiidist. Üheks suuremaks probleemiks on ka üha enam kasvav töötute arv. Tänaseks päevaks on Eestis üle 70 000 töötu ning kuna välisinvestorid siia ei investeeri ja iga päevaga suletakse üha rohkem ettevõtteid, siis pole kusagilt nendele inimestele tööd anda. Paljud töövõimelised ja haritud inimesed lähevad Eestist välismaale tööle või õppima.
Raske on täpselt määratleda, millist inimest vajab nüüdisaegne Eesti ühiskond. On ju igati mõistetav, et ühiskonnas on vaja nii oskustöölisi kui ka teadlasi. Iga inimene peab ise otsustama, mis on tema jaoks see õige ala. Loomulikult on üheks määravaks faktoriks ühiskonna vajadus, kuid kõige olulisem on siiski inimese enda sisemine tahtmine ühiskonna jaoks midagi teha. Kõige tähtsam on püstitada endale kõrged eesmärgid, mille poole pürgida. Nende saavutamisel on igal ühel võimalus jätta ühiskonda endast sügav jälg, mis oleks justkui parim tunnustus tehtud töö eest ning eelkõige panus ühiskonda. Ma ei ole veel päris kindel, millisel alal tahaksin ennast arendama hakata. See on üks tähtsamaid otsuseid inimese elus ning see tuleb hoolikalt läbi mõelda. Iga isik tahab ju teha tööd, mis talle huvi pakub ning milles ta on pädev. Siiski arvan, et kuna valdan paremini reaalaineid, siis oleks mul otstarbekas valida nende aladega seotud elukutse. Ükskõik, millele ma ka ei otsustaks tulevikus ennast pühendada, siis tean, et minu perekond on mulle suureks toeks ja annab mulle alati nõu, kui seda vajan.
Eesti ühiskond on viimase 18 aasta jooksul läbi teinud mitmeid erinevaid muutusi. Need aastad on toonud kaasa palju uut, mida on tulnud õppida, kogeda ja rakendada.Igal ühel meist on ühiskonnas oma roll ning me kõik saame aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, mõni meist vähem, mõni rohkem, kuid oluline on, et me kõik seda endale teadvustaks.
Arutlus teemal- Mina ja ühiskond- #1 Arutlus teemal- Mina ja ühiskond- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 151 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tsaumisteed Õppematerjali autor
arutlus, sain viie

Sarnased õppematerjalid

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad. 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba 1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega. On täiesti võimalik, et see vastuseis on tingitud asjaolust, et nendes arenenud riikides, kus antud seadus juba 70ndatel vastu võeti, on antud teemaga liiga kaugele mindud. Üks asi on see, kas võrdõiguslikkuse tagamisega tõepoolest liiale on mindud, kuid kindlasti on enamik eestlasi kuulnud jutte sellest, kuidas Rootsis sulatavad naised lõunaks mikrolaineahjus valmistoitu ja mehed

Asjaajamine
Mida tähendab olla eurooplane
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Tähtis aspekt oleks ilmselt ka teadmistepõhisus, mis tagaks üleüldse struktuuri esialgse toimimise ning ka selle jätkusuutlikkuse (hariduse ja teaduse palju aktiivsem rahastamine kuulub siia valdkonda). Ülejäänu järeldub juba öeldust. Euroopa praegune identiteetide paljusus võib selle sihi poole rühkimisel isegi kasuks tulla. Autor on veendunud, et mida väiksem on tsentraliseeritus mistahes sotsiaalses struktuuris ­ siia alla käib nii avalik haldus eraldi jälgituna kui ka ühiskond tervikuna ­, seda efektiivsemalt ta toimida suudab. Praegune enam või vähem keskvõimule (nii halvamaiguline kui see sõna ka ei ole) alluv süsteem ei näi suutvat otstarbekuse nõuet enamikul juhtudest täita ­ tõenäoliselt tuleb luua uus avaliku halduse mudel. Mudel, mis koosneks pigem kompaktsetest üksustest, kui põhineks segastel alluvus- ja kontrollisuhetel. Kui ka Euroopa avalik haldus jagada piirkonniti nii, et näiteks

Eesti keel
Üks Eesti omariikluse taastajatest
22
docx

Üks Eesti omariikluse taastajatest

Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi. Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles hilisõhtul, mina natuke varem. Kuna meil oli ahiküttega korter ja ka vesi tuli ämbriga tuua kaevust, hoolitses ta ikka, et puid oleks toas ja ämbrid täis. Ta oli spordiarmastaja: tegi pikamaajooksu ja sangpommi tõstmist. Kui meil olid juba lapsed suuremad ja käisid koolis, käis ta koos nendega ümber Viljandi järve jooksmas, samuti osaleti valla spordimängudel ja käidi suusatamas. Uno armastas vabadel hetkedel palju lugeda. Teda huvitas ajalugu, poliitika,

Ajalugu
MIS ON INFOÜHISKOND I loeng
34
doc

MIS ON INFOÜHISKOND I loeng

Joonis 1: Joonis annab ülevaate tehnoloogia ja ühiskondliku arengu vahelistest võimalikest seosest. Tehnoloogiline determinism ja sotsiaalne konstruktivism on kaks põhilist mõttesuunda, mis aitavad tõlgendada ühiskonna ja tehnoloogia vahelisi suhteid. Nende, ideeliselt vastanduvate suundade keskseteks küsimusteks on, kas ühiskondlike muutuste aluseks on uued tehnoloogiad või ühiskondlikud protsessid. Tehnoloogiline determinism on arusaam sellest, et ühiskond muutub, kuna uued tehnoloogiad annavad ühiskonnale võimaluse muutumiseks. Tehnoloogiline determinism jaguneb omakorda pehmeks determinismiks, mis käsitleb tehnoloogiate arengu ajalugu inimtegevuse ajaloona ning äärmuslikuks determinismiks, mis näeb tehnoloogiat muutumise ajendina. Eeltoodud tehnofiilia ja tehnofoobia on tegelikult samuti tehnoloogilise determinismi näited, sest nende kohaselt on muutuse aluseks tehnoloogia, sõltumata siis sellest, kas muutus on positiivne või negatiivne

Sissejuhatus infoteadustesse
Tööturu ja hõive probleemid Eestis
25
docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

töötaja rohkem lisaväärtust tekitab. Need aga nõuavad enamasti head haridust ja kogemust. Ka ei oota Eesti piiri taga kuskil töösoovijate hordid. Oskustöölisi vajavad ka Lääne-Euroopa arenenud tööstusriigid, kus palgatase on Eestist oluliselt kõrgem. Ühtse Schengeni viisaruumi tingimustes on võõrtöölisel mõistlikum minna sinna, mitte jääda pidama väikese tööturuga Eestisse, kus üht ametit võidaksegi pidada vaid ühes ettevõttes. Pealegi on Eesti ühiskond avalikult võõravaenulik: iga sõnavõtt võõrtööliste teemal ajab eestlased parlamendisaadikust tädi Maalini lehtedes karjuma, et pole meile murjaneid ning kilisid tarvis. Kolmas tee on muuta Eesti majandus senisest efektiivsemaks. Kui igaühe töö senisest rohkem sisse toob, ei ole ka töötajate väiksemast arvust suurt lugu. Niikuinii on meil selles suunas küllaga arenguruumi - keskmine Eesti töötaja toodab märksa korda vähem lisaväärtust kui inglane või sakslane.

Makroökonoomika
Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK
20
docx

Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*

" ­ Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." ­ Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" ­ Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas pädevus ja volitused." ­ Jüri Saar, Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor ("Masendav õigusnihilism levib." ­ Postimees 6. juuli 2016) JOKK ­ juriidiliselt on kõik korras. Ettekande põhjendus

Ühiskond
Ärieetika
11
doc

Ärieetika

Ettevõtja kasu 9 põhjust juhile, miks olla eetiline ja vastutustundlik 1. investeering tulevikku 2. iseenda väärtustamine 3. rahulolevad kliendid 4. pühendunud töötajad 5. elamisväärne keskkond 6. omanike positiivne suhtumine 7. usaldusväärsed partnerid 8. eetilisem riik 9. ühiselt suudame rohkem Ettevõte ühiskond ja keskkond on seotud ning ettevõte ei saa eksisteerida ilma ühiskonna ning keskkonnata 6 Äritegevuse vastutus on muutunud, sest suurenenud on ettevõtete tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale ja ettevõtte tegevusega kokku puutuvatele huvirühmadele. Kui varem vaadati ettevõtet,

Majandus
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. 1 Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari ­ sugukond(matriarhaat-patriarhaat) ­ hõim ­ naaberkogukond(rahvas) ­ riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun