Mina
ja ühiskond
Ühiskond
on inimeste kooselu vorm ning sellest tulenevate sotsiaalsete suhete
ja institutsioonide kogum. Igaüks meist kuulub ühiskonda.
Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte
riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti
omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise.
Ma
sündisin 1990. Aastal, mis oli Eesti jaoks kahtlemata üks väga
sündmusterikas aeg. Eestlased mäletavad veel kaua 20.augusti
1991.aasta Augustiputši sündmusi Moskvas, mis andsid Eesti riigile
unikaalse võimaluse taastada oma vabadus, mis temalt 1940.aastal oli
ära võetud. Koos taasiseseisvumisega 1991.aasta augustis asendus ka
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
150 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tsaumisteed
Õppematerjali autor
mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad. 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba 1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega. On täiesti võimalik, et see vastuseis on tingitud asjaolust, et nendes arenenud riikides, kus antud seadus juba 70ndatel vastu võeti, on antud teemaga liiga kaugele mindud. Üks asi on see, kas võrdõiguslikkuse tagamisega tõepoolest liiale on mindud, kuid kindlasti on enamik eestlasi kuulnud jutte sellest, kuidas Rootsis sulatavad naised lõunaks mikrolaineahjus valmistoitu ja mehed
Tähtis aspekt oleks ilmselt ka teadmistepõhisus, mis tagaks üleüldse struktuuri esialgse toimimise ning ka selle jätkusuutlikkuse (hariduse ja teaduse palju aktiivsem rahastamine kuulub siia valdkonda). Ülejäänu järeldub juba öeldust. Euroopa praegune identiteetide paljusus võib selle sihi poole rühkimisel isegi kasuks tulla. Autor on veendunud, et mida väiksem on tsentraliseeritus mistahes sotsiaalses struktuuris siia alla käib nii avalik haldus eraldi jälgituna kui ka ühiskond tervikuna , seda efektiivsemalt ta toimida suudab. Praegune enam või vähem keskvõimule (nii halvamaiguline kui see sõna ka ei ole) alluv süsteem ei näi suutvat otstarbekuse nõuet enamikul juhtudest täita tõenäoliselt tuleb luua uus avaliku halduse mudel. Mudel, mis koosneks pigem kompaktsetest üksustest, kui põhineks segastel alluvus- ja kontrollisuhetel. Kui ka Euroopa avalik haldus jagada piirkonniti nii, et näiteks
Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi. Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles hilisõhtul, mina natuke varem. Kuna meil oli ahiküttega korter ja ka vesi tuli ämbriga tuua kaevust, hoolitses ta ikka, et puid oleks toas ja ämbrid täis. Ta oli spordiarmastaja: tegi pikamaajooksu ja sangpommi tõstmist. Kui meil olid juba lapsed suuremad ja käisid koolis, käis ta koos nendega ümber Viljandi järve jooksmas, samuti osaleti valla spordimängudel ja käidi suusatamas. Uno armastas vabadel hetkedel palju lugeda. Teda huvitas ajalugu, poliitika,
Joonis 1: Joonis annab ülevaate tehnoloogia ja ühiskondliku arengu vahelistest võimalikest seosest. Tehnoloogiline determinism ja sotsiaalne konstruktivism on kaks põhilist mõttesuunda, mis aitavad tõlgendada ühiskonna ja tehnoloogia vahelisi suhteid. Nende, ideeliselt vastanduvate suundade keskseteks küsimusteks on, kas ühiskondlike muutuste aluseks on uued tehnoloogiad või ühiskondlikud protsessid. Tehnoloogiline determinism on arusaam sellest, et ühiskond muutub, kuna uued tehnoloogiad annavad ühiskonnale võimaluse muutumiseks. Tehnoloogiline determinism jaguneb omakorda pehmeks determinismiks, mis käsitleb tehnoloogiate arengu ajalugu inimtegevuse ajaloona ning äärmuslikuks determinismiks, mis näeb tehnoloogiat muutumise ajendina. Eeltoodud tehnofiilia ja tehnofoobia on tegelikult samuti tehnoloogilise determinismi näited, sest nende kohaselt on muutuse aluseks tehnoloogia, sõltumata siis sellest, kas muutus on positiivne või negatiivne
töötaja rohkem lisaväärtust tekitab. Need aga nõuavad enamasti head haridust ja kogemust. Ka ei oota Eesti piiri taga kuskil töösoovijate hordid. Oskustöölisi vajavad ka Lääne-Euroopa arenenud tööstusriigid, kus palgatase on Eestist oluliselt kõrgem. Ühtse Schengeni viisaruumi tingimustes on võõrtöölisel mõistlikum minna sinna, mitte jääda pidama väikese tööturuga Eestisse, kus üht ametit võidaksegi pidada vaid ühes ettevõttes. Pealegi on Eesti ühiskond avalikult võõravaenulik: iga sõnavõtt võõrtööliste teemal ajab eestlased parlamendisaadikust tädi Maalini lehtedes karjuma, et pole meile murjaneid ning kilisid tarvis. Kolmas tee on muuta Eesti majandus senisest efektiivsemaks. Kui igaühe töö senisest rohkem sisse toob, ei ole ka töötajate väiksemast arvust suurt lugu. Niikuinii on meil selles suunas küllaga arenguruumi - keskmine Eesti töötaja toodab märksa korda vähem lisaväärtust kui inglane või sakslane.
" Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas pädevus ja volitused." Jüri Saar, Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor ("Masendav õigusnihilism levib." Postimees 6. juuli 2016) JOKK juriidiliselt on kõik korras. Ettekande põhjendus
Ettevõtja kasu 9 põhjust juhile, miks olla eetiline ja vastutustundlik 1. investeering tulevikku 2. iseenda väärtustamine 3. rahulolevad kliendid 4. pühendunud töötajad 5. elamisväärne keskkond 6. omanike positiivne suhtumine 7. usaldusväärsed partnerid 8. eetilisem riik 9. ühiselt suudame rohkem Ettevõte ühiskond ja keskkond on seotud ning ettevõte ei saa eksisteerida ilma ühiskonna ning keskkonnata 6 Äritegevuse vastutus on muutunud, sest suurenenud on ettevõtete tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale ja ettevõtte tegevusega kokku puutuvatele huvirühmadele. Kui varem vaadati ettevõtet,
Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. 1 Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid