Põllumajanduse areng Eestis (1)

KÕRGKOOL "I STUDIUM"

Majandusteaduskond

Majandusarvestus

PÕLLUMAJANDUSE ARENG EESTIS.

Referaat majandusajaloos

Õppejõud: E. Uusen
Tallinn 2008
SISUKORD
Sissejuhatus ....................................................................................................…………….. 3
1. Põllumajanduse areng...................................................................…………..................... 4.
2. Kolhooside kadumine................................................................................…………….... 4
3. Euroopa Liit........................................................................................……………............4
4. EL toetused...........................................................................................……………...........4
4.1. Toetuste eesmärgid........................................................................................................5
4.2. Põllumajandusministeeriumi poolt on välja töötatud ka siseriiklikud toetused:.......... 5
Kokkuvõte ........................................................................................……………..................6
SISSEJUHATUS
Valisin teema põllumajandusest, kuna see teema tundus olevat kõige hingelähedasem. Olen ise kasvand üles talupidamise ja põllumajanduse sees, kus see ettevõtmine käis üle kivide ja kändude, kuni saabusid Eestisse Euroopa Liidu toetused..
1. Põllumajanduse areng.
Eestis on aegade algusest tegeletud põllumajandusega. Eestlased on kasvatand alati ise vilja ja küpsetanud leiba.
Läbi aegade on olnud eestlaste põhi töövaldkonnaks põllumajandus.
2. Kolhooside kadumine.
Vene ajal oli kõigil tööd, nii maal kui linnas. Polnud sellist tööpuudust nagu praegu- räägivad vanemad ja vanavanemad. Kuid siis polnud inimestel ka valikut, oldi rohkem võrdsemad ja raha oli vaja. Praegu vaadatakse, et välismaal saab kordades rohkem palka ja seetõttu ka noored suures osas välismaale tööle lähevad ning paljud jäävadki sinna elama. Kuid veneajal polnud võimalust minna mälismaale tööle, või tuli selleks ikka väga palju vaeva näha.
Mõningased töökohad, mis maal tegutsevad, maksavad miinimumpalka, kuna neil puudub konkurents . Seega lähvad need viimasedki noored, kes pole välismaale läinud, ära linna.
Kui Eesti sai iseseisvaks ja kolhoosid kadusid kadus ka paljudel inimestel töö. Palju oli maal väiketalunikke, kes pidas viite kuni kümmet lehma. Kuid piima hinna tõusu polnud kuskilt näha, ja talunikud pidid vaatama kuidas ots-otsaga kokku tulla. Kuna piima eest raha ei saanud ja sageli oli kuude kauppa piimaraha kätte saamata, pidi paratamatult oma loomad müüki panema . Vanemad inimesed jäid kodusteks ja nooremad hakkasid töökohtade otsingul linna minema.
3. Euroopa Liit.
Siis liitus Eesti Euroopa Liiduga (EL), kellel kehtisid oma liikmesmaadele igasugused nõudmised- “euronõuded“.
Paljud väikketalunikud, kes olid veel peale kolhoose püsima jäänud, ei suutnud “euronõudeid“ täitta ja olid sunnitud oma loomad maha müüma.
4. EL toetused.
Viimaste aastatega on Eesti põllumajandus jälle tõusujoones liikund, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud “vanu“ talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist.

Toetuste eesmärgid.
Toetuste eesmärgid tulenevad Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast

• Tõstapõllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel;
  
• Selle kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel;
  
• Stabiliseerida turud;
  
• Tagada toiduainetega varustamine;
  
• Tagada mõistlikud tarbijahinnad;
  

Põllumajandusministeeriumi poolt on välja töötatud ka siseriiklikud toetused:
Siseriiklikke toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.

• Intressitoetus
  
• Põllumajanduskindlustustoetus
  
• Koolitustoetus
  
• Praktikatoetus
  
• Põllumajandustootja asendamise toetus
  
• Põllumajandustootjate ühine majandustegevuse toetus
  
• Turuarendustoetus
  
• Maaparandussüsteemi hooldustoetus
  
• Maaparandusühistu toetus
  
• Põllumajandusmaa lupjamise toetus
  
• Põllumajandusloomade aretustoetus
  
• Tuulekaera tõrje toetus
  
• Looduskahjutoetus
  
• Teavitustoetus
  

KOKKUVÕTE
Tuleb tõdeda, et eestlased on visad olnud läbi aegade ja maal on olnud ikka läbiaegade kombeks võtta kartulit ja kurki oma põllult. Seega olen kindle, et olgu EL toetustega või ilma, on palju visasi põllumehi ja maainimesi, kes Eesti põllumajandust ikka edasi arendavad.
Rõõm on tõdeda, et viimaste aastatel hakkavad linnast inimesed jälle maale tagasi tulema . Kuna linna tolm ja müra väsitavad ja maal seevastu saavad meeled puhata ja kopsud tolmust puhastuda…