Eesti NSV (ptk. 39-44) (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu?
Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses maaelus ja tööstuses?
Millal ja miks hakati looma kolhoose?
Mida kujutas endast kolhoos?
Millised olid võimalikud vastupanuvormid Nõukogude okupatsioonile?
Mis oli metsavendluse eesmärk?
Kuidas seda realiseeriti?
Mis muutus hariduse sisus ja koolikorralduses alates Nõukogude okupatsiooni algusest?
Milline oli kiriku ja religiooni seisund Nõukogude-aegses Eestis?
Milline roll oli väliseestlastel kodu-Eesti jaoks Nõukogude ajal?
Kuidas oli eestlastel Nõukogude ajal võimalik saada kontakti välismaailmaga?
Milles väljendus Eesti kui Nõukogude Lääne" Soviet West staatus?
Miks väidab osa Eesti ühiskonnast ikka veel et Nõukogude ajal oli elu parem?
Mida võidakse taga igatseda?
Milliseid Nõukogude aja tagajärgi näeme tänapäeva Eestis?
Milliseid Nõukogude aja sümboleid märkad tänagi enda ümber?

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hey Õppematerjali autor

Vastused kordamisküsimustele.
1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu?
2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism – sulaaeg – stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist.
3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas.
Püüa kirjeldada eesti rahva hoiakute ja mentaliteedi muutumist läbi Nõukogude aja, 1940. aastatest kuni 1980. aastateni.
4. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses?
5. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos?
6. Millised olid võimalikud vastupanuvormid Nõukogude okupatsioonile? Milliseid repressioone Nõukogude võim rakendas?
7. Mis oli metsavendluse eesmärk? Kuidas seda realiseeriti?
8. Nõukogude Eesti ja tänane Eesti: leia võimalikult palju erinevusi erinevates eluvaldkondades (poliitiline süsteem, haldus, põllumajandus ja maaelu, tööstus, kultuurielu, haridus, kontaktid maailmaga jne)
9. Milline oli kiriku ja religiooni seisund Nõukogude-aegses Eestis?
10. Milline roll oli väliseestlastel kodu-Eesti jaoks Nõukogude ajal?
11. Kuidas oli eestlastel Nõukogude ajal võimalik saada kontakti välismaailmaga?
12. Milles väljendus Eesti kui „Nõukogude Lääne“ (Soviet West) staatus?
13. Miks väidab osa Eesti ühiskonnast ikka veel, et Nõukogude ajal oli elu parem? Mida oli tollases ühiskonnas sellist, mida võidakse taga igatseda?
14. Milliseid Nõukogude aja tagajärgi näeme tänapäeva Eestis? Miks on Nõukogude režiimi järelmõju nii püsiv?
Milliseid Nõukogude aja sümboleid märkad tänagi enda ümber?
15. Mis muutus hariduse sisus ja koolikorralduses alates Nõukogude okupatsiooni algusest?

ensv stalinism stagnatsioon karotamm käbin vaino haridus kirik nõukogude aeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Nõukogude Eesti (ENSV)

39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid

Ajalugu

doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete · Riiklik plaanimajanduse juurutamine poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine

Ajalugu

docx

Kriisid ida-euroopas

Suutis Moskva suuniseid ellu viies arvestada teatud määral ka kohalikke huve. Oma meeskonda komplekteeris ka mitmeid suht rahvuslikke tegelasi (Green, Väljas, Rüütel). Tema meeskond mängis olulist osa edasi ka veel Vaino ajal ning üks neist mängib ju tänaseni! Aga Käbin ise seda enam ei näinud, sest ta suri 1999 94- aastasena. Väljase-poiss on aga siiani elus ja võiks näiteks memuaarid kirjutada. Karl Vaino on kah Venemaa eestlane, kes sisuliselt eesti keelt ei oskagi. 1978 kukutas ta Käbini ning sai parteijuhiks. Juhtis stagnatsiooni ja venestamist, Moskva ustav käsutaäitja, kohalikest oludest ei hoolinud. 1988, laulva revvi ajal, sai temasuguste aeg aga ümber ning ta pidi lahkuma. Elab siiani Moskvas. .

Ajalugu

doc

Nõukogude eesti

Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940.

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus)

12. klassi ajalugu

docx

Ajaloo kontrolltöö § 22-24A, õpik lk 44-61

Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus.

Ajalugu

odt

ENSV

Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed, külanõukogud, 3 oblastit. Kodanik nationalism- üldmõiste, lööksõna. Võitlus selle vastu oli sisepoliitilise arengu tunnus, selle taga oli ÜK(b)P keskkomitee. EK(b)P 8. pleenum tuli kokku 1950 märtsi II poolel, et arutada olukorra parandamist. Eesti kõrgemat juhtkonda süüdistati möödalaskmistes(natsionalismis, vales kolhoosipoliitikas, halvas kaadrivalikus. Suurpuhastus ametites: Karotamme asemele Ivan Käbin, jt . Ivan Käbin ja tema meeskond:Allus Moskvale, kuid arvestas ka Eestiga, hea läbisaamine NLKP esimese sekretäri N. Hrustsoviga tagas majandusliku deelised. Eesti maj arenes rohkem kui mujal NSVL-i maades. Näited:EÜE, EÕM.

Ajalugu

doc

Nõukogude Eesti kordamisküsimused

nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimeheks sai 1940. a J. Vares-Barbarus. Tähtsat osa etendasid julgeolekuorganid: sõja järel NKVD (1954-st aastast KGB). Sõjajärgne partei ja valitsuskaader koosnes juunikommunistidest Eesti Laskurkorpuse võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad

Ajalugu

Rohkem sarnaseid