Nimetu (0)

 
 
 
 
Nikita  Sergejevitš 
Hruštšov  
 
 
 
 
Koostas: Kerttu Volk 
12.c 
 
 
 
Sisukord 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sissejuhatus 
 
 Nikita Sergejevitš Hruštšov  on sündinud 15.april  1894   Kurski  kubermangus, Ki evis, 
aga ta pidas oma sünnipäeva 17.april il ja uskus, e
  t t a o
  n t ol päeval s
  ündinud. H
  ruštšov 
suri 11.september  1971  Moskvas, oma vi mased a
  astad e
  las t a p
  ersonaalpensionärina. 
Nikita Hruštšov oli  NSVL  juht aastatel 1953­1964, enne seda oli ta NLKP KK I sekretär.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sisepoli tika 
 
Peale Stalini surma sai  Nõukogude  Li du uueks juhiks Nikita Hruštšov.  Et seda 
kohta saada, pidi ta olema pi savalt kaval ja kõrvaldama oma p
  eamised v
  astased B
  eria 
ja Malenkovi. Algul juhtis ta NL nendega koos, h
  iljem s
  uutis t a n
  ad k
  õrvaldada j a s
  aada 
endale Nõukogude Li du juhi positsioon.  
Hruštšov  avas  Kremli  kõigile külastajatele. Stalini ajal  oli  Kreml   suletud kõigile, 
välja arvatud partei kõrgemale ladvikule. Lisaks vabastas ta ka poli tvange ja inimesi ei 
pi natud ülekuulamise ajal ni  palju nagu seda tehti Stalini juhtimise ajal. 
Hruštšovi  põhimõtteks oli ehitada p
  alju o
  davaid k
  ortermaju e
  rinevalt S
  talinist, k
  es 
eelistas  uhkeid  kõrghooneid.  Tänapäeval  kutsutakse  Hruštšovi  ajal  ehitatud  maju 
hruštšovkadeks.  Need  on üldiselt  kahe­  kuni vi ekorruselised  paneel ­  või tel iselamud. 
Hruštšovkadel  puuduvad  rõdud  ja  liftid.  Sel ised   elamud   võimaldasid  perekondadel 
eraldi elada korteris.  
Nõukogude  Li du  Kommunistliku  Partei  20.kongressil  1956.  aastal  pidas Nikita 
Hruštšov  salajast  kõne,  mil es  ta  laitis  Stalinit.  Algul  teda  mõisteti  valesti  sel e  kõne 
pärast ja t aheti p
  arteist v
  älja v
  isata. S
  ee k
  õne l evis l aialdaselt ü
  le N
  õukogude L
  i du j a ka 
välisri kides ning jõudis isegi “New  York  Timesele”.  
1956.aastal vahetus ka  välisminister , Molotovi oli sunnitud loovutama o
  ma a
  meti 
Hruštšovi li tlasele Šepilovile. 1957.aasta juunis sõi Hruštšov välja Molotovi, Malenkovi 
ja Kaganovitši ja tagandas neli k
  uud h
  iljem Ž
  ukovi. S
  el e t agajärjel s
  ai N
  ikita H
  ruštšovist 
vaieldamatu  NSV li der.  Mikojan leiab, et pärast 1957. aastat hakkas Hruštšov “ennast 
täis minema” ning kõik pidid temaga ühel meelel olema.  
1958.aasta  alguses  astus  tagasi  Ministrite  Nõukogu  esimehe  kohalt  Nikolai 
Bulganin. Tema asemel sai sel e koha Hruštšov.  
1964. aastal korraldasid aga temaga rahulolematud kommunistliku p
  artei l adviku 
li kmed  Leonid  Brežnev, Juri Andropov  ri gipöörde,  kukutasid ta 1964. aasta NLKP KK 
oktoobripleenumil. Partei­ ja ri gijuhiks sai tema endine li tlane Leonid Brežnev. 
Hruštšov  elas  oma  vi mased  aastad  personaalpensionärina  (sisuliselt 
koduarestis)  ning  kuni  Mihhail  Gorbatšovi  valitsemise  alguseni  oli  ta  ametlikult  maha 
vaikitud. Pensionipõlves kirjutas H
  ruštšov m
  älestused, m
  is s
  alaja v
  älismaale t oimetati j a 
seal avaldati. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Põl umajandus 
 
Põl umajandus  reformettepanekute  hulka  kuulusid  kõrgemad  kokkuostuhinnad, 
madalamad   maksud   ja  toetus  individuaalaiamaadele.  Samas  pooldas  ta  kolhoose. 
Paljud talupojad saadeti kolhoosidesse sunnivi siliselt.  
Hruštšov  soovitas  kasvatada  maisi.  Ta  käis  seda  maisikasvatamis  oskust 
omandamas USA­s  Roswel   Garsti käest. 1955. aastal  käis Garst NSV Li dus. Lõpuks 
tel isid  venelased  vi s tuhat tonni ameerika hübri dmaisi seemet. Hruštšov ülistas maisi 
kui “põldude kuningannat”.  
Tema  võttis  kasutusele  ruutpesitsi  kartuli  kasvatamise.  See  meetod  seisnes 
sel es,  et  põl ule  tõmmati  traadid  või  nöörid,  mil esse  oli  kindlate  vahemaade  tagant 
sõlmes seotud ja masin pani seemne vakku sõlmede koha pealt.  
Hruštšov  tutvustas  uudismaadeprogrammi,  mil e  käigus  pidid  tulema  ki red 
tulemused viljakasvatuses. Sel e käigus hariti aastaks 1954 ülesse v
  ähemalt 1
  5 m
  iljonit 
hektarit maad Kasahstanis. Tänu uudismaadeprogrammile oli  1958. aasta v
  iljasaak 3
  0 
protsenti kõrgem kui eelmisel aastal.  
1958.  aastal  suurenes  lihatoodang  vaid  vi s  protsenti.   Larionov   lubas   1959 . 
aastaks  suurendada  lihatoodangut  kolme  kordselt  Rjazani  oblastis.  Peaaegu  kõik 
kariloomad  tapeti, isegi lüpsilehmad ja sugupul id ning individuaalpõl upidajate  lehmad  
ja sead. L
  oomi o
  steti k
  okku k
  a t eistest o
  blastitest. L
  õppkokkuvõttes a
  ndis R
  jazani o
  blast 
ri gile  30 000 tonni liha, kuigi lubatud  oli  180 000 tonni. Kui tõde jõudis päevavalgele, 
lasi Larionov ennast maha. 
1959­1960 lihatoodang  ei suurenenud ja uudismaaprogramm ei tasunud ennast 
ära. Talupidajad o
  lid H
  ruštšovi p
  eale v
  ihased, e
  t t a o
  li l ubanud s
  uurt s
  aaki, a
  ga t ulemust 
ei ole.  
 
 
 
 
 
 
 
Välispoli tika 
 
Hruštšov  soovis  parandada  suhteid  Jugoslaaviaga,  mis olid halvenenud Stalini 
ajal.   Tito ,  Jugoslaavia juht, polnud suhete parandamisest erilises vaimustuses ja 1955. 
aastal sõitis Hruštšov  ilma Molotovita, kes oli tol ajal välisminister,  Belgradi. Hruštšov 
tahtis li ta Jugoslaaviga Moskvaga, aga Tito ei olnud sel est huvitatud.  
Salajase  kõne  tagajärjel  algasid  rahutused  Poolas  ja  Ungaris  1956.  aastal. 
Poolas lõppesid rahutused al es p
  ärast s
  eda, k
  ui P
  oola a
  rmee j a j ulgeolekuüksused o
  lid 
tapnud  vähemalt 53 ja vigastatnud sadu inimesi. Ungaris val andus ülestõus vi s kuud 
hiljem,  mis oli veel võimsam. Tol ajal oli Ungari ri gi juht Nagy ja Nõukogude Li t saatis 
oma  väed  Ungarisse.  Tulemuseks  kukutas  Nõukogude  Li t  Ungari   valituse   ja  sel e 
käigus  hukkus  umbes  20  000  ungarlast  ja  1500  Nõukogude   sõdurit .  17.juuni  1958 
hukati Imre Nagy.  
4.  oktoobril  1957.  aastal  lasti  esimene  Maa  tehiskaaslane  orbi dile­   Sputnik . 
1959. aastal jõudis esimene rakett Kuule. Sel e näidati oma võimsust tervele maailmale.  
Aastatel  1955­1957  vähendas  NSV Li t ühepoolselt oma vägesid rohkem kui 2 
miljoni  mehe  võrra.1958.  aasta  jaanuaris  kärbiti  armee   koosseisu veel 300 000  mehe 
võrra  ja 1960. aasta jaanuaris teatas Hruštšov 1.2 miljoni  sõjaväelase,  kaasa arvatud 
250 000 ohvitseri errulaskmisest.  
1957.aastal oli Hi na ja Nõukogude Li du suhted veel kül altki head. 1958.aastal 
tahtis  NSVL  rajada  oma  sadamaid  Hi nasse  ja  teha  ühislaevastik.  Hruštšov  käis 
pidamas  läbi  rääkimisi Mao Zedongiga. Mao ei  olnud  nõus sel e plaaniga ja kahe ri gi 
vahelised suhted halvenesid. Hi na tahtis rikkuda Nõukogude Li du suhteid ka USA­ga. 
20.augustil  1959  informeeris  NSVL  Pekingit,  et  ei  anna  hi nlastele  tuumapomme 
katsetada. 
1959.  aastal  käis  Hruštšov  rahualgatuse  käigus  USAs  välisvisi dil.  See  oli 
esimene Nõukogude li dri USA­visi t. Külastati mitmeid vaatamisväärsusi.  
USA  luurelennukid  U­2 lendasid  üle NSVL ja kogusid infot. Esimesed lennukid 
lendasid üle Nõukogude Li du 1.mail 1
  960. V
  arsti p
  eale s
  eda o
  li P
  ari sis T
  ippkohtumine, 
kus Hruštšov jäi naerualuseks süüdistades USAd.  
19.septembril  1960  läks  Hruštšov  New  Yorki  laevaga  “Baltika”. Sel ajal toimus 
ÜRO ­s debatid. Hruštšovi jaoks oli see võidukas ja  suutis heastada Pari sis   toimunut . 
Kõige  kuulsam  intsident  oli  kingatseen.  Hruštšov  läks  närvi  debatid  ja  võttis  oma 
mokasi nkinga  jalast ja tagus  sel ega vastu lauda, enne seda oli ta rusikatega tagunud 
lauda.  
Hruštšovil  oli  mitmeid  välisvisi te.  Ta  külastas  mitmeid  euroopa  ri ke,  Indiat, 
Etioopiat, USAd, Hi nat j a m
  itmeid r
  i ke v
  eel. See o
  n m
  ärks, e
  t t ema a
  jal h
  akkas t ekkima 
sula aeg.  
Hruštšovi  ajal  ehitati  ka  Berli ni   müür . 13.augustil  1961 hakati seda  ehitama  ja 
see jagas Lääne­Berli ni Saksa DV­st. 
14.oktoobril 1962   lendas  Ameerika  luurelennuk  U­2 üle Kuuba ja tehtud fotodelt 
oli näha, et NSVL paigaldab sinna bal istilisi rakette, m
  is o
  n v
  õimelised r ündama U
  SAd. 
See  oli  kahe  suurri gi  kõige  pingelisem  moment.  28.  oktoobril  teatas  NSVL, et võtab 
raketid maha.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Huvitavad faktid 
 
Hruštšov ei sal inud kronoloogilisi elulugusid.  
Hruštšov oli keelatud külastada Disneylandi. 
Hruštšovi  isa  pesti  kaks  korda  elus­  ristimise  ajal  ja  enne matuseid. Ise ta ennast  ei 
pesnud.  
Hruštsov ei kandnud mitte kunagi paeladega jalanõusid.  
Tal oli koer Arbat ja kodustatud künnivares Kava.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kokkuvõte 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus 
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Hru%C5%A1t%C5%A1ovkad  
http://et.wikipedia.org/wiki/Nikita_Hru%C5%A1t%C5%A1ov 
Raamat “Hruštšov ja tema aeg” Wil iam Taubman