Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balti riigid NSV Liidu koosseisus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Balti riigid NSV Liidu koosseisus
II maailmasõja jooksul jõudis Venemaa okupeerida üpris mitu riiki . Need olid näiteks Armeenia , Valgevene, Eesti , Läti, Ukraina , Gruusia jne . Selle tagajärjel toimusid nendes riikides kõikehõlmavad muutused, alates eraettevõtluse likvideerimisest tsensuurini ja küüditamiseni välja . Kolmest räägin ka pikemalt :
Eesti NSV
Eestis lõpetati eraettevõtlus 1947 aastal . Enne seda toimus ka maareform , mille käigus jaotati ümber põllumajanduslik maa . Peale seda rajati palju kolhoose ning sovhoose . Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas . Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu

Balti riigid NSV Liidu koosseisus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor simbad meresõitja Õppematerjali autor
Läti NSV, Eesti NSV, Gruusia NSV

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Eesti NSV (ENSV)

EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena.

Ajalugu
thumbnail
5
odt

Eesti NSV

Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV

Ajalugu
thumbnail
17
doc

Nõukogude eesti

suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametnikud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati "töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaazis Nõukogude Liidu vastu" jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arreteeriti kõigepealt. Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17

Ajalugu
thumbnail
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

propaganda­   ja   agitatsiooni­)   ning   põlluma­ sugused   erikomiteed.   1944.   aastal   laiendati jandussekretär. liiduvabariikide   “õigusi”   välissuhtluse   ja   rii­ EKP   Keskkomitee   esimese   sekretäri   või­ gikaitse   vallas.   1944.   aasta   veebruaris   võttis mupiirid   olid   ahtad.   Tema   tegevus   oli   range Nõukogude   Liidu   Ülemnõukogu   Presiidium kontrolli all ja kõik olulisemad otsused tuli alati vastu   seadused,   millega   liiduvabariikides Moskvaga kooskõlastada. Kuid paljude otsuste moodustati   riigikaitse   ja   välisasjade   rahva­ lahendus sõltus siiski ka kohalikust juhist, tema komissariaadid.   Moskva   kavade   järgi   loodeti

Eesti ajalugu
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides. Hans Kruus on oluline figuur Nõukogude teaduskorralduse ülesehitaja. Kõige tähtsaim isik sõjajärgses ENSV. Eesti NSV teadusakadeemia president 1947. Nõukogude teaduskorralduse keskuseks on erinevad eriala instituudid (teadusakadeemia keskne). Tõsiste asjadega tegeles teadusakadeemia. Ülikoolidel ja kõrgkoolides oli ülesanne anda algteadmised ja ettevalmistada inimesed teadusakadeemiasse. Teadusakadeemia haaras kõiki erinevate teadusharude instituute

Eesti Lähiajalugu
thumbnail
16
doc

Nõukogude Eesti

Avita, Tallinn, 2006 3 1. Sissejuhatus Selle referaadi ülesanne on refereerida Nõukogude Eesti kohta. Rääkida selle kohta, mis Eestis tol ajal juhtus ja oli. Kirjeldada olusid ning võrrelda neid muu maailmaga. Eesti NSV algas NSV Liidu okupatsiooniga Eestis. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le. Teise maailmasõja ajal oli Eesti okupeeritud nii Saksamaa poolt kui ka NSV Liidu poolt. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit sai siiski endale Balti maad ja Ida-Poola.

Ajalugu
thumbnail
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le. Teise maailmasõja ajal oli Eesti okupeeritud nii Saksamaa poolt kui ka NSV Liidu poolt. Sõjategevus jõudis uuesti Eesti pinnale 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände. Vaatamata Saksa maaväe ülemjuhatuse pessimismile pidas Adolf Hitler Eesti hoidmist tähtsaks. Veebruarist aprillini peetud veristes lahingutes suudeti Punaarmee edasitung Narva rindel peatada ja lahingutegevus soikus kuni juulini. Juuli lõpus jätsid sakslased Narva rindelõigu maha ja taandusid ca 25 km läände

Ajalugu
thumbnail
25
docx

Eesti lähiajalugu

ja viiendal kursusel. Kõik kõrgkooli lõpetajad pidid sooritama eksami teaduslikus kommunismis. Tartu Ülikooli ajaloo osakond. Põhifookus oli kogu nõukogude perioodi suunatud varasemale ajaloole. Sisemises organisatsioonis suured muutused. Kui algselt jätkasid ülikoolis varasemad õppetoolid (eestiaegse malli alusel). 1949. aastal likvideeritakse mitmed kateedrid, ka eesti ajaloo, kunsti, arheoloogia kateeder ning kogu õppe- ja teadustöö koondus alates 1950. aastast üldajaloo ja NSV Liidu ajaloo kateedritesse. Eesti ajaloo kool ja NSV Liidu ajaloo kateedri alla. Ülikooli ajaloo-osakonna ülesanne õpetamine ja kateedri ettevalmistamine, põhiosas just ajalooõpetajate ettevalmistamine. Ajaloo Instituut (AI) ja Parteiajaloo Instituut (PAI) AI 1947-50 Richard Kleis 1950-51 Gustav Naan – jõuline sovetiseerimisprotsess, üdini stalinistlik ajalookäsitlus. Enne seda oli päevakorral eesti ajaloo õpiku koostamine jms, mitte ENSV ajalugu. Hiljem tegutseb kosmoloogiavallas,

Eesti Lähiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun