50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
244361
Õppematerjali autor
pealetungile. Dissidentluse eestvedajad püüdsid väljaannete kaudu anda ülevaadet nõukogude ühiskonna elust ja inimõiguste rikkumisest. 7. Selgita: stagnatsioon, gerontokraatia. Stagnatsioon- seisak, tardumus Gerontokraatia- on oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast. Pt. 32 1. Selgita mõisted: sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus ja sotsialistliku orientatsiooniga riigid. Too näiteid. Sotsialismileer- kommunistlik maailmasüsteem Sõprusühendus- Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- sotsialistlik suund 2. Millised konfliktid tekkisid sotsialismileeris? 1. Leidis aaset 1946.aastal juunis Jugoslaavia- nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi 2. Suhted Hiinaga- hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine
Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Masambiik, Angolo, Afganistan. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooni riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. 4) Kirjelda kommunistliku riigi majandust- Kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril ehk esimesel sekretäril. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist -ja vaimuelu, tuginedes nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. 5) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust- Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi.
5. märts 1953 / ametlikult kuulutati surma põhjuseks ajuverejooks. Tema mürgitamises on kahtlustatud Lavrenti Beriat.2003. aastal avaldasid Vene ja Ameerika ajaloolased uurimuse, kust selgub, et Stalini organismis oli varfariini rotimürgina kasutatavat ainet, mis ahendab veresooni ning põhjustab lõpuks rabanduse ja verejooksu. 27. Mis parteil oli NSV Liidus ja Eesti NSVs juhtiv võim? Kommunistlikul parteil 28. Too näiteid, et NSVL oli diktatuuririik. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle 29. Kuidas nimetati Eesti NSV-s kohalikke võimuorganeid? Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 30. Nimeta EKP juhid.
· 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskkomitee Parlamendi rolli täitis Ülemnõukogu, mis koosnes kahest osast: 1) Liidunõukogu 2) Rahvuste Nõukogu Ametlikult oli riigipea NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Valitsuseks oli Ministrite Nõukogu. Valitsusjuht (=peaminister) oli Ministrite Nõukogu esimees
1944-1991. -Kuidas oli korraldatud ENSV valitsemine? *Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. *EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes 1946.aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, ENSV Ülemnõukogul ei olnud reaalset vimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. *ENSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. *EKP liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ninng kohalike ja riigiorganite ametnikud. Esialgu väiksearvuline liikmeskond hakkas sõjajärgsetel aastatel kiiresti kasvama. 1951.aastaks oli eestlasi EKP-s alla poole, hiljem aga lisandus rohkem ka kohalikke eestlasi.
2) Sotsialistlik sõprusühendus. a) Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. b) Mõned riigid olid Moskva mõju all vaid osaliselt, nende areng oli eripärane. Neid riike, mis Moskvale kuuletusid hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. 5. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. 1) Poliitiline süsteem. a) Kommunistlik Partei. b) Tähtis roll partei liidril. c) Julgeolekuorganid. d) Näiline "demokraatia" tsensuur + propaganda. e) Moskva võim ja kontroll. 2) Majanduslik süsteem. a) Plaanimajandus. b) Vara riigistamine. c) Kollektiviseerimine. d) Sundkolhoseerimine. 6. Iseloomusta NL-i majanduslikke ja poliitilisi olusid Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 1) Stalin. a) Majandus. A
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Am
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid