riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused
vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkaristust ning mis pdisid vangistusega. Auvrne kohtunik, ma palun kohtualuse Antsu mista sdi vrteos vrteomenetluse seadustiku alusel, mrates talle maksimaalse trahvimrana 300 trahvihikut ehk 18 000 krooni trahvi, mille vib muuta ka 30-pevaseks arestiks, ning vrandatud vara hvitamist ties mahus. Prokurr: Oleme kuulnud sdistaja vited, mis phinevad ainult oletustel ja hepoolsetel tunnistustel. Kohtualune Ants ei vta omaks sdistaja videt, et tema omanduses on Ella internetipanga koodid ning sdistaja pole vimeline esitama fakti, mis tendaks vastupidist
Ringkonnakohtud ei algata ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib esimese astme otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. III Riigikohus(1) tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras ehk kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale. 6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded? Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. · Teostada seaduslikkuse järelvalvet · Lahendada väärhalduse juhtumeid 7. Kes on ombudsman?
ÜHISKONNAÕPETUSE MÕISTED I Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele)
julgeolekut. 5. Kuidas toimub Eestis ajateenistus (kes, kui vanalt, kui kaua jne)? Eesti kodanikud, 8-11 kuud, 18-27 aastased kodanikud. Aivi Pärisalu Laagri Kool Kaitseliit- vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon advokaat- jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus prokurör- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine ombudsman- usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte kostja- isik/ asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu isik ,kes teostab õigusemõistmist kassatsioon- kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kogus( riigikohus) apellatsioon- kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalame astme kohtu otsuse peale munitsipaalomand- vallale või linnale kuuluv vara
Kohtuvõim-ül-õiguse mõistmine,teistest võimudest sõltumatu.avalik õigus- õigusvaldkond,reguleerib avalike Huvidest tulenevaid suhteid.eraõigus-ÕV,reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus- kohtuasi Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja,kaitsja,eestkõneleja.apellatsioonikaebus-Iastme otsuse edasikaeba II kohtusse,et asi uuesti läbi arutletakse.kassatsioonikaebus-Iikohtuotsuse edasikaebamine Riigikohtusse. Eesti kohtusüsteem on arenenud rooma õigusel.läänemaailmas anglosaksi õigus.erinev on see et nad Panevad mõtte ja tunde järgi kohtupretsedendi.tulevikus on eeskujuks.raskemad süüteod- vandemehed-12 Õigusvaldkonnad avalik(inimene-riik) ja eraõigus(inim-inim)mahukaim aru tsiviilõigus-
kolmandaks astmeks on Riigikohus. Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud. III. Selgitage mõisted: Hagi.... kohtule esitatud avaldus. Hageja... osapool, kes esitas kohtule avalduse. Kostja... peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Prokurör... Prokurör - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Advokaat... juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine. Süütuse presumptsioon... on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse kooseis Valitsus- täidesaatva võimu organ Spiiker- parlamendi esimees/esinaine Peaminister valitsuse juht Minister-valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Porfellita minister- minister, kellel eie oma ministeeriumi Maakond- regionaalne haldusüksus eestis Maavanem-maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus-teostab täitevvõimu maakonnas Apellatsioon-kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Konstitutsioonilne järelevalve- spetsiaalsete asustuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele Kassatsioon- kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja sisuliselt üle Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist Kohus-õigusemõistmist teostav riigiorgan
ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Avalik õigus-õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. Eraõigus-õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus-kohtuasi. Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil. Apellatsioonikaebus-1 astme kohtu otsuse edasikaebamine 2 astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutatakse. Kassatsioonikaebus-2 astme kohtu otsuse edasikaebamine riigikohtusse, et asi seal läbi vaadatakse.
tekiks vaidlusi nagu võib tekkida tavadel Milliseid ülesandeid täidab riigis põhiseadus? · Paneb paika tähtsamad seadused ning punktid, mida tuleb järgida. Süütuse presumtsioon: 1. Inimene ei ole enne süüdi, kui kohus on teinud vastava otsuse. 2. Süüdistatava õigus end kaitsta kas ise või advokaadi vahendusel. 3. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 4. Enesesüüdistuse välistamine. Mõisted: 1. Advokaat Kohtualuse kaitsja. 2. Prokurör Riiklik süüdistaja. 3. Õiguse mõistja Kohtunik. 4. Arreteerimine Vahi alla võtmine. 5. Kautsion Tasu, et saaks eeluutimise ajal vabaks. 6. Käendus Kellegi eest vastutamine. 7. Apellatsioon Edasikaebamise õigus. 8. Kassatsioon Edasikaebamise õigus kolmanda astme kohtusse 9. Süütuse presumtsioon Inimene ei ole enne süüdi, kui kohus on ta mõistnud. 10. Enese inkriminatsioon Enesesüüdistuse välistamine
1. kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabar...
riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Eesti kohtusüsteem- demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem. I aste on linna- ja maakohtud, halduskohtud, II aste on ringkonnakohtud, III aste on riigikohus. Kohtunik- erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. Advokaat- jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Prokurör- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Õiguskantsler- teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtukaasistuja- õiguse mõistmisel pn tal kohtunikuga võrdsed õigused. Ombudsman- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodaniku kaebusi riigiametnike suhtes.
Kriminaalasjad 11. Mõisted : 1) Volikogu – kohalik omavalitsuse esindusorgan. 2) Maavanem – Maakonda juhtiv ametiisik. 3) Maavalitsus – Organisatsioon, mis teostab täidesaatvat võimu maakonnas. 4) Õiguskantsler – Ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. 5) Kohtunik – Ametiisik, kes teostab õigusmõistmist. 6) Advokaat – Kaitsja, ametiisik, jurist, kes teostab süüdlase kaitsmist. 7) Prokurör – Riiklik süüdistaja, ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. 8) Kohtukaasistuja – EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. 9) Ombudsman – õiguskantsler. 10) Kannatanu – isik, kellele on tekitatud kahju. 11) Süüalune – Oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. 12) Apellatsioon – Kohtuotsuse edasikaebamine kürgema ameti kohtusse ehk ringkonna kohtusse. 13) Kassatsioon – Kohtuotsuse läbi vaatamine riigikohtus.
tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida regiooni arengut. Omavalitsuse ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist 4) Organiseerida ühistransporti 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide, rahvaraamatukogude ülalpidamist. Mitmeastmeline kohtusüsteem põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. 1. Maa ja linnakohtud(arutavad kõiki kohtuasju) ning halduskohtud(käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte). 2. Ringkonnakohtud (vaatab apellatsiooni korras läbi esimese kohtu lahendid; kontrollib maa ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel) 3. Riigikohus (tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras; konstitutsiooniline järelevalve)
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud.
oma otsust teinud, ei tohi kedagi nimetada süüdlaseks või kurjategijaks. Appellatsioon- on edasikaebamine halduskohtus ja maakohtus. Tsiviilasi- on kohtuvaidlus ja see ei ole seotud seaduserikkumisega. Nt: abielulahutamisel laste ja varade jagamine, pärandi vaidlused. Kuritegu ja väärtegu- on süütegu, mis on seaduse alusel karistatavad. Advokaat ehk kaitsja- jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. 6. Millised õigused kehtivad inimesele, keda kahtlustatakse või süüdistatakse mingis kuriteos? • Kodu ja isiku puutumatus- ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist ilma kohtuorderita. • Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. • Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. • Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. 7
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju.
otsustamise ja korraldamise õigus valla või linnakogu esinduskogu , valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks kohtuvõim seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim , mille ülesandeks on õiguse mõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus kohtuasi advokaat kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks kassatsioonikaebus II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse , et asi seal läbi vaadataks kriminaalasi kohtualust süüdistatakse kuriteos , tema poolt ja tema vastu esitavad argumente advokaat ( kaitsja ) ja prokurör ( süüdistaja )
ÕIGUSKORD JA KORRAKAITSE 1. KAASUS kohutuasi 2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav
Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi. Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav sõltumatu tippametnik. Riigisekretär- tegeleb riigikantselei juhtimisega. Õiguskantsler- kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Kodakondsus- on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel. Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus.
Võib esitada kogu protsessi jooksul esimesel võimalusel; prokuröri osavõtt prokurör esitab süüdistuse. Kui ta loobub süüdistusest kohtuistungil, ei või kohus teha süüdimõistvat kohtuotsust; vahendus, suulisus kõik dokumendid ja tõendid tuleb hääleliselt ette lugeda, tuleb protokollida. Kohtuotsuse peab ette lugema; menetlusosaliste võrdõiguslikkus õiguste ja kohustuste realiseerimine peab tagama osaliste võrdsuse; kohtualuse osavõtt asja arutamisest osavõtt kohustuslik. Tagaseljaotsust teha ei tohi (v.a juhul, kui ta on istungist teadlik ja asub välismaal, kuid ei taha istungist osa võtta); kohtuliku arutamise piirid selles ulatuses, milles prokurör on süüdistuse esitanud. 3. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud menetlust ei alustata või lõpetatakse. Menetluse alustab uurimisasutus või prokuratuur esimese menetlustoimingu tegemisest. Lõpetatakse määrusega. 4
3) kurjategijad (osad) vabadused 25 20.11. (L) KRIMINAALMENETLUS SEADUS Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) politsei Menetlusosalised 1) kahtlustatav 2) süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3) kohtualune 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2) õigus anda ütlusi 3) õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul olla maksimaalselt 3, ei pea olema advokaat (välja arvatud Riigikohtus) Kaitsja on kohustuslik, kui: a) tegemist on 14-17 aastase isikuga (17 kaasa arvatud)
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon.
kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine.
Kohtukordnik vastutab korra eest. Õigus kohtusaali sisenevad isikud läbiotsida. Käskjalg kirjatuvi, viib isiklikult posti kohale. Kohtuliku arutamise üldtingimused Kohtuistungit juhib kohtunik ehk kohtu eesistuja. Kohus peab uurima järgmisi tõendeid: 1) üle kuulama tunnistajaid, kannatanuid, kohtualuseid 2) ära kuulama ekspertide arvamused 3) vaatlema asitõendeid 4) avaldama protokollid Kohtualuse osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Ilma kohtualuseta tohib istungit pidada, kui teada, et kohtualune hoiab sihilikult kohtuistungist kõrvale või ei ole riigi piires. Muidu tuleb edasi lükata kohtuistung. Võimalused teha midagi, kui kohtualune ei tule kohtuistungile: 1) kohaldada tema suhtes sundtoomist 2) määrata aresti 3) muuta tõkendit Prokuröri osavõtt on kohustuslik. Kui ei saabu, tuleb edasi lükata. Kaitsja osavõtt kohustuslik
2 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga 3 Sissejuhatus kaasusesse 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestada Stigma erakliinikus raseduse. Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud esimesest hiljem
Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid Advokaat, kaasistujad, prokurör Advokaat ehk kaitsja on juriidilse haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse eest. Riigikaitse Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Kaitsejõud Riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse.
Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistetava eest- Kohtukaasistuja kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist- Ombudsman ehk usaldusmees. 22. Millega tegeleb halduskohus? Halduskohtu pädevusse kuuluvad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisikute vastu esitatud protsessid ja kaebused. 23. Mis on apellatsioon ja kassatsioon? Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt. 24. Millised on õiguskantsleri ülesanded? · Teostada seaduslikkuse järelvalvet. · Lahendada väärhalduse juhtumeid. 25. Miks Eestis on kaitsevägi? Et tagada riigi julgeolek. (Kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest) 25
Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse
inpeerium Mtrimnium n. acc. s. mtrimnium, pl. mtrimnia abielu Factum n. gen. s. fact, pl. factrum tegu, tehtu, toiming, tõsiasi, fakt Idicium n. dat. s. idici, pl. idicis kohus, kohtulik juurdlus, kohtuvõim H 6, lk 82 Kohtuniku amet officium idicis Peremehe orjad serv domin Isa pärand hrdits patr Rahvaste õigus is popul Naabri maja domus vcn Võlgniku kohustused obligtins dbitris Kohtualuse võlad dbita re Vastaste tunnistused testimnia adversri/contrri Sõdade põhjused causae bellrum Juristi arvamus sententia/opni iriscnsult Peremeeste hooletus culpa dominrum Kohtualuste õigusrikkumised dlicta rerum Mehe raha pecunia vir Tehingute arv numerus negti Eestkostja autoriteet auctrits ttris Riikide piir fnis cvittum Venna testament testmentum frtris Kodanike tavad mors cvium Preetori edikt dictum praetris Pärija hagi cti hrdis
põhiseadusele ja teistele seadustele. Juhib õiguskantsleri kantseleid, tal on selles ministri õigused · Teostab seaduslikkuse järelevalvet · Lahendab väärhalduse juhtumeid Ombudsman e. usaldusmees lahendab kodanike kaebusi riigisasutuste või ametnike töö kohta Kriminaalasja lahendamisel kohtunik, advokaat, prokurör, 2 kaasistujat Kohtunik korraldab kohtumõistmist, ametisse nimetab president Advokaat e. kaitsja juriidilise haridusega spetsialist, ülesandeks kohtualuse huvide esindamine Prokurör e. süüdistaja peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest RIIGIKAITSE kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, kõrgeimaks juhiks president · Sisejulgeolek inimese igapäevane julgeolek ning seaduslike õiguste austamine, kuulub sise- ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse · Välisjulgeolek tagab riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral
valitsuse moodustamiseks. Valitsuskriis – Portfellita minister – valitsuse liige, kelle ülesanne on ellu viia valitsuse poliitikat oma alluvusalas Kantsler - juhib ministeeriumi igapäevatööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. Riigisekretär – Riigikantselei juht Kohtunik – valitud, või ametisse nimetatud isik, kelle ülesanne on õigusemõistmine Advokaat ehk kaitsja – juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesanne on esindada kohtualuse huve Prokurör ehk süüdistaja - osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhibkohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurilepandud ülesandeid. Kohtukaasistuja – kohtuniku abiline kohtuprotsessil Ministri järel tähtsuselt teine ametiisik ministeeriumis Õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab
b.ennetähtaegselt vabastatud isikud c.isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. 36.menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses; nende õigused ja kohustused Menetlejateks on 1)kohus 2)prokuratuur 3)politsei Menetlusosalised 1)kahtlustatav 2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3)kohtualune 4)kannatanu 5)tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1)õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2)õigus anda ütlusi 3)õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul oll advokaat (välja arvatud Riigikohtus) 4)õigus avaldada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pru 5)õigus esitada taotlusi ja kaebusi 6)õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel)
mis reguleerivad riikidevahelisi, riigiasutustevahelisi, riigi ja inimese vahelisi suhteid. Eraõigus reguleerib eraisikute omavahelisi probleeme. Eraõiguse mahukamaks haruks on tsiviilõigus. Lisaks kuulub eraõiguse alla majandusõigus, kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus jagunevad kohtuasjad kriminaalasjadeks ja tsiviilasjadeks. Kriminaalasjas süüdistatakse kohtualust kuriteos ja kohtualuse poolt ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu
HKMS § 28 lg l ja § 66 lg 2); Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui: · alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja · toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale; · kuulutada klassikaliselt kohtuotsuse resolutiivosa ja nimetada päev, millal tehakse
a otsus kohtuasjas van Michelin Hollandi vastu. -teha selle kantselei kaudu (avalikult) teatavaks (TsMS §-d 226 ja 329 ning HKMS § 28 lg l ja § 66 lg 2); Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui: alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale; kuulutada klassikaliselt kohtuotsuse resolutiivosa ja nimetada päev, millal tehakse kohtuistungi korda rikkuv ja kohtuniku korraldust mittetäitev isik eemaldatakse kohtuotsus tervikuna kohtukantselei kaudu teatavaks (AKKS § 28 lg 4). kohtuistungi saalist;
konstitutiivsed normid sageli jagatud kolme pearühma: kompetentsinormid, menetlusnormid ja legaalformuleeringud. VVS 39 sh kompetentsi- Loovad õigusi, tunnistavad need sobivateks ja piiravad neid. Kui tegemist on avaliku õiguse kasutamisega, räägitakse sageli organisatsiooninormidest. Need määratlevad ametiisikute võimupiirkonna, selle sisu ja piirid. VVS 53 lg 1 Menetlusnormid- Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Menetlusnormid on kompetentsinormidest kergemini tõlgendatavad tegevusjuhisteks ehk käitumisnormideks. Menetlusnormide hulka kuuluvad ka reageerimisviisi normid ehk need protsessuaalsed normid, millele tuginedes juhitakse kohtuprotsessi käiku. Samasse rühma kuuluvad ka dokumentide vormi, tõendeid ja hagimenetlust puudutavad normid. HMS 14
määratakse kindlaks teo karistatavus · Nulla poena sine lege põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel (nullum crimen sine lege stricta). · Seega juhtudel, kui kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. · Nulla poena sine lege põhimõtte esemelise kaitseala viimane ja ehk olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeld: uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud. · Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. · Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja
hõlmab interpersonaalse ja mõjutatavuse defitsiidi (süütunde puudumine, isekus) ja teine dimensioon (faktor II) hõlmab antisotsiaalse ja impulsiivse elustiili. Empiirilised tööd on uurinud psühhopaatia ja enesetapule kalduva käitumise seoseid, mille tulemusena Verona raporteeris 313 meessoost vangi näitel, et Psühhopaatia Kontrollnimekirja teine dimensioon (ehk faktor II) oli seotud varasemate ise-raporteeritud enesetapukatsetega. Seda kordust pandi tähele ka 1711 kohtualuse, seaduserikkuja, psühhiaatria patisendi analüüsis. Suhted teise dimensiooni (ehk faktor II) ja enesetapu katsete vahel on seotud vähese oskusega kontrollida oma impulsiivsust ja sensatsioonijanu ning kalduvust ärevusele, vaenule ja mitteusaldamisele. Samad tulemused kordusid 226 naissoost vangi näidetes. Erinevalt varasemast uuringust, paljastas naiste seas tehtud uuring, et esimese dimensiooni kalduvused rakendavad märkimisväärse kaitsva efekti enesetapukatsete vastu.
a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald) b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f
materjalide põhjal 2. tõhistab/kinnitab kohtuotsuse või saadab selle uuesti otsustamiseks tagasi (teise astmesse) Ametnikud: 1. kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist 2. hageja- hagi esitanud inimene 3. kostja- isik, kelle vastu on esitatud hagi 4. advokaat- jurist, kelle ül on süüaluse kaitsmine kohtus 5. prokurör- jurist, kelle ül kohtualuse süü tõestamine 24.Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid Kui Eesti sai aastal 1991 taasiseseivaks, siis võeti meie riik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks 1993 sai Eestist Euroopa Nõukogu liige Mõlema eelneva organisatsiooni ül-deks on tagada demokraatiat ja kaitsta inimõigusi 2004. aastal võeti Eesti Euroopa Liitu (EL). Liidu eesmärk on majandusalane koostöö. EL presidendiks on Donald Tusk
õiguskaitsefunktsioonidest. Riik ei kehtesta ainult seadusi ja ei kogu makse, vaid peab tagama ka kodanike ning oma maa julgeoleku. Seaduste üks põhiline ülesanne ongi ühiskondlike suhete korrastamine. Eestis mõistab õigust ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist kohtusüsteemi. Selle põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki kohtuasju. Enamiku kohtuasjadest moodustavad eraõiguslikud tsiviilasjad, kuid lahendada tuleb ka kriminaalasju. Maakohus asub igas maakonnas, linnakohus aga kuues linnas
Õiguskantsler teostab seaduslikkuse järelevalvet ja lahendab kodanike kaebusi riigiasutuste või ametnike töö kohta. Teine ülesanne on usaldusmehe ehk ombudsmani funktsioon. Kohtunik on valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Kohtunikud nimetab ametisse president. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president ning kinnitab Riigikogu. Kohtuniku amet on eluaegne. Advokaadi ehk kaitsja ülesanne on kohtualuse huvide esindamine. Advokaadi valib süüalune. Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on süüdistuse esitamine ja põhjendamine. Prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kaasistuja kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu. Kaasistujaks võib olla 25-65- aastane Eesti kodanik, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtukaasistuja valitakse ametisse viieks aastaks linna/valla volikogu poolt. 2.7. Riigikaitse ja riiklik julgeolek
Kohtunik Kaitsja Süüdistatav Tunnistajad Kannatanu Vandekohtunik Sekretär Kaasistuja (kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5ks aastaks linna/vallakogu poole, kus asub kohus) Advokaat (ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine) Prokurör (süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest) Hageja (osapool, kes esitas kohtule avalduse), Kostja (peab kostma, vastama hageja pretensioonile) Mida tähendab süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus Kuidas saadakse kohtunikuks?
see on paisriis, paismais tunnistama omaks või õigeks võtma; millelegi hinnangut andma; juriidikas: õieti õigupoolest. Tüli algas õieti tühjast kohtuasjas asjasse puutuvate faktide kohta asjast ütlusi andma. On tunnistanud oma vigu. õigesti veatult, eksimatult. Vastand: Tunnistas käsikirja vastuvõetavaks. Luba vääralt. Lahendas ülesande õigesti tunnistati kehtetuks. Tunnistas kohtualuse vastu ühik = mõõtühik, s.o suurus, millega tunnustama kehtivaks või õigeks pidama; mõõdetakse teisi sama liiki suurusi. Aja-, kõrgelt hindama. On tunnustanud Eesti pikkus-, takistusühik iseseisvust. Tunnustatud maalikunstnik üksus üksik asi või olend teiste omasuguste seas või mingi terviku tõendama tõesust, tõepära või tõele iseseisev osa
kannatanutele ja tunnistajatele nende õigused ja kohustused. Tunnistajaid hoiatatakse vastutusest valede ütluste esitamise eest. Seejärel tunnistajad kõik eemaldatakse kohtusaalist ja alustatakse kohtuistungit. Tunnistajad kutsutakse hiljem kohtusaali ükshaaval ning kuulatakse üle. 2) Kohtulik uurimine ning see algab süüdistusakti ettelugemisega, et keda täpselt milles süüdistatakse 3) Kohtualuse ülekuulamine ning küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. 4) Tunnistajate ükshaaval sissekutsumine ja ülekuulamine 5) Kohtulik vaidlus, sellest võtavad osa prokurör(süüdistuskõne), kannatanu ja tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile(kaitsekõne) ja kohtualuse viimane sõna. Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse
kannatanutele ja tunnistajatele nende õigused ja kohustused. Tunnistajaid hoiatatakse vastutusest valede ütluste esitamise eest. Seejärel tunnistajad kõik eemaldatakse kohtusaalist ja alustatakse kohtuistungit. Tunnistajad kutsutakse hiljem kohtusaali ükshaaval ning kuulatakse üle. 2) Kohtulik uurimine ning see algab süüdistusakti ettelugemisega, et keda täpselt milles süüdistatakse 3) Kohtualuse ülekuulamine ning küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. 4) Tunnistajate ükshaaval sissekutsumine ja ülekuulamine 5) Kohtulik vaidlus, sellest võtavad osa prokurör(süüdistuskõne), kannatanu ja tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile(kaitsekõne) ja kohtualuse viimane sõna. Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse
Teostada seaduslikkuse järelvalvet Lahendada väärhalduse juhtumeid. / olla ombudsman ehk usaldusisik. Õiguskantsler pole seatud justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda õiguskantsleri kantseleid. Kohtunik on valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Kriminaalasja lahendamisel osalevad lisaks kohtunikule ka advokaat ja prokurör. Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse ees. Advokaadi võib süüalune ise valida, prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat. Riigikaitse ja riiklik julgeolek. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Tänapäeva eesits on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 1660
pööranud maausku tuleb yhel hetkel minna varjatud tegevuselt yle avalikule ning likvideerida riigivõim." Kohtualune ise käsitas oma kodulehte n. ö tervikliku eneseväljenduskoguna, mille erinevate osade iseseisev analüüsimine poleks tema arvates õige. L. Kaplinski väitel oli tema eesmärk lugejat rabada ja sokeerida ning panna mõtlema. Kohus nõustus (Tartu Maakohus) sellise arusaamaga ja leidis, et ka kodulehe tervikkujundus ja ülesehitus viitas kohtualuse soovile luua loomingulist tervikut. Tartu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Raul Heido, taotledes maakohtu otsuse tühistamist. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. juuni 2005. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse, tunnistas L. Kaplinski KarS § 151 järgi süüdi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on avaliku huvi mõistet põhjendamatult kitsendanud, ning
seejärel tehakse selgeks kannatanutele ja tunnistajatele nende õigused ja kohustused. Tunnistajaid hoiatatakse vastutusest valede ütluste esitamise eest. Seejärel tunnistajad kõik eemaldatakse kohtusaalist ja alustatakse kohtuistungit. Tunnistajad kutsutakse hiljem kohtusaali ükshaaval ning kuulatakse üle. *Kohtulik uurimine ning see algab süüdistusakti ettelugemisega, et keda täpselt milles süüdistatakse *Kohtualuse ülekuulamine ning küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. *Tunnistajate ükshaaval sissekutsumine ja ülekuulamine *Kohtulik vaidlus, sellest võtavad osa prokurör(süüdistuskõne), kannatanu ja tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile(kaitsekõne) ja kohtualuse viimane sõna. Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb
annaabi.ee 
