Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigikogu ja valitsus (0)

1 Hindamata
Punktid
Mõisted
Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks
lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu
koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st
kvoorum - istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline
eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud
Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest
saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta
president - riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad
veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata
valimiskogu - Riigikogu liimetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu
valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ
peaminister- valitsuse juht
minister- valitsuse liige ,ministeeriumi juht
portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium ,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister
riigiametnikud - valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu
maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad
kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd
maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub
maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad ,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus
omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus
valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks
Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on
õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu.
Avalik õigus-õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid.
Eraõigus-õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid.
Kaasus- kohtuasi .
Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil.
Apellatsioonikaebus-1 astme kohtu otsuse edasikaebamine 2 astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutatakse.
Kassatsioonikaebus -2 astme kohtu otsuse edasikaebamine riigikohtusse, et asi seal läbi vaadatakse.
Riigikogu ja valitsus #1 Riigikogu ja valitsus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasutajanimion Õppematerjali autor
Sisukas kokkuvõte riigikogust , valitsusest, seaduste välja andmisest jms Eestis; palju mõisteid .

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonna õpetus
3
odt

Ühiskonna õpetus

Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto ­ riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu ­ Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ­ ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister ­ valitsuse juht minister ­ valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler ­ valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond ­ iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub

Ühiskonnaõpetus
Riigikogu-president-valla-ja omavalitsus
3
doc

Riigikogu, president, valla-ja omavalitsus

istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht KANTSLER valitsusametnik ,kes koordineerib ministeerium valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. MAAKOND iidse algupäraga terriotaalne üksus Eestis;tänapäeval riiklik

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse mõisteid
1
odt

Ühiskonnaõpetuse mõisteid

Vahi all isik ­ saada teada oma õigused, teavet arusaadavas keelesja viisil, teada saada vabaduse võtmise põhjus, teatada lähetastele oma vabaduse võtmisest, ilma kohtu loata ei tohi keadgi kinni pidada üle 48 tunni. Kuriteos süüdistatav ­ saada teavet arusaadavas keeles ja viisil, kaitsta en ise või valida kaitsja, küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, kutsuda tunnistajad ja neid küsitleda, kasutada tõlgi abi. Õiguskantsler ­ ametiisik, kelle riigikogu nimetab ametisse presidendinette panekul 7 a, sõltumatu, valvab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid vastaqksid põhiseadusele, teha riigikogule ettepanek riigiametnik võtta kriminaal vastutuse alla, aga ise presidendi ettepanekul ja riigikogu nõusolekul, nn usaldusmees, Indrek Teder.

Ühiskonnaõpetus
Valitsus-minister-omavalitsus-eelarve-kohtuvõim-
2
doc

Valitsus, minister, omavalitsus, eelarve, kohtuvõim,

Valitsus ­ ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister ­ valitsuse juht Minister ­ valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium ­ valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler ­ korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister ­ andrus ansip, haridus ja teadus ­ tõnis lukas, justiits ­ rein lang, kaitse ­ jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri ­ laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ­ ivari padar, sise ­jüri pihl, sotsiaal ­ maret maripuu, välis ­ urmas paet Portfellita minister ­ minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär ­ korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei ­ loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, m

Ühiskonnaõpetus
Mõisteid ühiskonnast
1
doc

Mõisteid ühiskonnast

Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest hääletavad poolt rohkem kui vastu Koosseisu häältenamus-kui poolt hääletab vähemalt 51 liiget Kvoorum-istugil vajalik oslejate arv,et see oleks otsustusvõimeline Eelnõu-seaduse projekt(parlamendile arutamiseks esitatud) Riigikogu liige-valimistel valitud ametlik rahvaesindaja Saadikupuutumatus-õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastustusele võtta President-esimees,riigipea,igas riigis erineva võimuga Veto-presidendi õigus vastuvõetud seadus kuulutamata jätta Valimiskogu-presidendi valimiseks moodustatud kogu(kohaliku omavalitsuse esindaja ja Riigikogu liige) Valitsus-riigi kõrgeim täidesaatev organ(koosneb ministritest) Peaminister-valitsuse juht Minister-valitsuse liige Kantsler-valitsusametnik

Ühiskonnaõpetus
Õiguskord riigis
1
odt

Õiguskord riigis

1. kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabariigis õigus armu anda süü

Ühiskonnaõpetus
Õiguskord ja korrakaitse
3
doc

Õiguskord ja korrakaitse

ÕIGUSKORD JA KORRAKAITSE 1. KAASUS ­ kohutuasi 2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI ­ riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI ­ riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM ­ seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9. MIDA REGULE

Korrakaitse
Ühiskonna konspekt
7
doc

Ühiskonna konspekt

Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun