Riigikogu ja valitsus (0)

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Ühiskonna õpetus

Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto ­ riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu ­ Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ­ ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister ­ valitsuse juht minister ­ valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler ­ valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond ­ iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Riigikogu, president, valla-ja omavalitsus

istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht KANTSLER valitsusametnik ,kes koordineerib ministeerium valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. MAAKOND iidse algupäraga terriotaalne üksus Eestis;tänapäeval riiklik

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Ühiskonnaõpetuse mõisteid

Vahi all isik ­ saada teada oma õigused, teavet arusaadavas keelesja viisil, teada saada vabaduse võtmise põhjus, teatada lähetastele oma vabaduse võtmisest, ilma kohtu loata ei tohi keadgi kinni pidada üle 48 tunni. Kuriteos süüdistatav ­ saada teavet arusaadavas keeles ja viisil, kaitsta en ise või valida kaitsja, küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, kutsuda tunnistajad ja neid küsitleda, kasutada tõlgi abi. Õiguskantsler ­ ametiisik, kelle riigikogu nimetab ametisse presidendinette panekul 7 a, sõltumatu, valvab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid vastaqksid põhiseadusele, teha riigikogule ettepanek riigiametnik võtta kriminaal vastutuse alla, aga ise presidendi ettepanekul ja riigikogu nõusolekul, nn usaldusmees, Indrek Teder.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Valitsus, minister, omavalitsus, eelarve, kohtuvõim,

Valitsus ­ ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister ­ valitsuse juht Minister ­ valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium ­ valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler ­ korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister ­ andrus ansip, haridus ja teadus ­ tõnis lukas, justiits ­ rein lang, kaitse ­ jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri ­ laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ­ ivari padar, sise ­jüri pihl, sotsiaal ­ maret maripuu, välis ­ urmas paet Portfellita minister ­ minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär ­ korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei ­ loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, m

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Mõisteid ühiskonnast

Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest hääletavad poolt rohkem kui vastu Koosseisu häältenamus-kui poolt hääletab vähemalt 51 liiget Kvoorum-istugil vajalik oslejate arv,et see oleks otsustusvõimeline Eelnõu-seaduse projekt(parlamendile arutamiseks esitatud) Riigikogu liige-valimistel valitud ametlik rahvaesindaja Saadikupuutumatus-õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastustusele võtta President-esimees,riigipea,igas riigis erineva võimuga Veto-presidendi õigus vastuvõetud seadus kuulutamata jätta Valimiskogu-presidendi valimiseks moodustatud kogu(kohaliku omavalitsuse esindaja ja Riigikogu liige) Valitsus-riigi kõrgeim täidesaatev organ(koosneb ministritest) Peaminister-valitsuse juht Minister-valitsuse liige Kantsler-valitsusametnik

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Õiguskord riigis

1. kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabariigis õigus armu anda süü

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Õiguskord ja korrakaitse

ÕIGUSKORD JA KORRAKAITSE 1. KAASUS ­ kohutuasi 2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI ­ riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI ­ riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM ­ seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9. MIDA REGULE

Korrakaitse

7

doc

Ühiskonna konspekt

Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)