Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna: D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat lõppsaldo näitab perioodi lõpul olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük Põhivara väljaminekul on peamiselt kaks varianti: mahakandmine ja müümine. Põhivara kantakse maha kui ta on füüsiliselt kulunud või moraalselt vananenud.
b. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul c. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks d. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures e. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena Küsimus 6 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. kogukulusid tooteühiku kohta b. püsikulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. muutuvkulusid tooteühiku kohta Küsimus 7 Küsimuse tekst Imelikus Haiglas on ette nähtud üks meditsiiniõde iga kümne haige kohta. See on näide Vali üks: a. püsikuludest b. astakkuludest c. muutuvkuludest d. segakuludest Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires Vali üks: a. muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsikulud ühiku kohta b. muutuvkulude kogusumma ja püsikulude kogusumma ei muutu c
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. muutuvkulusid tooteühiku kohta b. kogukulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. on segakulu erijuhus c
püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud Küsimus 5 Küsimuse tekst Huvitava Firma kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600000., püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. mingi eelnevatest erinev summa b. 621000 c. 630000 d. 612000 Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a. summaarne piirkasum ületab püsikulude kogusummat b. summaarne piirkasum pole enam negatiivne, vaid positiivne c. piirkasumimäär suureneb d. tooteühiku kohta tulevad püsivkulud on konstantsed Küsimus 7 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe b. kasumilävi tõuseb c. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe d. kasumilävi langeb Küsimus 8 Küsimuse tekst
See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui kaudkulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud d. juveeliosakonna brutokasum on suurem kui kaudkulud Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a. summaarne piirkasum ületab püsikulude kogusummat b. piirkasumimäär suureneb c. tooteühiku kohta tulevad püsivkulud on konstantsed d. summaarne piirkasum pole enam negatiivne, vaid positiivne Küsimus 8 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Huvitava Firma kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600000., püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. 630000 b. mingi eelnevatest erinev summa c. 621000
juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid, sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud. Kaotaja oli ka Venemaa, kes kuulus küll Antante´i poolele, kuid lahkus sõjast varem, sest Venemaal hakkas kodusõda, mille võitsid enamlased ja mille tulemusena kehtestati totalitaarne riik. Venemaa kaotas sõjas mitu miljonit sõdurit ning majandus oli põhja vajumas. Valitses tooraine ning tööjõupuudus ning Venemaa kaotas ka osa oma territooriumist. Seega mõjus sõda ka Venemaale laastavalt.
otseses ringluses (korduvkasutamine); materjaliringluses (klaas, metall); bioloogilistes protsessides (kompostimine); energeetiliseks otstarbeks (põlemine). Jäätmete taaskasutamise eelduseks on jäätmete sorteerimine! 4. Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutuks muutmine. 5. Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Bioloogilise mitmekesisuse e. biodiversiteedi all mõistetakse kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide ja ökosüsteemide kogusummat. Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus on geenide liigi või populatsioonisisene varieeruvus. Liigiline mitmekesisus on liikide paljusus antud alal. Ökosüsteemide mitmekesisus on elupaikade ja koosluste mitmepalgelisus. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskondlikke, riiklikke ja rahvusvaheliste abinõude süsteemi, mille ülesanne on looduse ja inimese vaheliste suhete korraldamine ning looduskeskkonna säilitamine.
Kuna rahad on väga suured, siis on igas kassas rahakontrollija, selleks on lihtsalt selline uv lambi sarnane valgusti. Igal kassal on oma rahalugemise aparaat - käsitsi raha ei loeta, kuna päevakassad nädalavahetusteti ühe kassa kohta keskmiselt on 15 000 eurot. Kaardimakse tsekke laseb printer välja 3 ja keskmise kogusime kõrvale, ning õhtu lõppedes lüüakse need kõik käsitsi arvestiga kokku, see näitab kui mitu neid on ja näitab ka kogusummat. Need on olulised ja ära kaotada ei tohi. Töötajad ei tee kassas mitte mingeid operatsioone ise vaid on ATK ehk siis inimene, kellele tuleb helistada, siis ta oma peaarvutis näeb, mis on viga, logib oma arvuti kaudu sisse ja eemaldab tõrked või teeb vajaliku restardi jne. Päeva lõppedes tuleb raha lugeda ühikuliselt kokku, kogunud kupongid tuleb kirja panna aruandele (kupongid ehk siis laevaraha või nt
juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi, ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud. Esimese maailmasõja tulemusena varises kokku ka Venemaa, kuigi teda poliitiliselt otseseks sõjasüüdlaseks ei peetud. Raske majandusliku seisu tõttu ei suudetud siseriiklike probleemidega enam toime tulla, toimus riigipööre, mille tulemusena haarasid võimu enamlased. Lenin tegi koostööd Saksamaaga ning lõpetas Venemaa osaluse maailmasõjas, mille tulemusena Inglismaa ja Prantsusmaa talle selja keerasid ning asusid toetama nt
planeeritud.Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused.Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär)
6.Mis on eelarvedefitsiit? olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused? majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, valitsus koostab lisaeelarve-seal näid. kulud ja tulud 9.Mis tehakse siis kui tekib eelarve ülejääk? palk tõuseb, tööd jätkub paljudele, laekub rohkem maksuraha 10.Mida näitab maksukoormus? Kõigi maksude kogusummat võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust 11.Kuidas mõjutab maksupoliitika riigi majanduse ja ühiskonna arengut? 12.Iseloomusta proportsionaalset ja progresseeruvatmaksusüsteemi. proportsionaalne- selline maksustamise põhimõte mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga progresseeruv- astmeline, selline maksustamise põhimõte mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13
2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised 22.Moraalne absolutism Absoluutsed kõlbelised tõed 23.Moraalne relativism Kõlbelised arusaamad on suhtelised.Sõltuvad erinevatest tegevustest.Nt:usk 24.Tagajärje-eetika Käitutakse nii, mis viib parema tagajärjeni.Teo moraalsust näitab tagajärg 25.Kohuse-eetika Tähtis on teomotiiv, miks seda tahakse 26.Utilitarism ja selle probleemid Käitumisviisidest on moraalseim see, mis suurendab heaolu ja naudingute kogusummat. 27.Mis on "Karuteene", selle seos moraalse käitumisega Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada aga tappis hoopis peremehe ära 28.Kuidas võrrelda naudinguid? Intensiivsus, kestvus, kindlus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus 29.Legaalsed ja moraalsed teod I.Kant`i teoorias 1)Legaalsed teod on need teod, mis on kooskõlas kohusega aga pole sooritatud kohusetundega 2)Moraalsed teod on need, mis on sooriatud kohusetundest 30
Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku
Eraõiguslik haldustegevus (leping üks osapool on riik ja ei anna ühepoolseid korraldusi), avalikõiguslik haldustegevus (tegutseb avalikõiguslikult teostab täidesaatvat võimu lähtudes PS põhimõtetest ja põhiõigustest). Vahetu ja kaudne haldus-vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Halduskandja-Erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine (riik avalik- halduslik juriidiline isik). Haldusorgan-Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Kodanike kontroll halduse üle-Märgukiri on isiku pöördumine
Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust
kasutab, on iseasi. Levinud müüdi kohaselt tähendab madalam maksumäär, et rikas läheb rikkamaks ja vaene vaesemaks. Rikkad saavad rikkamaks minna justkui vaid vaeste arvelt. Et kui rikastel läheb hästi, siis läheb vaestel halvasti ja vastupidi – vaeste olukorra parandamine saab toimuda vaid rikaste heaolu kärpides. Tegelikult võidavad majanduskasvust kõik. Sisemajanduse koguprodukt SKP väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP on riigi residentide ja mitteresidentide majandustegevuse lõppresultaat vaadeldava riigi majandusterritooriumil vaadeldaval ajaperioodil. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Reaalne SKP Koguprodukti arvutamisel tuleb eristada nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud SKP-d.
See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum Deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi arvestatud kulumi kogusummat kogusummat lõppsaldo näitab perioodi lõpul olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat 4. Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük.
Turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda. Välisturism ehk rahvusvaheline- välismaa elukeskkonnaga tutvumine. Hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi. Turismitoodete import- hõlmab reisiteenuste importi(sissetulev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) importi ja kujutab endast sisuliselt riigi elanike poolt välisreisidele kulutatud raha kogusummat. Suveniirid, toitlustamine, meelelahutus, giidid, ekskursioonid tulevad sisse. Turismitoodete eksport- hõlmab reisiteenuste eksporti(väljaminev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) eksporti ja kujutab endast sisuliselt riigi turismitulusid sissetulev turism. Eestlased, giidid lähevad välismaale. 6. Loodusturismi põhielement on- loodus+ inimene, ja lisaelemendid on: rajatised, tegevused, teenused, majutus ja toit.. 7
hoone maapealsed korrused. Kui korruse ruumide põrand on maapinnast või kõnnitee pinnast madalamal, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgusest, nimetatakse seda soklikorruseks. Kui korruse ruumide põrand on maapinnast või kõnnitee pinnast madalamal enam kui ruumi poole kõrguse võrra, nimetatakse seda keldrikorruseks. Hoonetele esitatavateks põhinõueteks on otstarbekus, tugevus, püsivus, kestvus, tulekindlus, majanduslikkus ja nägusus. Hoones toimuva tegevuse kogusummat nimetatakse funktsionaalseks protsessiks. Ruumilise lahenduse all mõistame kogu hoone planeeringut, vajalike ruumide õige paigutuse, suuruse jne valikut. Ekspluatatsiooniline kvaliteet iseloomustab hoonete tehnilist täiuslikkust ja viimistluse kvaliteeti samuti ruumide koosseisu ja mõõtmeid. Hoone tugevus sõltub tema konstruktsioonielementide tugevusest ja nende omavahelistest ühendustest. Igale projekteeritavale, ehitatavale hoonele ette nähtud kestvus
aastaeelarvegi. Maksupoliitika põhimõtted on eelarve koostamisel samuti väga olulised . Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, sest nende maksmine on inimestele kohustuslik. Kõikide maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust nim. maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksudena ära maksab. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- tulumaks on koguaeg sama kõrge olenemata palga suurusest Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest.
andmesarja puhul, puhul, kui kui soovitakse rõhutada kogusummat NB! Andmed soovitakse rõhutada kogusummat NB! Andmed peavad peavad olema olema mõõdetavad
muutuvad ja lõppevad teatud asjaolul, mis on determineeritud haldusõigusnormidega. Juriidiliste faktidena käsitletakse sündmusi ja tegusi, sündmused on niisugused asjaolud, mis ei sõltu inimese tahtest(nt sünd, teatud ikka jõudmine, loodusõnnetus). Tegudeks loetakse inimese tegevust, ka teost hoidumist, kui seauds loeb selle juriidiliseks faktiks. 4. Avaliku halduse kandja erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik avaliku halduse kandjana õigussuhete raames omandab riik avalik-õigusliku juriidilise isiku vormi, tal on kõik juriidilisele iskule omased tunnused vara, võib sõlmida lepinguid, omada õigusi ja kohustusi, võib esineda kohtus. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents.
Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest. Riigi resident on üksus, millise majanduslike huvide keskus on seotud riigi
3 Siseturism- on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 4 Välisturism- On see, kui eestit külastavad välismaa turistid. 5 Turismitoodete import- hõlmab reisiteenuste importi(sissetulev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) importi ja kujutab endast sisuliselt riigi elanike poolt välisreisidele kulutatud raha kogusummat. Suveniirid, toitlustamine, meelelahutus, giidid, ekskursioonid tulevad sisse. 6 Turismitoodete eksport- hõlmab reisiteenuste eksporti(väljaminev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) eksporti ja kujutab endast sisuliselt riigi turismitulusid – sissetulev turism. Eestlased, giidid lähevad välismaale. 6. Millistest komponentides koosneb loodusturismi sektor? Majutus Toitlustus Teenused Rajatised Loodusväärtused Inimesed 7
Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio) Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme Euro ulatuses on ettevõttel käibevara üle ühe Euro lühiajaliste kohustuste katteks. Selle suhtarvu hinnang käsitleb ettevõtte hetkeseisu ehk olemasoleva käibevara võimet katta olemasolevaid lühiajalisi kohustusi. Kuna see suhtarv ei arvesta käibevara komponentide erinevat likviidsustaset, tuleb pöörata tähelepanu mitte ainult tema arvulisele suurusele, vaid ka käibevara ja kohustuste struktuurile. 8
Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uuribki mikro- ja makroökonoomika (MMÖ). Ressursid ja hüvised Ressursid jagatakse laias laastus 4 suurde rühma: 1) maa; 2) töö; 3) kapital; 4) ettevõtlikkus. Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid (masinad, seadmed, aparaadid, hooned, teed, lennuväljad jne),
kiitma enne järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised.Tulude hea laekumine võimaldas valitsusel esitada ka aasta lisaeelarve. 2012. aasta riigieelarve, milles prognoositavateks tuludeks on 6,12 miljardit eurot ja planeeritud kuludeks 6,58 miljardit eurot. MAKSUD Maksustamine on riigi peamine võimalus raha saada. Maksude maksmine on kohustuslik ja maksudest kõrvalehoidmine on seadusega karistatav. Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKT-st) nimetatakse maksukoormuseks. Eestis on see umbes 35% SKT-st, mis arenenud riikide hulgas jääb keskmisele tasemele. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Maksude kehtestamise juures peab riik enda jaoks otsustama, kuidas ta mõistab sotsiaalset õigust. Liberaalse arusaama järgi on õiglane selline maksusüsteem, mis ei karista
Rendileping Rendilepingu kohaselt annab üks isik teisele kasutada mingi vara või asja, teine kohustub talle aga selle eest maksma. Kõige tavalisem on ruumide rendileping. Üürilepingust erineb rendileping selle poolest, et rendilepingu objektiks on mitteeluruum - st mingi äri- või tootmispind. Rendilepingu alaliigiks on tänapäeval populaarne liisingleping. Liisingut kasutatakse siis, kui üks isik tahaks oma vara maha müüa, teisel oleks seda vaja, kuid tal ei ole kogusummat kusagilt võtta. Näiteks tahab firma alustada tootmist, aga tal ei ole masinate ostmiseks raha. Siis astub vahele kolmas isik, tavaliselt pank või selle tütarfirma, kes ostab vara ära ja annab selle ise rendile. Eristatakse kasutusliisingut ehk kasutusrenti ja kapitaliliisingut ehk kapitalirenti. Esimesel juhul peab vara pärast liisinguperioodi lõppu tagastama, teisel juhul aga saab aga rentnik selle endale. Siis on ka liisingumakse loomulikult kõrgem. Laenuleping
tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral Lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Laenuandja peab Laenusaajale hiljemalt koos nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Kui Laenuandja ütleb Lepingu üles, vähendatakse vastavalt Laenu põhisumma tagasimaksmiseks ja Laenu kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat Laenu kasutamata jätmise ajale langeva Intressi ja Laenusaajale langevate kulude võrra. 15.4. Laenusaajal on õigus Lepingust taganeda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul Laenulepingu sõlmimisest. Laenusaaja taganemisavalduse esitamise tähtaeg hakkab kulgema punktis 3.3.9 nimetatud Laenulepingu sõlmimisest. 15.5. Kui Laenusaaja soovib Lepingust taganeda, peab ta 14 (neljateistkümne) päeva jooksul punktis 3.3
lennundusõigus, liiklusõigus jne. 42. Avaliku halduse organisatsioon. 43. Avaliku halduse kandjad. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. Halduskandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik(haldus) = erinevate organisatsioonide ja subjektide(haldus kandjate) kogusumma Halduskandjate funktsioon haldusülesannete täitmine. 44. Tsiviilõiguse süsteem. Ajalooliselt eristatakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: 1. Isikud (suhete subjektid) 2. Asjad (suhete objektid) 3
Avo Org 2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena vaimne pingutus, sihipärane tegevus, panus toodete, teenuste valmistamisse otseses ainelises mõttes või tulu saamist, mis baseerub töötajate füüsilistel ja/või vaimsetel võimetel, oskustel ja vilumustel ning mille eest saadakse palka, honorari, lepingutasusid. Töö(jõud) on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis hõlmab inimeste kehaliste ja vaimsete võimete kogusummat, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks koos tootmisteguritega maa ja kapital. Kuigi mõnikord on ,,ettevõtlus" esitatud iseseisva, neljanda tootmistegurina, võib ka ,,töö" sisaldada endas ettevõtlust kui väga spetsiifiliste oskuste, vilumuste tüüpi. Kasutatakse ka tööjõu mõistes, see on inimenergia, kehaline või vaimne, mida inimesed rakendavad kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks.
töö ja kapital). Tootmise sisendid e sisendtegur e sisendressurss- need on tegurid (kapital, tööjõud, materjal, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Maa on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis esindab laiemas tähenduses kogu loodust ja selle mõju tootmisele. Töö e tööjõud on üks kolmest põhilisest tootmistegurist (inimressurss), mis hõlmab inimeste kehaliste ja vaimsete võimete kogusummat, mida nad kasutavad hüvise valmistamiseks koos tootmisteguritega maa ja kapital. Kapital on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid (tootmisriistad, masinad, hooned). Ettevõtlus o neljas tootmistegur maa, töö ja kapitali kõrval, mis seisneb ettevõtete asutamises, käigus hoidmises, arendamises ja laiendamises, kusjuures eesmärgiks on tulu saamine.
tulu tasemest sõltumatuid)
Eristatakse: 1) plaanitud investeeringuid (Id); 2) plaanimata investeeringuid. Id desired investment.
Plaanitud investeeringud kujutavad endast nende äri ja elamuinvesteeringute summat, mida majapidamised ja
firmad on soovinud teha.
Plaanimata investeeringud kujutavad endast varude muutusi, mis tulenevad firmade suutmatusest
turusituatsiooni õigesti hinnata.
Tegelikud investeeringud kujutavad endast plaanitud ja plaanimata investeeringute kogusummat.
Majanduse tasakaal:
Y C S Id AD Seos Varud
300 250 50 70 320 AD>Y Vähenevad
350 290 60 70 360 AD>Y Vähenevad
400 330 70 70 400 AD=Y const
450 370 80 70 440 AD
maksumus * varude maksumuseks võetakse perioodi (aasta) keskmine varude käibevälde (päevades) = 360 / varude käibekordaja * näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlg raha keskmine laekumisperiood (päevades) = (keskmine debitoorne võlg / müügitulu) * 360 * debitoorse lühivõlana on soovitatav käsitada laekumata arvete ja lühivekslite kogusummat raha keskmine tasumisperiood (päevades) = (keskmine kreditoorne võlg / kulud kokku v.a palgad, maksud, kulumid) * 360 põhivara käibesiduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus koguvara käibesiduvus = müügitulu / keskmine koguvara Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse firma varade finantseerimise ja firma võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad firma võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi
- Andmekaitseõigus jm. 5) Avaliku halduse organisatsioon ja halduse kandjad. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. Halduskandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik(haldus) = erinevate organisatsioonide ja subjektide(haldus kandjate) kogusumma Halduskandjate funktsioon – haldusülesannete täitmine. 6) Karistusõigus: Karistusõiguse mõiste ja süsteem. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuste põhiprintsiibid, selleks
Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes: û loodusressursid: (maa, maavarad, mets, hapnik jmt) û inimressursid: (tööjõud) û kapitaliressursid: (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) û ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid (masinad, seadmed, aparaadid, hooned, teed, lennuväljad jne), mis on inimeste poolt loodud ja
Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks Ek. See võrdub
tööga, mida tuleb teha, et panna keha massima m liikuma kiirusega v: Ek=mv2/2.
Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nimetatakse potentsiaalseks
energiaks Ep. See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks.
Potentsiaalne energia on kehade vastastikmõju energia, mis oleneb keha
algasendist mingi taustkeha suhtes.
Keha kineetilise ja potentsiaalse energia kogusummat nimetatakse
mehaaniliseks koguenergiaks. ˇ
Üles tõstetud keha valem -
ajal võeti vastu selline otsus, et keelati pankadel laenude andmine pangaametnikele. Lubati küll pangatöötajatel endal luua selline oma finantseerimissüsteem vastastikuse abistamise kassa. Selgituseks: hoiuse kindlustuse süsteem on kasutusel üle maailma, sündis USA-s riik loob kindlustussüsteemi selle jaoks, et kui pank või mitu panka makseraskustesse satuvad, siis hoiustajad saaksid oma hoiused riigi poolt tagatud süsteemi kaudu tagasi. Kui pangaga midagi juhtub, siis kogusummat tagasi ei saa 10% on omavastutus. Mingi osa saab ikka tagasi. Süsteem peab olema kas riigi enda poolt loodud või riik peab tunnustama teda. Nt Soomes on hoiustuskindlustus süsteem pankade all. Rahapesu tõkestamine kuni 1995. aastani rahapesust eriti ei rääkinud. Pankadele oli pandud esimesed kohustused. Rahapesu tõkestamine on tänapäeval üks suuremaid kuritegevuse osa. Paljudel juhtudel on tegemist piiriületamisega seotud rikkumisega. Krediidiasutuse teine regulatsioon
vaheldumine. Võrreldes sama nõlva erodeeritud muldadega on nad oluliselt viljakamad. Kuna asuvad kõrvuti erodeeritud muldadega, siis peamine kasutusvõimalus on rohumaana. Ressursside jaotus: 1) maa; 2) töö; 3) kapital; 4) ettevõtlikkus. Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid (masinad, seadmed, aparaadid, hooned, teed, lennuväljad jne). Võib eristada ka inimkapitali
esitatavale teabele esitada: 1) krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nimi; 2) kohaldataval juhul märge selle kohta, et tarbijakrediidileping tagatakse hüpoteegi või muu võrreldava tagatisega või elamukinnisvaraga seotud õigusega; 3) kohaldataval juhul hoiatus selle kohta, et vahetuskursi võimalikud kõikumised võivad mõjutada tarbija poolt makstavat kogusummat. (36) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti või vahendada elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguid, tuleb krediidi kulukuse määr tuua esile vähemalt sama selgelt eristuvalt kui mis tahes intressimäär. (4) [Kehtetu - RT I 2010, 77, 590 - jõust. 01.07.2011] (5) [Kehtetu - RT I 2010, 77, 590 - jõust. 01.07.2011]
Liisinguleping. Rendilepingu alaliigiks on tänapäeval populaarne liisingleping.Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisingut kasutatakse siis, kui üks isik tahaks oma vara maha müüa, teisel oleks seda vaja, kuid tal ei ole kogusummat kusagilt võtta. Näiteks tahab firma alustada tootmist, aga tal ei ole masinate ostmiseks raha. Siis astub vahele kolmas isik, tavaliselt pank või selle tütarfirma, kes ostab vara ära ja annab selle ise rendile. Eristatakse kasutusliisingut ehk kasutusrenti ja kapitaliliisingut ehk kapitalirenti. Esimesel juhul peab vara pärast liisinguperioodi lõppu tagastama, teisel juhul aga saab aga rentnik selle endale. Siis on ka liisingumakse loomulikult kõrgem.
(Tegelikult ta astub sellele lähemale, vastamata sellele ammendavalt - see väljuks teoreetilise mõistuse valdkonnas). Kui me sissejuhatavate märkustega oleme öelnud, et see osa "mõistusest", erinevalt arusaamisest toimib, siis peame me lisama, et "mõistus" siin endastmõistetavalt teises - kitsamas - tähenduses kui selle teose tiitlis leiab kasutust. Seal tähistab mõiste "mõistus" kõigi meie vaimu ja meelejõudude kogusummat. Siin on "mõistus" "ideede võime" - erinevalt meelelisusest kui kaemuste ja mõistete loomise võimest. Kanti jaoks tähendab "idee" midagi muud kui Platonil. Juba oma kriitika alguses ütleb Kant, et Platon on oma ideede tiibadel tühja ruumi lennanud, kus pole enam mingeid tugesid Mõistus moodustab meelelisuse ja mõistuslikkuse kohal teatud mõttes veel ühe , veel kõrgema korruse. Mõistus on vastavalt oma loogilisele kasutusele - ideedest erinevalt - "võime
Maksumäär võib olla 29 progresseeruv (astmeline), proportsionaalne (maksumäär iga tuluastme korral sama) või regresseeruv (tulu suurenedes maksumäär väheneb). Maksukoormus summa, mida maksusubjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma võrreldes tema kogutuluga või kaupade-teenuste väärtusega. Võib vaadelda ka riigi tasemel ja maksude kogusummat võrreldakse SKP mahuga. Piirmaksumäär MTR iseloomustab maksumäärade muutust sõltuvalt tulust. Leitakse maksusumma muutuse ja maksustatava tulu muutuse suhtena MTR= delta T/ delta Y. Üldine maksukoormus EAD olukord, kus valitsuse kulud ületavad tulusid Maksude ülekandumine maksude siire otseselt maksukohuslaselt teistele majandussubjektidele (maksukoormuse siire). Mida elastsem on pakkumine ja vähemelastne nõudlus, seda suurem osa maksust jääb tarbija kanda
majandusteadus. Ressursid (tootmistegurid) koosnevad: loodusvarad (maa, maavarad, hapnik jmt.) reaalkapitali ressursid (tehased, masinad, seadmed, inventar jms.) inimkapital (töötav elanikkond erinevate teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni, ambitsioonide ja juhtimisvilumustega). Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid (masinad, seadmed, aparaadid,
rakendamine. Kui see vastutus on sätestatud haldusõigusnormiga, siis rakendatakse haldusvastutust. Selliseid suhteid nimetatakse deliktseteks haldusõigussuheteks. Järgnev skeem annab ülevaate juriidilistest faktidest: IV. Haldusorganisatsioon §1. Avaliku halduse kandjad kui õigussubjektid 1. Avaliku halduse kandja mõiste Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Pidepunktiks haldusekandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Kui me peame silmas, et avalik haldus kui tegevus peab olema õiguspärane, siis ei piisa üksnes õigusnormist, mis haldust õigustab või kohustab, vaja on täpselt ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. See
rakendamine. Kui see vastutus on sätestatud haldusõigusnormiga, siis rakendatakse haldusvastutust. Selliseid suhteid nimetatakse deliktseteks haldusõigussuheteks. Järgnev skeem annab ülevaate juriidilistest faktidest: IV. Haldusorganisatsioon §1. Avaliku halduse kandjad kui õigussubjektid 1. Avaliku halduse kandja mõiste Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Pidepunktiks haldusekandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Kui me peame silmas, et avalik haldus kui tegevus peab olema õiguspärane, siis ei piisa üksnes õigusnormist, mis haldust õigustab või kohustab, vaja on täpselt ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. See
väärtusega (teravili, kartul, piim jne). Kaasnev toodang on põhitoodanguga üheaegselt saadav toodang, kuid selle väärtus on põhitoodangust madalam, nt vasikad. Kõrvaltoodang on madalama väärtusega toodang (põhk, aganad, sõnnik). Selline jaotus on oluline ka omahinna kalkuleerimisel. Kogutoodang- perioodi jooksul ettevõttes valmistatud toodangu üldmahu rahaline väljendus. Põllumajanduse kogutoodangu all mõistetakse kõigi toodete (taime- ja loomaksvatustoodete) kogusummat, mis on valmistatud kõigi põllumajandusettevõtete, isiklike majapidamiste ja talude poolt. Majanduspraktikas näidatakse põllum. kogutoodanguna ainult taime- ja loomakasvatustoodangut. Põllumajandusvälist toodangut arvest. ainult ettev. siseselt. 16. Väärtusringe põllumajanduses Majandamise lähtealuseks on igasugused ressursid. Nad on ka tootmise lähtealuseks. Majandamise skeemi võib esitada alljärgnevalt: tootmine realiseerimine
annaabi.ee 
