Ökoloogilised tegurid (0)

Keskkonnakaitseprobleemid
Globaalsed keskkonnaprobleemid
Ökoloogiline kriis – inimkonna ja looduse konflikt, mis tuleneb biosfääri materiaalsete ja
energeetiliste ressursside piiratusest. Ressursse raisates ja keskkonda saastades jõuab
inimkond olukorrani, mis ei võimalda tal enam normaalselt eksisteerida.
Energiaprobleemid.
Probleemiks on üha suurenev elektrienergia ja soojusenergia tarbimine. Põhilised
energiaallikad on fossiilsed kütused: maagaas, kivisüsi ja põlevkivi. Need kuuluvad
taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota
ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud
varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda.
Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid
põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline
kütus. Kaevandamisega rikutakse palju maad ja kaevandamine on energiamahukas
protsess. Põletamisel tekib palju tuhka ning väävli- ja süsiniku oksiide.
Soojuselektrijaamad annavad suure osa Eesti atmosfääri saastest. Suurimad on Eesti ja
Balti SEJ Kirde Eestis. Veest ja tuulest toodetud keskkonnasõbralikuma elektri müügihind
on kõrgem kuna taastuvate loodusvarade kasutamine elektrienergia tootmiseks on
kõrgem.
Jäätmed ja keskkond
Jäätmed on kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Probleemiks on
jäätmete hulga suurenemine, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse
korrastamatus. Väga palju jäätmeid tekib pakenditest.
1. Jäätmete liigitus ohtlikkuse järgi:
● Ohtlikud jäätmed on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud. Näiteks
õli- ja naftajäätmed, putukamürgid, pliiakud jne. Need viiakse
spetsiaalsetesse kohtadesse. Mõned vallad korraldavad aeg-ajalt ohtlike
jäätmete .kogumisringe.
2. Jäätmete liigitus tekkimise järgi:
● Tootmisjäätmed tekivad reeglina toodangu valmistamisel. Tootmisjäätmeid
tekib sageli suurtes kogustes, kuna toodangu iseloom ja tehnoloogia ei
võimalda sageli ära kasutada kogu toormaterjali . Toiduainetetööstuses
tekivad põhiliselt taimsed ja loomsed jäätmed.
● Olmejäätmed tekivad kas kodumajapidamises või näiteks
tänavatekoristamisel. Vastava statistika järgi tekib inimese kohta umbes
300-500kg olmejäätmeid. Jäätmete vältimine koduses majapidamises algab
tarbitava kauba valikust. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka
ohtlikke jäätmeid.
3. Jäätmete liigitus kasutatavuse järgi:
● Teisene toore - siia kuuluvad jäätmed, mida saab kasutada toodangu
valmistamiseks, energia saamiseks jne
● Heitmed - mittekasutatavad, keskkonda suunatavad jäätmed. Prügilad on
jäätmekäitluskohad, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla.
Tootja vastutus tähendab seda, et valmistajad-turustajad on kohustatud oma toodetest
tekkinud jäätmed kokku koguma ning nõuetekohaselt käitlema. Nii vanad rehvid,
elektroonikaseadmed, patareid, akud , pakendid jne. kuuluvad selle printsiibi alla. Tarbijal
peab olema võimalus neid jäätmeid ära anda.
Praktiliste lahendite valik jäätmekäitluse
korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel:
1. Jäätmete vältimine
2. Tekkivate jäätmete koguste ja nende ohtlikkuse vähendamine.
3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine:
● otseses ringluses (korduvkasutamine);
● materjaliringluses (klaas, metall );
● bioloogilistes protsessides (kompostimine);
● energeetiliseks otstarbeks (põlemine).
Jäätmete taaskasutamise eelduseks on jäätmete sorteerimine!
4. Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutuks muutmine.

Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine.
Bioloogilise mitmekesisuse e. biodiversiteedi all mõistetakse kõigi antud alal
leiduvate geenide, liikide ja ökosüsteemide kogusummat.
Eristatakse 3 tasandit:
Geneetiline mitmekesisus – on geenide liigi või populatsioonisisene varieeruvus.
Liigiline mitmekesisus – on liikide paljusus antud alal.
Ökosüsteemide mitmekesisus – on elupaikade ja koosluste mitmepalgelisus .
Keskkonnakaitse hõlmab ühiskondlikke, riiklikke ja rahvusvaheliste abinõude süsteemi,
mille ülesanne on looduse ja inimese vaheliste suhete korraldamine ning looduskeskkonna
säilitamine.