Arutlus "Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks" (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja kaotajateks ?

Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked kuna olid suured inimkaotused ja majanduslik allakäik. Kuid kaotusi täis sõjas oli ka riike, kes sellest võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kellel tuli leppida inimkaotustega, kuid kelle territoorium jäi puutumatuks. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi. Euroopa hakkas USA-st sõltuma kuna sai temalt raha, varustuse ja toidu. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et kuna ta astus viimasena sõtta, oli hukkunute arv ka vastavalt väiksem. Võitjate hulka võib arvata ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Hoolimata oma sõjajärgsest

Ajalugu

1

doc

Esimese maailmasõja kaotajad ja võitjad

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda kujunes esimeseks sõjaks, mis sidus endaga väga suurt osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914 ning lõppes 11. novembril 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ning Keskriikideks. Kes aga kujunesid sõja lõplikeks võitjateks ning kaotajateks? Maailmasõja peamiseks põhjusteks loetakse teravnenud vastuolusid maailma suurvõimude vahel, kus ühele poole kuulusid Inglismaa ja Prantsusmaa ning teisele poole Saksamaa. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia üliõpilase poolt 1914. aastal. Esimene maailmasõda läks ajalukku kaevikusõjana ja seda eelkõige Läänerindel. Esmakordselt võeti kasutusele keemiarelvi, kasutati lennuväge ning ka mereväel oli tähtis osa sõjas. Sõja tagajärjel langes üle 9 miljoni inimese

Ajalugu

2

doc

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad

Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914-11.novemner 1918. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglisjaa ja teisel pool Saksamaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele

Ajalugu

2

docx

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad.

Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimese maailmasõda (1914-1918) oli puhkenud lootuses, et sõjajärgne maailm tuleb parem. Vastupidiselt ootustele halvenes enamus riikide ja inimeste olukord peale sõja lõppu veelgi. Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Verise sõja tagajärjel kaotas elu rohkem kui 10 miljonit inimest. Sõda neelas nii füüsiliselt, kui vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest enam ei toibunudki, nn kadunud sugupõlv. Sõda tõi kaasa massilisi purustusi, hävisid nii linnad kui ka ettevõtted. Majanduslikest raskustest ei suudetud välja tulla ka järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus.

Ajalugu

1

doc

Keda võib pidada I MS võitjateks ja keda kaotajateks?

Arutlus: Keda võib pidada I MS võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. kuni 11. novemberini 1918. aastani. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia üliõpilanse poolt 28. juunil 1914. aastal. Sõjas kaotas elu umbes 10 miljonit

Ajalugu

6

docx

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL

kolooniavaldused, eesmärk sobis ka Jaapanile, kes soovis võtta alad üle Aasias. Põhjused: 1. Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, suurriikide blokid: Antant ja Kolmikliit. 2. Võitlus turgude tooraineallikate, asumaade, mõjupiirkondade, kapitali ekspordi võimaluste pärast. 3. Maailm oli jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. 4. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas. 5. Ohu alahindamine, ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks. 6. Sõja romantiseerimine, osad inimesed ootasid sõja puhkemist, et väljuda seal kangelasena. 7. Rahvusvaheliste kriiside reguleerivate institutsioonide puudumine, suurriikide juhid ei kohtunud omavahel. 8. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia, valitsused ei teadnud sõjalise tehnika arengust ega osalenud sõjalises elus. 9

Ajalugu

3

docx

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad

Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Kuid kes jäid suures I maailmasõjas võitjateks ja kes kaotajateks? Peale sõja lõppu oli kaotajaid terve blokk. Peakaotaja oli keskriikide blokk ­­ Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ja Saksamaaga selle keskel. Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne`i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning suure liitlase Itaalia kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus

Ajalugu

6

doc

I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted)

Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). Ungari pindala enne I maailmasõda oli 325411 km2, pärast sõda aga 92962 km2. Elanike arv vastavalt 21 milj. ja 8 milj. Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati. Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse. Compiegne’i vaherahu Sõlmiti 11. novembril 1918.a (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda. Saint Germaini leping 1919 - Rahuleping Austriaga Nemilly rahuleping 1919 - Bulgaariaga Sevresi leping 1920 - Türgiga 4) Kaart Versailles´ lepingu kohta 5) Euroopa poliitiline kaart pärast I ms. Impeeriumite lagunemine. I maailmasõja tulemusena 1) said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka

Ajalugu

Kommentaarid (2)