Artikli analüüs uurimistöö metoodikas. Antud uurimistöö probleemiks oli kognitiivsete defitsiitide esinemine skisofreenia haigetel, näiteks halvenenud verbaalse mälu ja pideva tähelepanu võime. Eesmärgiks oli tutvustada neuroplastika konsepti; uurida strateegiaid, mida psühhiaatriaõed saaksid kasutada, et parandada skisofreenia haigete kognitiivseid funktsioone, ning neid strateegiaid ka eluliselt kasutada. Uurimuse ülesandeks oli töös osalenud katseisiku nimega “H” viimine nii kaugele, et ta suudaks rakendada toimetulekustrateegiaid, et ta saaks hakkama positiivsete sümptomitega ja parandaks oma kognitiivset funktsioneerimist iseseisvalt
kokkuvõtte põhjal). Näiteks, kui hästi tuleb laps toime oma vihatunde ohjamisega- kas ta purskab selle raevukalt ja agresiivselt välja, surub selle endasse ja ``keeb`` omaette või annab teada, et nüüd on ta vihane. Need kaks komponenti- emotsionaalsus ja emotsioonide reguleerimine- on Rothbarti (1989) lapse temperamendi kaks dimensiooni, mis võivad olla teineteisest sõltumatud. Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas nii füsioloogilisi, kognitiivseid kui ka käitumuslikke tasemeid. Tunnete ohjamise tõhusust saab mõjutada laps ise, aga ka teised inimesed ning seda läbi erinevate strateegiate põhjal. Sageli peetakse iseenesest mõistetavaks, et mõistus kontrollib inimese tundeid, kuid tegelikult juhivad teadmised emotsionaalseid reaktsioone oluliselt harvem, kui võis oodata. Emotsionaalsed reageeringud on sageli automaatsed. Mitmed emotsinaalseid reaktsioone reguleerivad sotsiaalsed normid. Kontroll tundeväljenduste üle
mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, sh isegi ühe teadusharu piires. 2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Õppimise tõhusust suurendab efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades ka õppijat. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. 3. Kirjeldage järgmisi õppimisviise: harjutamine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Tooge iga õppimisviisi kohta vähemalt üks näide. Harjutamine- Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab
) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid) j
2 MUUSIKATERAAPIA (1) Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. 3 3 MUUSIKATERAAPIA (2) Muusika on teraapias vahendiks, meediumiks, mille läbi on kliendil võimalik ennast väljendada, ennast avastada ja avada ning enesega ja teistega paremat kontakti saada. Selleks, et osaleda teraapias ei pea olema muusik ega musikaalselt haritud. 4
Tööstress Maie Piir MT12-PE Tööstress Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Potentsiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused vahetustega töö pikad tööpäevad risk ja ohtlikkus tervisele uus tehnoloogia tööd liiga palju tööd liiga vähe Füüsilised sümptomid: unehäired väsimus ja energia kadumine söögiisu muutus ebameeldiv surve kurgus või rinnus
kohalolekut(Williams 1979). Muusikateraapia ongi selle mõiste laiema tähenduse kandja. (A. Pehk 1996: 45) Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikateraapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potensiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse interatsi-ooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. (A. Pehk 1996: 45) Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud
Emotsioonid Põhiemotsioonid Mis on emotsioon? Emotsiooni mõiste ja olemus. • Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1
Sapir-Worf'i hüpotees on keelelise relatiivsuse idee: · Tugev versioon väidab, et keel L6 Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? määrab mõtlemise. ÕO6 · Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse Kõneliigutuste regulatsioon Kuulmisanalüsaator Milliseid infotöötluskanaleid on vaja Nägemisanalüsaator ÕO6 kõne regulatsiooniks ja miks? Neid on vaja, et mõista ja luua kõnet.
mõnevõrra haiguse süvenemist - rahusteid, antidepressante. Ravi katkestamise järel langeb ravimeid kasutanud AT haigete vaimne võimekus kiiresti, s.t. vaimne allakäik pidurdub ainult ravimi võtmise ajal. Tihti saab patsient läbi ilma ravita. Alzheimeri-patsiendi tegutsemisvõimet saab sageli tõsta, kui luua haiget innustav keskkond. Väga oluline on hooldavate omaste toetus. Prognoos Alzheimeri tõbi on pidevalt süvenev haigus. Kahjustus hõlmab eelkõige kognitiivseid funktsioone ning viib lõpuks raskekujulise dementsuse tekkele. Senini kasutusele võetud raviviisid ei ole olulist efektiivsust ilmutanud, seega parandavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Ravi seisneb inimest häirivate ilmingute leevendamises. Dementsuse staadiumis on selle haiguse ravi lootusetult hilinenud ravi saab olla ainult sümptomite leevendamiseks. Ennetamine
Arenenud riikides on Alzheimeri tõbi ühiskonnale üks kulukamaid haigusi. Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Haiguse kulg Haiguse kulg jaguneb neljaks staadiumiks, mille jooksul kognitiivsed ja funktsionaalsed häired süvenevad. Eeldementsus. Esimesed sümptomid pannakse sageli ekslikult vananemise või stressi arvele. Põhjalikul neuropsühholoogilisel testimisel on võimalik leida kergeid kognitiivseid raskusi kuni kaheksa aastat enne, kui on võimalik kliiniliselt diagnoosida Alzheimeri tõve. Need varajased sümptomid võivad häirida kõige keerukamaid igapäevatoiminguid. Kõige märkimisväärsem vaevus on mälukaotus, mis ilmneb raskuses meenutada hiljuti teada saadud asju ning võimetuses omandada uut infot. Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning
Ta töötas Wreschneri ja Lipps'i laboratooriumites, Bleuleri psühhiaatriakliinikus ja Sorbonne'is. 1919. aastal alustas Piaget kliinilise psühholoogia õppimist Pariisis. Seal olles töötas ta koos Theodor Simoniga Binet' laboratooriumis, kus nad tegelesid intelligentsustestide vanuseliste normide välja töötamisega. Piaget' hakkas huvitama laste tehtavate vigade süstemaatilisus. Ta uskus, et laste tehtud vigade uurimine võib aidata mõista laste kognitiivseid protsesse. Piaget uuris Burt'i testides laste vastuseid. Piaget avaldas psühholoogiliste eksperimentide tulemused neljast artiklist koosnevas seerias. Ühele ajakirja toimetajale avaldas artikkel muljet ning ta pakkus Piaget'le Genfis asuva Jean-Jacques Rousseau instituudi teadusdirektori ametikohta, mille teadlane vastu 1921.a võttis. Piaget tegi seejärel palju uurimusi, mis ta ülemaailmselt tuntuks tegid 1923. a alustas ta tööd kohakaasluse alusel Neuchateli ülikoolis. 1929
11.Anankastsele isiksusele on isellomulik - korra ja kontrolli vajadus 12. Söömishäirete eesmärk ei ole – KÜLLASUSE TUNDE TEKITAMINE 13. Psühholoogilised arengu häired avalduvad – imiku v varases lapseeas 14.KKT on täitnud üldjuhul oma eesmärgi, kui – patsiendil ei esine enam negatiivsed mõtteid ja oskab oma mõtteid ratsionaliseerida 15. KKT ravi on kõige efektiivsem - koostoimes ravimiteg 16. Milliseid kognitiivseid tehnikaid saab õde oma igapäevatöös kasutada? Tehnikad: Emotsioonide õpetamine (selgitada, et mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud, emotsioonide sõnastik, väljendamine) Enesekontrolli tehnikad (enesevaatlus- päevikud, enesevaatluse leht) Enesehinnangu treenimine (madala EH avastamine, EH muutmine) Käitumuslikud tehnikad (tegevuste planeerimine, ülesanded, päevaplaani koostamine) Suhtlemisoskuste treening (rollimängud, mudeldamine, multifilmi vaatlus)
eelkõige just antud süsteemi häälikuid. Keelelise relatiivsuse idee: Keel kujundab mõtlemist. Tugev versioon: Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? Keel määrab mõtlemise. Nõrk versioon: Keel mõjutab kognitiivseid protsesse 1) kõneliigutuste regulatsioon 2) kuulmisanalüsaator 3) nägemisanalüsaator Milliseid infotöötluskanaleid on vaja Kui kõnekeskus on kahjustatud, kõne regulatsiooniks ja miks? kutsub see esile kõnefunktsiooni järieid Keelt iseloomustab ökonoomia
on seotud indiviidi oma skeemidega, aitavad õppijal planeerida, täpsustada ja enda õpivajadusi strateegiatega ja käsitlusega endast kui õppijast reguleerida kognitiivseid protsesse ja teadlikkusest erinevate õppeülesannete Juhtida saab protsesse, protsessi juhtimine
diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus. Parkinsoni tõbi (PD) on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis sageli kahjustab liigutus- ja kõnevõimet. Parkinsoni tõve iseloomulikeks tunnusteks on lihaste kangestus, värinad, liigutuste aeglustumine (bradükineesia) ja raskeimatel juhtudel liigutamisvõime kaotus (akineesia). Teisesed sümptomid võivad sisaldada kognitiivseid häireid ja keelelisi probleeme. 12.Reproduktiivne ja terapeutiline kloonimine, nabaväädi ja täiskasvanute tüvirakud. Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. nabaväädivere tüvirakud sünnituse ajal
Mis on tööstress? Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. Stress on kiviajast alates olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime. Stress on reaktsioon, tänu millele inimene kui liik on suutnud kümnetuhande aasta vältel ellu jääda.
Palju sarnasusi: sõbralikud, abivalmid, iseseisvad Omadused, mida kõik valimid ei nimetanud: o Rootslased: töökust, ausust, tarkust o Eestlased: tarbimis- ja heaoluühiskonnale omaseid hedonistlikke väärtusi, nt elust ja iseendast rõõmu tunda. Enesekindluse arendamisele orienteeritud kasvatus Soomes ja Rootsis. Saavutustele orienteeritud kasvatus Eestis. Isrealis sündinud emad arendavad laste kognitiivseid võimeid selleks, et kujundada nendes enesekindlust ja tõsta lapse enesehinnangut. Endises Nõukogude Liidus sündinud emad aga soovivad, et laps oleks töökas ja saavutustele orienteeritud. Eesti, eestivene, rootsi teismeliste emad Eestlased ja eestivenelased peavad oluliseks nii iseseisvuse ja eneseteostuse (kuigi enesekindlust vähem) kui ka traditsioonilisi konformismiga seotud väärtusi, rootsi emad üksnes iseseisvust ja eneseteostust. Kultuurilised arengurajad
narkootikumidega. Kõikidel ravimitel võib ravi alguses esineda kõrvaltoimeid, mis üldiselt ravi käigus kaovad. Seetõttu ei soovitata ravimi kasutamist ravi algusperioodil liiga kergekäeliselt lõpetada. Psühhoteraapia meetoditest kasutatakse kõige enam kognitiiv- käitumuslikku psühhoteraapiat ja erinevaid lõdvestustehnikaid. Nende abil üritatakse aidata patsiendil leida vahendeid ärevuse kontrolli all hoidmiseks, mõjutades kognitiivseid faktoreid või vähendades ärevust lõdvestustehnikate abil. Paljude uuringute põhjal kaovad 50–60% patsientidest sellise ravi tagajärjel sümptomid kas täielikult või peaaegu täielikult. Psühhoteraapia on kindel koht ärevushäirete ravis, kuid probleemiks on siiski psühhoteraapia kättesaadavus. Kasutatud kirjandus http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/GAD/default.asp http://www.kliinikum
See töötab koos kolmanda elemendiga, milleks on visuaalruumiline pool, mis vastutab visuaalse külje säilitamise eest. Neljas komponent on puhver, mis seob informatsiooni. 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" Uurimus viidi läbi laste seas, kellel on mingi töömäluga seotud puue. Esialgse läbivaatusel ajal leiti 3189 5-11-aastastest lastest 308 last, kellel olid väga madalad töömälunäitajad, samuti hinnati ka kognitiivseid oskusi (IQ, sõnavara, lugemine ja matemaatika), klassisisest käitumist ja enesehinnangut. Tuli välja, et nende tähelepanu on kerge kõrvale juhtida, nad ei suutnud jälgida oma töö kvaliteeti ning luua uusi lahendusi probleemülesannetele. Suurem osa uuringutest on näidanud, et töömälu ja õppimise vahel on mingi seos. Võimalik, et madal töömälu on seoses õpiraskustega. 4 2. 1. 1
esmakordselt välja töötatud inglise keeles, oli esialgne uuringu eelnõu hinnati Korea päritolu keele kõnelejate kultuurilise ühilduvuse ja piisavuse kohta inglise keele oskus. Oli tehtud väikesed muudatused, lähtudes nende tagasiside tagamaks, et kõik kasutatavad kaubad oleksid asjakohased, piisavad ja vastajate jaoks tähtsad. Selle uuringu jaoks kasutati kahte toodet kõrgete ja madala sisaldusega toodete esindamiseks. Kõrge kaasatusega tooted ostetakse palju aega või kognitiivseid jõupingutusi, kuna need tooted hõlmavad suuremaid tarbijakulutusi või neid peetakse riskantsemaks, samas kui madala kaasatusega tooteid ostetakse sageli minimaalse mõtte ja jõupingutustega. Uurijad hindasid kaheksa latentse konstruktsiooni psühhomeetrilisi omadusi, mis hõlmasid 24 elementi ühes kinnitavas faktoranalüüsis (CFA), kasutades LISREL 8,8. Lisaks kontrollisid vaenulikkuse kõrgemat struktuuri kui teise järjekorranumbrit sõda, majanduslik ja poliitiline vaenulikkus
alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus. Treeninguurimused kujutavad endast uurimusi, mille puhul täiskasvanu õpetab lapsi osalema mitmesugustes mängudes. Kui treeningu tulemusena on paranenud nii laste mängu tase kui ka kognitiivsed oskused. Leitakse, et kui laps ei suuda mängida, siis on see tõendiks lapse ebaküpsuse kohta. Mäng ja kognitiivne areng mõjutavad vastastikku teineteist. Missuguseid kognitiivseid oskusi õpib laps mängus? Mäng aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule, oluline koht on mängul laste sõnavara rikastamisel. Mäng aitab arendada laste loovust. Samuti õpivad lapsed oma mängudes tundma mitmesugulaseid probleemide lahendamise strateegiad. Mäng, keel ja metakommunikatsioon Laste vanuse suurenedes muutub mäng üha fantaasiarikkamaks ja sisaldab järjest vähem tavalist argipäeva
Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii: primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus. sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus. Huvitavaid fakte Unepuuduse korral hakkab inimese keha tootma kaitsemehhanisme, näiteks dopamiini, mis aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia sümptomitega. Samuti hakkab tootma inimese keha kaitsemehhanisme, näiteks
Õpitud abitust seostatakse tihti depressiooniga. Latntne õppimine on õppimine, mis ei ole demostreeritud samal ajal kui see ilmneb. Latentne õppimise korral õpitakse ära mingi uus käitumine, kuid seda ei kasutata enne, kui selle eest pole ootust kinnitust saada. Kognitiivne kaart- vaimne esitlus, või pilt, ümbrusest. Kognitiivsed kaardid arenevad välismaailmast kogemuste saamise teel, isegi kui sellel ei ole avalikku vastust. Näiteks: Inimesed loovad oma ümbruskonna kognitiivseid karate, mis põhinevad teatud orientiiridel, Kui nad satuvad uud ümbrusse, kanduvad nende kognitiivsed kaardid konkreetsetele teedele üle. Tolmani järgi on stiimulid organismile signaalideks, mille tulemusel kujunevad kognitiivsed kaardid ja toimub latentne õppimine ilma kinnituse osaluseta. "Stiimulid, mida sisse lubatakse, ei ole väljuvate reaktsioonidega seotud lihtsate üksüheste lülituste kaudu.
U. Nayser'i arvates on lülitatud tajumise protsessi skeemid, uuringud ja stiimulid. Tajumise skeemid (sisemine esitlus) suunavad uuringud oluliste stiimulite järgselt ümbritsevasse keskkonda. Gregory selgitas Mueller-Layer'i illusiooni. Kujutades ette vasakut joont nagu toa sisemist nurka, aga paremat joont nagu hoone välisnurka, st vasakule ribile pilt on eemaldatud meilt, nii et liin tundub pikem. Veel üks alternatiivne teooria on seotud katsega modelleerida kognitiivseid inimprotsesse arvutis. D. Marr proovis modelleerida visuaalset tajumist, kuid täielikku edu ei saavutanud. See räägib sellest, et visuaalne tajumine on veelgi keerulisem, kui eeldati. Järelikult on kõigil teooriatel õigus olemasoluks, selgitades ainult osa kogu keerukast tajumise protsessist. Kasutatud kirjandus: 1. Perception & Psychophysics, Aug 2007 2. Perception & Psychophysics, Jul 2008 3. , 20, #1, 1999 4. , 21, #2, 2000 5. , 23, #3, 2002
TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASES TÖÖS Mida me mõtleme sõna tööstress all? Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. Stress ei ole üdini negatiivne, sest miks muidu on sellest räägitud kiviajast peale. Stress olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime (Teichmann, 2002). Tööstress on kasvav probleem kogu maailmas, mis mõjutab mitte ainult tervise ja
Magistritöö, 2012) Millised sotsiaalmajanduslikud probleemid sihtgrupil võivad ilmneda kui nad ei saa rehabilitatsiooni. Mõjud isiku toimetulekule, pere funktsioneerimisele, töötamisele E. Programmi peamised põhimõtted Programmi peamised põhimõtted peavad sisaldama järgmist infot: milliseid rehabilitatsioonimeetodeid programmi käigus kasutatakse ning miks; Rehabilitatsioonis kasutatatakse arvutipõhist programmi COGPACK. Programm treenib tähelepanu, kognitiivseid oskusi, konsentratsiooni, reaktsiooni ja mälu. Kasutatakse keele, intellektuaalsete ja professionaalsete oskuste parenadamiseks. Käitumis- ja motivatsoonihäired, psühhootilised häired ja orgaanilise aju sündroomid. Rehabilitatsioonis: prognoosid ja treening, ajutöö ja vaimse toimetuleku parandamiseks. (ka peale puukentsefaliiti), insult, peatrauma. (http://www.markersoftware.com/USA/frames.htm). Ülesannete lõpuni viimise tagamiseks on
ümber eelnevalt vastu võetud infot - seetõttu on närvirakud une ajal aktiivsed. See infotöötlus ei erine ärkvelolekus toimuvast töötlusest mitte mahu vaid närvirakkude koostöö eripära poolest. Teise teooria kohaselt näeb inimene und selleks, et aju saaks puhastuda tarbetutest ja juhuslikest seostest. Mõlema teooria järgi aitab aju unenägudeaegne tegevus tal valmistuda tööks ärkveloleku ajal. 11. Kuidas võib mõjutada üks magamata öö või reisimine läänest-itta kognitiivseid protsesse (sh õppimist) järgmisel päeval? Jet lag: kuna organismi tsirkadiaanrütm (päevarütm, unerütm jne) toimib natuke pikema tsüklina kui kui 24 tundi, siis on kergem püsida ärkvel pigem 1 tund kauem kui minna magama 1 tund varem, seetõttu on raskem reisida läänest itta; siis kävitub ajavahestress (ingl k jet lag) kergemini (keskmine kohanemisaeg 1 päev iga ületatud ajavööndi kohta).
Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot. Õppimine on toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas. Õppijat nähakse aktiivsena, oma tegevust juhtivana, oma teadmiste konstrueerijana ja nende kasutajana. Oluline on õppija oma õppimiseesmärkide seadmine õppimisprotsessis ning oma
Imikud tajuvad väga ÕO6 erinevate häälikute tajumine ning millest paljusid häälikuid aga täiskasvanuna see sõltub? eristame me neid häälikuid millest koosneb L6 meie emakeel. Tugev versioon on. et keel määrab L6 Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? mõtlemise, nõrk versioon, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. ÕO6 Kõneliigutuse regulatsiooni kasutatakse häälikute moodustamiseks, Kuulmine Milliseid infotöötluskanaleid on vaja ehk siis kõne mõistmiseks tuvastamine, ÕO6 kõne regulatsiooniks ja miks? mida me kuuleme. Nägemine et näha
Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Vägivald mitte ainult füüsiline, vaid iga tegevus, mis paneb inimene tundma, et teda on ähvardatud, halvustatud, hirmutatud, solvatud Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus. Töökoha kujundus ruumi mõõtmed, värvide valik. Koostöökonflikt. Segased rolliootused Tööstress kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid Läbipõlemis sündroom (kes ja kuidas võiksid olla ohustatud?) Läbipõlemine tekib töötajatel, kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega (kliendid, õpilased, patsiendid jne) Läbipõlemine võib kujuneda pikaajalise ülepinge situatsioonis
Koolkondade paljusus ei tähenda nagu oleksid need omavahel vaenujalal. Näiteks toetuvad hiljem väljaarenenud humanistliku ja kognitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitikas alla satnitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitika alla sattunud psühhoanalüütilise ja biheivioristlikule psühholoogiale. 24. Kasuta psüh õppimisel võimalikult sageli seslle teadusharu enda pakutud võimalusi: mälutehnikaid, kognitiivseid skeeme, harjumuse kujundamise seaduspärasusi, õpiteooriaid jne. 25. Selge teadmine millegi mitteteadmisest. Äratundmine, et olulises asjas puudub meil seletus, tõlgendus, arusaam, terviklik kontseptsioon või teooria. Psühholoogiateadus on arenenud üha uute ja uute probleemide püstitamise ja nende osalise lahendamise tulemusena. 26. Tehkem selgeks, mis on teadmine. Teadmine on midagi enamat fakti- näiteks põhimõiste, definitsiooni või daatumi- meelespidaine
Mänguoskus, kui selline on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Loovmäng ehk vaba mäng on mäng, kus laps matkib/jäljendab ümbritsevat, eelkõige sotsiaalset tegelikkust. Loovmängu iseloomustab sisu ja ülesehitus. Lapsed saavad oma soovi järgi valida mängu teema, rolli, vajaminevad mänguasjad ja vahendid ning arendavad mängu sisu oma soovi kohaselt. Loovmäng arendab lapse kognitiivseid oskusi ja kõne arengut, rikastab sõnavara ja aitab leida seoseid mängus kasutavate vahendite ja tegevuste vahel. Laps oskab oskuslikult kasutada teadmisi, mis antud mänguks sobivad. Lisaks olemasolevatele teadmistele tekib vajadus uute teadmiste järele. Neid teadmisi saavad lapsed õpetajatelt, mängusõpradelt ja lähedastelt. Loovmängud, mida kollektiivselt mängitakse õpetavad lastele sõbralikkust, käitumise- ja suhtlemisoskust.
· Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel 2) olulised suguihade mõjutamisel. Psühholoogilised põhjused 1)intiimse läheduse tunne 2)naudingu saamine-orgasm 3)vastassoo omadused: kehalised-sootunnused; psüühilised omadused- mingid käitumisviisid. EMOTSIOONID Emovere- esile kutsuma, erutama, liigutama. Teaduslik sisu vs. igapäevane tähendus. Emotsioon- subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab endas füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. EMOTSIOONI KOMPONENDID 1. Subjektiivsus(v. isiklik kogemus: minu rõõm=sinu rõõm) 2. Füsioloogiline komponent( N. hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame? lähtuvalt oma heaolust) Emotsioon võib olla ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused organismis. Bioloogiline alus, end oluline ka kultuuri ja sotsiaalne
mõjutab inimeste individuaalset taju, veendumusi, väärtusi, identiteeti ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides Kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Uurib, kuidas sotsiaalse keskkonna ja sidemete muutumine mõjutab identiteeti, kognitiivseid ja emotsionaalseid protsesse ning inimese võimeid Uurimisobjekt · Sotsiaalsete jõudude interaktsioon individuaalse käitumisega ja sotsiaalsete jõudude mõju indiviidi käitumisele ja väikese grupi dünaamikale · Indiviidi sotsiaalse käitumise olemus ja põhjused · Sotsioloogia ja psühholoogia kattumise ala Psühholoogia mõjutused · Biheiviorism Pavlov, B.F. Skinner - käitumine on motiveeritud kiitmiste ja karistuste poolt · Psühhoanalüüs S
subjektiivsete ja objektiivsete omaduste vahel. 7 – aastaselt algab uuesti langus ja uus loovuse tõus on täheldatav 10 – 11 aastaselt. Teismelisele on iseloomulik segadus, madal enesetunnetus ja sõltuvus eakaaslastest, mis tingib loovuse uue languse 12 – 13 aastaselt. Uus tõus loovuses tuleb 16 - aastaselt kui saavutatakse sisemine ja välimine tasakaal (Sepp 2010). Kui varasemad käsitlused pidasid silmas eelkõige loovuse kognitiivseid aspekte, siis praegusel ajal osutatakse tähelepanu ka isiksusega seonduvale, kõneldakse loovast või andekast käitumisest, mille tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib nimetada järgmisi isiksuse karakteristikuid: avatus uutele ideedele ja kogemustele, seiklusvaim, autonoomia, ego tugevus, positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine, ebatavaliste ja komplekssete lahenduste eelistamine,
ning inimeste joustamisega,suurendamaks nende heaolu. Toetudes käitumis- ja sotsiaalsete süsteemide teooriatele, sekkub sotsiaaltöö seal, kus toimub inimese ja teda ümbritseva keskonna vaheline interaktsioon. Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus. 2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Heaolul on ka subjektiivne dimensioon rahuolu mõistes, mida seostatakse oma potentsiaali teostamisega. 3. Millele sotsiaaltoo toetub?sotsiaaltoo toetub kaitumis- ja sotsisslsete susteemide teooriatele,sekkub sotsiaaltoo seal,kus toimub
ajurakkude vähendamine) ja lobotoomiatemotsioone Tüüpilised antipsühhootikumid (1950-1960)- Kasutatakse ka praegu. Leevendavad positiivseid sümptomeid, kuid mõjujõud negatiivsete ja kognitiivsete sümptoimite vastu ei ole piisavalt effektiivsed (motivatsioonipuudus, tundekülmus, sotsiaalne kaugenemine, kontrollimatud liigutused, üleväsimus. Atüüpilised antipsühhootikumid (1990ndad) - Tõhusad, vähem kõrvaltoimeid, saab ravida ka negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid. Kõrvaltoimeid on erinevaid, näiteks võivad osad atüüpilised antipsühhootikumid põhjustada kehakaalu suurenemist, teised unisust ja kolmandad hoopis muuta elavamaks. Ravimisel ei piisa ainult ravimitest. Tavaliselt kombineeritakse koos ravimitega ka erinevaid psühhoteraapiaid. Need aitavad toime tulla spetsiifiliste sümptomitega. Sellised teraapiad on näiteks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia (lühiajaline, meelepetteliste veendumuste ja depressiooni
metakognitsiooniks. See oskus võib kasutada igal pool elus, kus on vaja õppimine. Mul on olemas ka kognitiivsed oskused. Neid võin ma kasutada otseselt meeldejätmises ja meenutamises. Võin öelda, et mul on olemas ka afektiivsed oskused , sest ma oskan jälgida motivatsiooni ja pööran tähelepanu mingi tegevusele. Kokkuvõttes ma ei saa öelda, et mul on ideaalsed õpioskused, aga nad on väga heal tasemel, sest ma oskan kognitiivseid, metakognitiivseid kui afektiivseid oskusi informatsiooniga koos töötlema. Õpistiilist rääkides, saan öelda, et mul on strateegiline stiil, mida iseloomustab suundumus saavutusele. See stiil täiesti sobib mulle, sest ma olen sportlane, ja õppimisel käitun sama moodi, ma tahan olla igal juhul esimene, teiste parim. Sammuti nagu sportis, õppijana ma olen kindel ja tugev, kuigi ma ei ole agressiivne. Ma arvan, et minu õpistiilis on ka väike
või enda korrastamisest, ei ärritu ega näita üles entusiasmi millegi vastu. Inimene hakkab vältima teiste inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. Üldiselt mõjutavad/mõjuvad negatiivsed sümptomid skisofreenia lähedasi, sest nende jaoks võib tunduda, et ammune tuttav on asendunud hoopis kellegi teisega. Üldiselt avalduvad positiivsed sümptomid tugevamalt kui negatiivsed. Lisaks neile esineb ka kognitiivseid sümptomeid ehk tähelepanuhäireid, mäluprobleeme, keskendumisraskuseid. Skisofreenia saab alguse üldiselt noores eas. Tavaliselt juhtub see vanuses 20-30 eluaastat (tugevalt avalduda võib aga igas vanuses), meestel üldujuhul varem, kui naistel ning naisterahvastel esineb harvemini haiguse raskemaid vorme. Sellegi põhjus on täpsustamata. Eeldusekss arvatakse naissuguhormooni kaitsvat toimet ja meeste halvemat stressitaluvust.
läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimine klassikalise tingituse toimel Vene füsiloog Ivan Pavlov märkas koerkatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist
(kinnitatud Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooni üldkogul 1996.a.): Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potentsiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra ja interpersonaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. Muusikateraapia näol on tegemist üksikasjalikult planeeritud ja konkreetse kliendi näidustustest ja vajadustest lähtudes eesmärgistatud
tööd liiga väh 1 TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Tööstress pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Läbipõlemis sündroom (kes ja kuidas võiksid olla ohustatud?) Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis. Läbipõlemine tekib töötajatel, kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude
ole siiski vaid anoreksiale omase defitsiidiga ja toidupildid võivad mõjutada kõiki inimesi. Ilmneb ka dieedipidajate eristumine – neil oli halvem vaid keskne täidesaatev töömälu ja Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses ei ilmnenud mingisugust töömälu halvenemist. Oluline on ka mainida, et viimati nimetatud uurimuses mõõdeti töömälu numbrite tagurpidi nimetamisega. Lisaks kasutati ka Stroopi testi, mis peaks mõõtma pidurtatust, ning teisi kognitiivseid teste. Kuna neis erinevusi ei ilmnenud, siis gruppidevahelisi erinevusi pidada oluliseks. Ma arvan, et oluline roll on sellel, mil määral töömälu on toidustiimulite poolt hõivatud. Kuna Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses anti katseisikutele ettekirjutatud dieet, siis pidid nad keskenduma ainult sellele. Samas kui anoreksia korral on töömälu rohkem hõivatud mõtetega oma kehast ja toitu püütakse tarbida võimalikult vähe. Söögitungide
suunaks maailma keeleteaduses. Kognitiivne keeleteadus on seadnud eesmärgiks kirjeldada ja seletada igasuguste keelenähtuste olemust. (Õim, Tragel 2007: 103-104) Keelt käsitletakse kui keelekasutaja kogemustel ja teadmistel põhinevat nähtust. Niisuguses lähenemises on esikohal tähendus keeleväljendi sisuline pool. Keele vormilise poole (grammatika) motiveerijaks peetakse samuti tähendust. (Tragel 2002: 5) Keele kirjeldamisel ja seletamisel peetakse oluliseks järgmisi kognitiivseid võimeid: · võrdlemine (inimese võime maailma asju omavahel võrrelda); · tähelepanu; 7 · entsüklopeedilised teadmised (meie keeletarvitust mõjutab oluliselt see,mida me kõne all oleva asja kohta teame ja mida arvame, et vastuvõtja teab). (Õim, Tragel 2007: 104)
4 1. DEMENTSUSE RASKUSASTMED JA NENDE ABI VAJADUSE ASTMED Dementsuse raskusastmed jagatakse tavaliselt kergeks,keskmiseks ja raskeks. Patsiendi vajadus abi ja toetavate teenuste järele lisanduvad haiguse raskusastme suurenedes (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 15). Dementsuse kui haiguse sümptomiks on tavaliselt peetud mälu ja muude kognitiivsete tegevuste nõrgenemist. See on tingitud sellest, et kognitiivseid tegevusi on lihtsam mõõta ja kirjeldada. Kognitiivsed muutused iseenesest ei kujuta endast hoolitsemise mõttes kõige koormavamat osa, aga olles ühendatud indiviidi psühholoogiliste protsessidega võivad need vallandada nii inimlikust kui ka hoolitsemise aspektist väga koormavateks kujunevaid käitumismuutusi (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 18). Dementsuse diagnoosiga patsiendil on nõrgenenud vähemalt kaks järgmistestkognitiivsest
Mälu protsessid: meeldejätmine, meelespidamine je meeldetuletamine Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete nähtuste vahel Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. 18.Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välimistele sündmustele. Komponendid: ·füsioloogilised muutused ·käitumisvalmidus ·teadlik subjektiivne kogemus ·kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent.
........................... 13 Kirjandus .................................................................................................................................. 14 Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Kognitiivsed õppimisteooriad 3 Sissejuhatus Käesoleva referaadi põhieesmärgiks on tutvustada kognitiivsete õppimisteooriate olemust ja põgusalt tutvustada ka informatsiooni töötlemise mudelit. Referaadis võrreldakse ka kognitiivseid õppimisteooriaid biheivioristlikega, et paremini mõista kognitiivsete õppimisteooriate voorusi ja puudusi. Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused: - Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi
Oletus, et valetajad ja tõerääkijad kasutavad eri strateegiaid. Tõendusmaterjali peaks intervjuu käigus kasutama strateegiliselt. Ei tohi fakte avaldada varakult. Ei tohi küsida küsimusi, mis peegeldaksid mida uurija juba teab. 28. Mida mõeldakse selle all, et valetamise avastamisel tuleb küsitleja poolt valetaja ,,kognitiivset laadungit" (cognitive load) suurendada? Valetajatel on vaja rohkem kognitiivseid ressursse kui nendel, kes tõtt räägivad. Seega jääb neil vähem kognitiivseid ressursse üle. Kui kognitiivset nõudlust veelgi suurendada (nt lasta rääkida sündmustest tagurpidi järjekorras, paluda vaadata rääkimise ajal küsitlejale silma), ei pruugi valetajad sellega toime tulla tekib kognitiivne ülekoormus. 29. Milline on ajukuvamismeetodite võimekus valetamiskäitumise avastamisel? Ajukuvamine: EEG P300 (Nakayama 2002)
ja inimsuhete sfääri, tundeelu, eelarvamuste ja uskumuste kujunemise. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase stiihilise õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb
annaabi.ee 
