Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ergonoomika. Psühholoogilised ohutegurid (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on psühholoogilised ohutegurid?
  • Kuidas võiksid olla ohustatud?
  • Millised on peamised psüühilise seisundi muutused?
  • Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks?
  • Kuidas peaks Juhan käituma?
  • Kuidas peaksid teised töötajad käituma?
  • Mis oleksid probleemi lahendused?

Teema: Teabematerjal



TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Töö  „Psühholoogilised ohutegurid“ Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee    Töötervishoid ja tööohutus  Töökeskkonna ohutegurid  Hea tava Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele:   Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Vägivald–   mitte   ainult   füüsiline,   vaid   iga   tegevus,   mis   paneb   inimene
tundma, et teda on ähvardatud, halvustatud, hirmutatud, solvatud
Monotoonsus,   ka   rutiin,   ühesugused   liigutused   ja/või   lihtne   vaimne
tegevus.   Töökoha   kujundus   –   ruumi   mõõtmed,   värvide   valik.
Koostöökonflikt. Segased rolliootused  Tööstress   –  kogum   emotsionaalseid,   kognitiivseid,   käitumuslikke   ja
füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega
seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid  Läbipõlemis sündroom  (kes ja kuidas võiksid olla ohustatud? Läbipõlemine   tekib   töötajatel,   kes   oma   töökohustuste   täitmisel   on   sunnitud
suhtlema paljude inimestega (kliendid, õpilased, patsiendid jne)
Läbipõlemine võib kujuneda pikaajalise ülepinge situatsioonis  Millised on peamised psüühilise seisundi muutused? Kui   inimesel   on   stress,   siis   temal   võivad   tekkida   järgmised   probleemid   seotud
psüühilise   seisundi   muutustega.   Südamerütmihäired,   depressioon,   ärevus,
ükskõiksus jne.  Millised  võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni  1


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis tasemel?  Organisatsiooni   tasemel   :   ajapuudus,   vähenenud   kompetentsus,   autonoomia
puudumine, töövahendite puudumine, halvasti organiseeritud töökoht.
Indiviidi tasemel: halvad suhted juhtkonna, kolleegide ja perekonnaga. Ülesanne 2: Kuidas vähendada psühholoogiliste ohutegurite mõju (kas valite ise mõne teguri ja pakute välja meetmeid)   Segased rolliootused   -  Juhul, kui töötajal on tekkinud segaseid rolliootusi, s.t temal pole selge, mis temalt oodatakse või nõutakse. Lahendus:  kui   tööülesannetes   või   vastutuses   jääb   midagi   selgusetuks,   siis täpsustab seda otsese juhiga Vägivalla oht –  Vägivald seab ohtu töötaja tervise, ohutuse ja heaolu ning võib olla 
näiteks rassilise või seksuaalse suunitlusega.
Lahendus:
Rääkida sellest kindlasti kellegagi, keda võib usaldada – oma otsese juhi, 
kolleegi või personalitöötajaga –, ning säilitab tõendid (e-kirjad, tunnistajate 
ütlused) võimaliku hilisema vaidluse tarbe.  Ülekoormatus –  Ettevõtte   omanike   soov   kiirelt   rikastuda,   organisatsiooni   kulude kärpimine jms muutused nõuavad inimestelt lisaaega ja -energiat, töö on intensiivsem ja keerulisem, mis viib kokkuvõttes kurnatuseni. Lahendus: Vahel kuhjuvad ülesanded üksteise otsa ja ainus, mis aitab, on
kellegagi oma mure jagamine. Pöörduda kolleegi poole, keda usaldad ja lihtsalt räägi mure endast välja.  Koostöökonflikt - 2


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Lahendus: On vaja proovida rahumeelselt tekkinud olukorda lahendada ja püüa 
mõista mõlemat külge. Proovida kokku leppida mingil otsustusel mis rahuldab kõike.
Osa 2 „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle
ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on
Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud.
Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat
ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast.
Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad
töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli
laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks
ning pingete maandamiseks? Juht peab olema isiklikult rääkida ja arutleda probleemi iga poolega. Kui ma oleks juhina, siis proovisin anda nendele erinevaid töögraafikut, mis ei olnud ühendanud omavahel. See ka aitaks näha, kas Mari on tõenäoliselt  väiksem kompetentne või see on lihtsalt mitte põhjustatus süüdistused.  3


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Ületöötamine, Tiina juhul, võivad ka tuua tervise probleemidele. Kui see  on tõsiselt on nii, peab juht selgitada Tiinale, et ülekoormus viib mõnedele nii psühholoogilistele kui ka füüsilistele probleemidele. Konfliktne töötaja Projektijuhtimise osakonnas on näha, et eesmärke ei
suudeta enam täita. Osakonna juhataja püüab asjas selgust
saada ning uurimise käigus saab ta teada, et enamik
töötajaid kurdavad ühe kindla töötaja käitumise üle, kes
pidevalt genereerib konflikte ning takistab teiste koostööd.
Tema nimi on Juhan. 
Samal ajal teab osakonna juhataja, et Juhan on tema osakonna kõige produktiivsem töötaja 
ning tema panus antud ettevõtte kasumisse on oluline. 
Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks? Kuidas peaks 
juht käituma? Kuidas peaks Juhan käituma? Kuidas peaksid teised töötajad käituma? Juhataja peaks arutama olukorda Juhaniga ja töötajate esindajaga, et teada
saada nende arvamusi. 
Johan peaks oma juhtimismeetodeid uuesti läbi vaatama, kuna need on 
ebaefektiivsed. Hea osakonnajuhataja peaks suutma meeskonda juhtida, et 
nad saaksid maksimaalset edu saavutada. 
Ühe inimese tootlikkus ei saa olla suurem kui kogu grupi tootlikkus.  Teised töötajad peaksid valima usaldusisiku, esindaja, kes suudab 
probleemist oma seisukoha ja nägemuse esitada. See inimene peaks olema 
probleemiga hästi kursis ja suutma kaitsta rühma huve.
4


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Turtsakas sekretär Ettevõtte sekretär on korraga muutunud
turtsakaks ning käitub firma klientide ja
külalistega üleolevalt ning nipsakalt.
Sekretäri väga soosiv juht ise ei ole sellele
peale sattunud, kuid kaastöötajad on
korduvalt sekretäri paha tuju märganud. Nad on mures, et selline olukord võib ettevõtte
reputatsioonile halvasti mõjuda. Seetõttu
otsustavad kaastöötajad probleemist juhile
vihjata.  
Mis oleksid probleemi lahendused? Kas on võimalik sekretäri motiveerida oma käitumist
Arvan, et juht peab sekretäriga rääkida ja selgitama temale, et niisugune  käitumine on vastuvõetamatu ja sellega on vaja kuidagi toime tulla. Kui  sekretäril on mingid raskused isikliku eluga, siis juhil tasub toetada teda  ja pakkuda mingeid lahendusi.  Vastasel korral juht on sunnitud alandada tema kohustusi ja asend. 5


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Töötaja, kellel ilmneb stressinähtusid Peeter töötab administratiivtöötajana kontoris. Ta on üksikisa kahe väikese lapsega. Töölt peab ta igapäevaselt lahkuma vähemalt  kell 17.00, et ära tuua lapsed koolist ja lasteaiast. Tema
töökoormus aga suureneb ning otsene ülemus viitab tihti
tööpäeva lõppedes sellele, et Peetril on osad
tööülesanded täitmata või lõpetamata. Peeter teab, et  kauemaks ta jääda ei saa. Otsene ülemus tema
isikliku elu kohustustest ei hooli. Peeter on stressis
ning olukord aina süveneb. Võib-olla antakse talle assistent või kolleeg, kellega saab ta jagada oma 
töökoormust. Organisatsiooni ja Peetri jaoks on see parim lahendus, kuna 
Peter ei saa enam oma töödega toime tulla, nii et üldine tootlikkus langeb 
Peetrusel on vaja täpselt seda küsimust arutama ja abi saama, sest tema 
seisund võib põhjustada terviseprobleeme, kahjustada teda, ettevõtet ja 
lapsi. 
6
Ergonoomika-Psühholoogilised ohutegurid #1 Ergonoomika-Psühholoogilised ohutegurid #2 Ergonoomika-Psühholoogilised ohutegurid #3 Ergonoomika-Psühholoogilised ohutegurid #4 Ergonoomika-Psühholoogilised ohutegurid #5 Ergonoomika-Psühholoogilised ohutegurid #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dipolik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Psühholoogilised ohutegurid
8
docx

Psühholoogilised ohutegurid

Marina Järvis Nimi:Viktoria Reinaru Kursus: 1, Ärindus, TABB21 Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus (näit.

Ergonoomika
Stress 2019-ergonoomika ja tervis
7
docx

Stress 2019. ergonoomika ja tervis

Marina Järvis Nimi: Maria Dolgyi Kursus: TABB21, Ärindus Töö „Psühholoogilised ohutegurid“ Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee  Töötervishoid ja tööohutus  Hea tava  Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet)  Töötajatel on ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks, mis on antud nendele, näiteks juhataja poolt;  Töötajatel on võimetus määrata oma töötempot või otsustada, kuidas oma tööülesandeid täita;

Ettevõtluskeskkond
Psühhosotsiaalsed probleemid töökohtadel
6
pdf

Psühhosotsiaalsed probleemid töökohtadel

Savtsik, Margarita Sidorenko, Jekaterina Dudina Kursus: 3.kursus Praktikum ­ Psühhosotsiaalsed probleemid töökohtadel 1.1 Psühholoogilised ohutegurid on (Palun vali 1 õige vastus) : 1. müra, vibratsioon, õhu liikumiskiirus 2. füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid 3. rakukultuurid, viirused, seened, 4. töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda, koostöökonflikt, vägivald 1.2 Kuidas on suhted seotud tööstressi ja heaoluga? Personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted tekitavad tööstressi, ning kui töötajal on head ja

Ergonoomika
Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis
4
docx

Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis

TMT0060 Õppejõud: Praktikumid Marina Järvis Nimi: Getlin Rohtla Kursus: EALB21 Paaris töö „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Ülesanne 1 Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks? Tuua mä

Ergonoomika
Motivatsioon ja sekretäritöö
23
docx

Motivatsioon ja sekretäritöö

See tähendab, et need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Rahvasuus nimetatakse sihipärast ja visa konkreetse eesmärgi nimel tegusemist tahtejõu ilminguks, psühholoogid nimetavad seda motivatsiooniks. Sõna pärineb ladina keelest motus (liikumapanev jõud, tung, aje, hoog). Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Sisemiselt motiveeritud käitumise algallikaks on psühholoogilised vajadused ning antud käitumise poolt tekitatud rahulolu. Väliselt motiveeritud käitumise põhjused sõltuvad nimetatud käitumisest. Kust tuleb motivatsioon? · Iga inimese motiveeritus algab tema mõtlemisest ja suhtumisest. · Eelkõige mõjutab motivatsiooni töö, mida inimene teeb. · Pühendumine. Selle juures on ülioluline, et inimene töötaks ettevõttes, mille väärtused, keskkond ja teised töötajad talle sobiksid.

Meeskonnatöö
Sekretäri ja juhi koostöö
19
doc

Sekretäri ja juhi koostöö

TALLINNA MAJANDUSKOOL SEKRETÄRI JA JUHI KOOSTÖÖ Tallinn 2010 SISUKORD 1.AJALUGU............................................................................................................................... 2 2. PARTNERLUS.......................................................................................................................3 3.KALENDRIPIAMINE.............................................................................................................4 4.PABERITÖÖ........................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG...........................................................

Sekretäritöö
TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS
22
doc

TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS

TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS Ainetöö Juhtimises Tallinn 2003 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 2 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. .............................. 6 1.3 Ametnik............................................................................................. 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika..................................

Töö- ja palgakorraldus
Töö tervishoid ja ohutus KT
34
docx

Töö tervishoid ja ohutus KT

käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;

Riski- ja ohutusõpetus




Meedia

Kommentaarid (1)

Marcuspuust profiilipilt
Marcus Puust: Väga vahva töö
17:03 26-10-2020



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun