ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; * Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide liigid *afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; () *kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; ()
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus
Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu
Nähes aga rada metsas, hakkab ta paratamatult mõtlema te lõpust olevast majast, kust võib ta abi saada. Võime öelda, et see maja on justkui objekt, mis on meile kasulik. Samas ei pruugi meil sellest majast kasu olla, kuid on tähtis, et me koguksime selliseid erakorralisi tõdesid oma mällu. Tõeseks nimetatakse, mis tahes ideid, mis käivitab verifitseerimisprotsessi, kasulikuks nimetatakse lõpuleviidud funktsiooni kogemuses. Tõeseid ideid hakati eristama, sest see on kasulik. Tõed tähendavad oma olemasolult verifikatsiooniprotsessi, kus sobivad nii kaudsed, kui ka otsesed verifikatsioonid. Me võime öelda, et me pole käinud kunagi Hawail, kuid me suudame oletada, et see paik eksisteerib ja see oletus töötab. Kui verifitseerida oletust siis tähendab see seda, et see ei too kaasa pettumusi ega vasturääkivusi. Minevikku pudutavaid ideid, saab aga verifitseerida vaid kaudselt.
tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski neile vastuväidet ei esita. Suhted mentaalsete ideede vahel moodustavad veel ühe sfääri, kus uskumused on tingimusteta
verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus leebus, õrnus, heasoovlikkus
osavõttu. Aru on võimeline opereerima mõistetega. Aru tegevuse aprioorseks vormiks on tajude ja mõistete kokku viimine, individuaalsest tajust saab tunnetuse objekt. Teadvus konstrueerib tajutava objekti ning talle saab osaks mingi vorm või tähendus. Mõistus Mõistus on Kanti järgi selline järeldamise võime, mis toob kaasa ,,ideede" kujunemise. Idee on mõiste absoluutsest, tingimatust. Et aga kõik kogemuses antu on tingitud, siis on ideede objektiks see, mida meeled kogemuses kunagi tajuda ei saa. Mõistus kujundab kolm ideed: · Hinge-idee hing on kõigi tingitud psüühiliste nähtuste tingimatu kogutervik. · Maailma-idee Maailm on tingitud nähtuste lõputu rea tingimatu kogutervik. · Jumala-idee - Jumal on kõigi tingitud nähtuste tingimatu põhjus. Kant leiab, et teadused on võimalikud käsitlema ainult selliseid nähtusi, mis on tingitud. Seega pole võimalikud teadused hingest, maailmast kui tervikust ja jumalast
• käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad? • Milline näoilme on kõige rõõmsam? • Milline – kõige kurvem? • Millised emotsioonid on veel äratuntavad?
Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioone liigitatakse neljaks: · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna;
Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Seevastu empirism ütleb, et inimene sünnib nii öelda puhta lehena ehk tabula rasa. Ning kõik oma teadmised ja kombed saab ümbritsevast ühiskonnast ja elu jooksul kogunenud kogemustest. Alguses levis empirism Inglismaal, hiljem jõudis ka Prantsusmaale, kuid materialismina. Eelkäijaks on Francis Bacon, kes rõhutas induktsiooni olulisust kogemuses. Peamiseks rajaks siiski peetakse John Locke'i, kes muudab kogemuse kõige aluseks. Prantsusmaal levis ka ratsionalism, seega oli seal korraga kaks erinevat suunda, mis võisid inimesed vastuollu viia. Kuigi muidugi samal ajal kindlasti oli seal veel ka teisi suundi, mis võisid ka üksteise vastandid olla. Kuid samas ma ei usu, et need oleks olnud niivõrd suured vastandid, kui need kaks. Ratsionalism levis ka Saksamaal. Põhilisteks eelkäijateks arvatakse
Miks mitte visata lihtsalt maa sisse kaevatud auku, võimalik, et see tramatiseeriks väikseid lapsi ka täiskasvanutele ei oleks see meeldiv vaatepilt. Kirst on elusale inimele õudne ese, mille läheduses tekib hirmu tunne. "K" nagu "kool". ,,Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled? Mul on valmis juba pliiatsid ja suled." See lause on teada enamustele esimese klassi õpilastele, kelle ei ole aimugi, mis neid ees ootab. Kool valistab lapsi ette eluks, nii hea kui ka halvas kogemuses. Seda imelist aega on lausa kaksteist aastat ja muidugi rohkem, kui minnakse edasiõppima. Kuid peale neid pikki aastaid tuleb tihti peale igatsus, saada tagasi oma kalliks saanud seinte vahele. Külli Urb
emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja me võime kirjeldada emotsioone kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsedvõi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus,viha) kaudu. Kõik me oleme oma elus emotsiooniga kokkupuutnud ja see on kõige esimene mis inimene üldse oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi, süü, piinlikkus
põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna seesmine kontrollikese käekäiku. Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll mediaanne kontrollikese on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. Õige on väline kontrollkese Küsimus 2 Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Vali üks: a. Käitumises ja füsioloogias b. Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses c. Subjektiivses kogemuses ja füsioloogias Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Meeltega tajutavate omaduste hulka kuulub: Vali üks: a. suund b. liikumine c. vorm d. kõik kolm vastust on õiged Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks: SIIN SIIS A ÕIGE a
Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu
Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emotsiooniteooria · Aastast 1884 · Organismi seisundite teooria · Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles selle tagajärjel tekib emotsioon · Näiteks me ei nuta mitte sellepärast, et on
enesest. 3) Erootiline armastus - teise inimesega täielik ühtesulamine ja kokkukuulumise iha. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Külget lapse elu jaatamisel: 1) Hoolitsus ja vastutus, mis on absoluutselt vajalikud lapse säilitamiseks ja kasvutingimusteks. 2) Suhtumine, mis istutab lapsesse armastuse elava vastu, tunde. 3) Enesearmastus. 4) Jumalaarmastus - armastamisvajaduse alus eraldatuse kogemuses ning sellest tingitud vajaduses eraldatuse ängist kokkukuulumise kogemuse abil üle saada. - Transtsendentsivajadus - inimese üks põhilisi vajadusi, mis kasvab välja eneseteadvustamisest - asjaolust, et inimene ei ole rahul olendi rolliga, et ta ei suuda nõustuda sellega, et on lihtsalt lauale visatud täring. Erootiline armastus on küll piiratud, ent teises inimeses armastatakse ikkagi kogu inimkonda: kõike, mis elab.
Nt. ruum rakendub ainult väliselt. Kujutlusvõime on seose loomine ettekujutuste vahel. Skeem asub kujutlusvõime aprioorne element, mille järgi kujutlusi skeemi alusel ühendame. Süstematiseeritud ühtne maailmapilt nagu loodusteadus seda ette kujutab. Otsustusjõud on kaheks jagatud: empiiriline ja aprioorne(puhtad aru mõisted). Printsiibid satuvad otsustusjõu alla ehk kuidas otsustusi teha, sest igale otsustele on vastavalt omane printiip, mille alusel otsustusi teha. Kogemuses on üldine seaduandlus, kust tulenevad madalamad seadused ehk loodusteaduse üldisemad seadused. Kvantiteedi kategooriad ja lk 66-67, mis millele vastab? Kaemusaksioom – ekstensiivne suurus ehk me teame, et objektid omavad ajalis-ruumilist mõõdet. Ajalis-ruumilised mõõtmeid saab osadeks võtta ( nt. tahvli pindala, eluiga). Ekstensiive suurus on liitmise teel ehk ükskõik, mida me kaeme, sellel on ekstensiivne suurus. Üks loodusteadusliku uurimisobjekt.
Teksti omadused sõltuvad sellest, kus ta kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel), kes teda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik), milleks teda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, tahetakse midagi teada saada või tahetakse panna keegi midagi tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides siiski silmas kitsamat tähendust, mõeldes teksti all ühe inimese kirjutatud monoloogi. Kirjutatud tekst esineb meie kogemuses tootena, esemena, asjana. See on tähendustervik, mille sisu ja vormi kujundavad selle elemendid sõnad, laused, fraasid. Teksti keelelistest valikutest tuleneb selle eesmärk ja liik ning selles võib eristada mitmesuguseid struktuuriosi. Niiviisi iseloomustatud kirjalik tekst on oma algupärasest kontekstist väljavõetunagi mõistetav tervik. Kirjutatud monoloog on pika intellektuaalse ajaloo tulemus. Selle koostamist tuleb teadlikult õppida, seda oskust ei saada
Seega Berkeley jaoks on ideed kõige aluseks. Asjad ei ole midagi muud kui ideede kogum. Kui me võtame näiteks objekti, mida me nimetame õunaks, siis see pole muud, kui meelte tulemusel saadud ideede kogum, mis on talletanud meile tahke ja punase objektina millel on hapukas magus maitse. Berkeley materialismi-kriitika peamiseks relvaks on empiristlik kriteerium mõtteka keelekasutuse kohta: keelemärgid omavad tähendust üksnes siis, kui nad märgivad midagi tajutavat, kogemuses antut. See, mida me asjana kogeme, pole mitte midagi muud kui ideede kompleks Berkeley üheks kõige kuulsamaks mõttekatseks on kokku võetud sellises ülesandes: Püüdke ette kujutada objekti, mis kesisteerib nii, et mitte keegi seda ei taju. Berkeley väidab seda olevat võimatut. Ehk asjade eksistents sel korral kui keegi neid ei taju, on kaheldav. Näiteks kuidas on olemas asjad meie kodus siis, kui mitte keegi seal ei viibi ja mitte keegi neid isegi oma mõtetes ei taju
Tabel 3. Enesereflektsioon (Gibbs, 1988) Nimetus Analüüs Situatsiooni kirjeldus (Mis juhtus?) Patsient palatis libises voodist põrandale.Sai vigastusi. Kulmu peal on haav. Haav oli puhastatud, ja haava peale oli pandud külm geelikott, päras oli pandud plaster haava peale. Tunded (Mida ma mõtlesin ja tundsin?) Ma olin segaduses ja ei teadnud, mida teha Hinnang (Mis oli kogemuses head ja Patsiendi vigastused ei olnud tõsised, lihtsalt verevalumiks. On kurb, et vanaema oli terve nädala halba?) verevalum silmadel ja tema sugulased väitsid tugevalt, et meditsiinitöötajad ei täitnud oma ülesandeid hästi Analüüs (Millisele arusaamisele viis mind palatist lahkudes peate veenduma, et patsient on ohutu, tõsta külgvõred voodile nii, et patsient ei situatsioon? Mida sain teada
otsustus aga arule ja tekkib küsimus, kas objekti määratluses peitub tõde või mitte. Erinevust tõe ja unelma vahel aga ei tehta kindlaks lähtudes objektide juurde käivate kujutluste omadustest, sest need on mõlemal juhul ühesugused, vaid nende seostamisest reeglite järgi, 4 mis määravad kindlaks kujutluste seose objektimõistega, sellest, kuivõrd need võivad kogemuses koos esineda või mitte. Ning seega pole asi üldsegi mitte nähtumustes, kui tunnetus peab näivust tõeks, s.t. kui kaemust, millega objekt meile antakse, hakatakse pidama objekti või kogunu selle eksisteerimise mõisteks, mida on õigus mõelda üksnes arul. (lk 51) Näiteks meeled esitavad meile rongi rataste pöörlemist kord ühes suunas ja siis teises suunas. Kumb see siis tõene on? Niikaua, kui võetakse seda kui nähtust, siis ei ole see vale ega tõde,
eesmärgiks on välja selgitada, kas konstruktsiooni projekteeritud parameetrid sobivad ehituseks ja siis konstruktsiooni kasutuseks. Projekteerijal üks võimalusi oma projekt kaitsta on tuua kirjalikult dokumenteerituna oma arvutuste vastavus Eurocode'le 2 ja EN-1991 standartidele. See tagatatakse arvutuse põhjaliku lahtikirjutamisega ja vormistamisega koos viidamisega standardi valemile, nõuele, väärtusele. Põhimõtteliselt standardid ongi projekteerijale tugi tema tegevuses. Minu kogemuses pole veel ühtegi ekspertiisi minu projektidele tellitud, kuid dokumentatsioon on mul kogu aeg valmis esitamiseks, kus on märgitud kõik rakendatud standardid ja määrused. Kokkuvõte Olen valinud see teema oma essee teemaks, sest ise tegelen erinevatega projektidega ehitiste projekteerimise valdkonnas ning mul on tihti huvitav olnud, mis nõuded peavad täitma minu poolt projekteeritud kandvad tarindid. Vaadeldes EN-
5) Järgnevalt on esitatud kaks väidet. Seadke väidete pooled vastavusse nii, et väited oleksid tõesed. · Kõikides keeltes on negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... Rohkem kui positiivseid tundeid väljendavaid · Kõikides keeltes kasutatakse igapäevaselt negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... Vähem kui positiivseid tundeid väljendavaid 6) Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses 7) Kes eestlastest on rahvusvaheliselt tunnustatud emotsioonide neurofüsioloogia uurija ning on rääkinud sellest, et meil on peaajus 4 närviringet? J.Panksep 8) Katsed inimestega on näidanud, et ka mitmekümne näo hulgast märkab inimene esimesena negatiivseid tundeid väljendavat nägu. Miks see on nii? Evolutsiooniliselt väljendab negatiivne näoilme midagi halba, mis võib olla inimese elule ohtlik.
tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algav emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega, kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavas tegevuses. Emotsioonide liigid: 1
leidmine ja täiskasvanulikkus. Sajandi algupoolsed uurimused aga kirjeldavad pöördumist kui lühiajalist, sageli kollektiivset, emotsionaalset, patutundest vabastavat ja noorusesse kuuluvat kogemust. Pöördumine võib toimuda erinevatel motiividel. Intellektuaalsed pöördujad on need, kelle pöördumise põhjustab kestev elu- ja olemise mõtte otsing. Müstilised pöördujad leiavad oma Jumala konkreetses üleloomulikus kogemuses. Proovipöördujad muudavad oma seisukohti, harjumusi, käitumist usulisemateks kohanedes eluraskustega. Tundelistel pöördujatel tekib uue alguse kogemus kuuluvuses ja ühises tegevuses. Pöördumist ei kirjeldata ega analüüsita, vaid elatakse läbi. Äratuslikud pöördujad kogevad pöördumist äratusjutlustaja sõnumi ajel. Sunnitud pöördujad muudavad oma usku ja elutunnetust välise surve mõjul. Nimetatud motiivid kirjeldavad pöördumise erinevaid võimalikke tõukejõude
Nii võib juhtuda, et kui pragmatisti käest küsida, kas väide Jõuluvana on olemas on tõene, siis vastab ta, et on küll tõene (sest see on ju kasulik uskumus); aga kui tema käest küsida, kas jõuluvana on ka tegelikult olemas, siis ütleks pragmatist, et see pole tähtis – et seda ei saa sõna-sõnalt võtta. Säärane järeldus pragmatismi tõeteooriast viitab Russelli arvates selle teooria puudulikkusele. Pragmatistlik religioonikäsitus Religiooni mõistis James usuna, et meile kogemuses antud loodus on vaid osa maailmast, et nähtava maailma taga on veel teine, nähtamatu, millest me esialgu ei tea veel midagi kindlat, ning et meie praeguse olemasolu tõeline mõte on teatud viisil seotud selle nähtamatu maailmaga. Universumi terviku suhtes oleme Jamesi arvates samas olukorras nagu meie toakoerad ja kassid inimelu terviku suhtes: neil pole aimugi, mis tegelikult toimub. Me võime oma kogemuse põhjal vaid oletada, et on ka kõrgemad jõud. Religiooni tuum on veendumus,
liiga tugev? Kriteerium, mille põhjal nimetatud suundi eristatakse, tuleneb tajupildi tekkimiseks vajaliku info töötlemise erinevatest teooriatest. Nn alt-üles info töötlusteooria järgi (bottom-up processing) moodustub tajupilt ainult sensoorse info analüüsist vastupidiselt info ülalt-alla töötlusteooriale (top-down processing), kus tajupilt moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast. Tooge igapäevaelust näiteid, mille puhul võiks toimuda a) paralleelne töötlus, b) seriaalne ehk järjestikune töötlus. Paralleelne üks erinev täht teiste ühesuguste tähtede seast. Leiame erineva tähe ruttu üles. üks erinevus. Seriaalne rahvahulga seest tuttava leidmine mitu tunnust millega erineb teistest 4. Mis on reaalse liikumise ning näiva ja indutseeritud liikumise peamine erinevus? Seletage lahti stroboskoopilise liikumise mehhanism!
4. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. (Grom 2007) on usulise kogemus komponentideks kognitsioonid , emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Need väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades ja kogemuste kirjeldustest. Nende ülesandeks on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. See tähendab, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Näiteks kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist. Füsioloogilise seisundi rahunemine. vb: Palve, ekstaas, (patu)kahetsus(mis on hea ja õige), lunastus 5. Usulise kogemuse tüpoloogiad.
vajus hulluse suhe ajlooga õige ruttu unustusse. Hullust ei tajuta enam ajaloo vastaspoolena,vaid ühiskonna pahupoolena. Ajalooline analüüs muundus sotsiaalseks kriitikaks. Hullusest sai kodaniku eetika vormis hüljanud klassi häbimärk. Niisiis tajutakse hullust ühteaegu vältimatu maandumisena ning moraali ja religiooni printsiipide sattumusliku aksidentaalse unustamisena. Inimene seadis hullusega sisse uue suhte, mis oli ühtpidi otsesem ja teistpidi ka väljaspoolsem. Klassikalises kogemuses puutus inimene kokku eksituse kaudu, mis tähendab,et hulluseteadvuses sisaldus paratamatult tõekogemus. Hullus oli eksitus,tõe absoluutne kaotamine. XVIII sajandi lõpul võib näha üldjoontes välja visandumas uut kogemust, milles inimene ei kaota hulluses mitte tõde ,vaid oma tõde. Enam ei kao tal käest maailma seadused , vaid ta ise eksib eemale omaenese olemuse teadusest. Inimenehakkab kalliks pidama kõike teda ümbritsevat.
heaolutunnet ja uuritakse tõeluse püsimatut ning omavahelseotud loomust. Tavaliselt valime harjutuses ühe või teise objekti, millele me suuname oma tähelepanu. Selleks võime me kasutada näiteks hingamisaistinguid, kehaaistinguid, helisid, kujustatud kujusid, endale või teistele suunatud heatahtlikkust, kaastunnet ja rõõmu. Harjutus võib olla ka keskse keskendumisobjektita lihtsalt istumise ja sellega sarnanevate praktikate puhul oleme lihtsalt kogemuses avalduvale avatud, kohalolevad selles, mis meeles hetkest hetkesse esile kerkib. Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: 1. Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale ehk pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava
ärevusest ja materjali hulgast. TUNDED Tunded ehk emotsioonid. Emotsioon on organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumises. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Inimese põhilisteks emotsioonideks on õnn, ehk inimese sisemine positiivne emotsioon, imestus ehk ootamatu olukorra puhul tekkiv emotsioon, raev ehk negatiivne emotsioon, mis on suunatud hirmu tekitava põhjuse vastu, põlgus ehk antud objekti suhtes tekkiv negatiivse varjundiga tunne, hirm ehk negatiivse varjundiga emotsioon või tunne mis on seotud
kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks.
kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks.
kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus leebus, õrnus, heasoovlikkus elevus, uudishimu
omadusi, mille olemasolu pakub kinnitust asjaolule, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid Hollandi teadlaste Batja Mesquita ja Nico Frijda teooria kohaselt saab emotsionaalses käitumises eristada järgmisi koostisosi: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused- nt uudised, kohtumised tuttavate või
seda ületada? Kas Jumal on tõesti nii julm, et laseb mul silmapiiril palmipuid näha vaid selleks, et ma kõrbes janu kätte sureksin? Läks tükk aega, enne kui mõistsin, et asi pole sugugi nii. Mõned asjad on meie ellu toodud sellepärast, et meid tagasi Oma Loo õigele rajale juhtida. Teised jälle ilmuvad selleks, et me kõike seda, mida oleme õppinud, kasutada saaksime. Ja lõpuks tulevad mõned asjad, et meid õpetada. Usun, et ma pole selles kogemuses üksi; paratamatus on puudutanud iga inimolendi elu siin Maa peal. Mõni toibub, mõni annab alla -- kuid vähemalt korra oleme me kõik tundnud, kuidas tragöödia tiivad meid riivavad. Miks? Et sellele küsimusele vastata, lasen ma Eelijal end kood teiega läbi Akbari päevade ja ööde juhtida. -Paulo Coelho 3 P.Coelho "Veronika otsustab surra" "Veronika Decides to Die" (1998) Psühholoogiline jutustus inimesest ja tema hullusest.
Samas on see tõesti küsimus, kuidas olla siis, kui teise teod on juba tõeliselt enda ja teiste elu ohustavad ? Aga muretsemist, kui seda kaua harjutatud, ega teda ole kerge lõpetada. Sest ehk me ei märkagi kuidas muretsedes tegelikult tõmbame teiselt energiat ja tekitame energiapuuduse ja seda energiat siis minnakse kusagilt "hankima"... Samuti võiks lõpetada igasuguse "teise taga" rääkimise. Eelkõige on tegemist Sinu EluLooga, milles "teistel" on mängida teatud roll. Ja igas kogemuses, mida "teine" meile toob, on olemas ka lahendus ja Inimeseks kasvamise võimalus. Kokkuvõtte Referaat sisaldab osake sõprusest ja inimese mõjutamisest.Kõige tähtsam on sõpruse ja mõjutamise juures usaldus. Kasutatud allikas http://www.ohtuleht.ee/536130/10-moistatust-miks-on-soprus-parim http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-11132/M%C3%B5jutamise-ps%C3%BChholoogia https://www.google.ee/search? newwindow=1&biw=1366&bih=642&tbm=isch&sa=1&q=inimese+m %C3%B5jutamine&oq=inimese+m
mitmekesisemad on vastused (Kivistik 1997 : 33). 3.2 Tingitud refleksid Tingitud refleksid kujunevad individuaalse elu jooksul ajutiste närviseoste alusel, mis luuakse närvisüsteemi kõige tundlikumais osades (Kivistik 1997 : 38). Tingitud refleksi bioloogiline mõte seisneb selles, et mitmesugused välisärritajad, mis iseenesest ei ole isendile, kui organismile olulised, kuid eelnedes isendi kogemuses tema eluliste vajadustega seotud 7 mõjuritele (Bachmann, Maruste 2001 : 48). Tingitud reflekside kujunemist võime selgitada I. Pavlovi tuntud katse põhjal. Kui koerale anti korduvalt üheaegselt 2 ärritajat kellahelin ja toit -, siis teatava arvu kordamiste järel sai koer aru, et kellahelin on toidu signaaliks (Kivistik 1997 : 38). Tingitud refleksi kujunemiseks on vaja, et indiferentne ärritaja langeks korduvalt
See aitab maailmanähtusi kuidagi korrastada 27. Hoiaku komponendid: 1. kognitiivne (teadlik tõekspidamine); 2. afektiivne (näiteks mingi hoiakuvastane tegevus ajab vihale); 3. käitumuslik (mingid toimingud vastavalt hoiakule). 28. Emotsioon tundmuse läbielamise konkreetne vorm. Emotsiooni prototüüpiline määratlus. Emotsioonil kolm omadust. 1. Tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsiooniga kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu (nt kurbus, rõõm, viha). 29. Tundmuste toime inimesel. 1. Aktiivsed tundmused annavad jõudu, inimene ettevõtlik, reibas. Need on steenilised tundmused. 2. Passiivsed e. asteenilised tundmused vähendavad energiat. Järgnevad konfliktidele, haigustele jne
Dionysose seosel hullumeelsuse, naiste, tantsu ja muusikaga ning piiride kadumisega looma, inimese ja jumala vahel on tragöödiale oma tähtsus. Veel ilmekamalt näitab veinijumala seotust tragöödiaga maski kasutamine. Nimelt austati teda sageli maski kujul. Maskiga näitleja võib katsetada erinevaid identiteete, olemusi või kogemuse kategooriaid sulandada, segades meheliku ja naiseliku, inimliku ja loomaliku jne. Mask on seega teatraalses kogemuses keskse tähendusega, ta väljendab publiku valmidust alistuda illusioonile, mängule ja loovutada selleks emotsionaalset energiat. Kõigil neil põhjustel oli Dionysos kõige sobivaim jumal tragöödia valitsemiseks. Tragöödia määratleb uuesti pealtvaataja rolli. See põhjustab publikus pinget, mis tekib kahe pooluse vahel ühelt poolt nauding esitatud vaatemängust ning teisalt kannatus, mida põhjustab nähtu sisu
Hõlmab selliseid protsesse nagu nt. mõtlemine, otsustamine, planeerimine.), emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Kognitsioonid väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades, kogemuste kirjeldustes. Nende ül. on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. S.t, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Nt. kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist. Füsioloogilise seisundi mõjutamine võib olla seotud erinevate taotlustega. Nt. rahunemine koos süvenemisega või aktiivsus koos ekstaatilise kogemusega. 5) Usulise kogemuse tüpoloogiad.
sündmustele isemoodi. Näiteks kui jutt peaks rõõmustama ja ollakse eelnevalt teada saanud kurva uudise, siis alateadvus ei lase naeratada või õnnelikkust tunda. Emotsioonides eristatakse kahte osa: esimene- subjektiive emotsionaalne elamus (meeldiva või ebameeldiva iseloomuga); teine- emotsiooni väljendamine, st. selle elamusega kaasnevad miimika, zestid ja poosi muutus.1 Emotsioonidega kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja käitumises. Kusjuures kehalised muutused on aeglasemad kui emotsioonid (nt. ehmumine, kahvatumine). Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike (nt. positiivne, negatiivne) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. kurbus, rõõm, viha) kaudu.2 Tunnetest saab aimu näoilmete, kehakeele, hääletooni või kõne rütmi abil. Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused ja nad saadavad meid igapäevaelus pidevalt. 1
Nad pole mitte mõistete kaudu “jagatavad”, vaid üksnes kaemuses “piiratavad”. Ruumi ja aja ühtsusest tuletabki Kant selle, et nad ei ole mitte (diskurssiivsed) mõisted, vaid pigemini kaemused. Ruum on välismeele puhas vorm, aeg sisemeele puhas vorm. Kui ruum vahendab viie meele akustilisi, optilisi, maitse- jt. muljeid, siis aeg kuulub sisemeele juurde koos selle ettekujutuste ja kalduvuste, tunnete ja meeleoludega. Kuna kõike, mida me välismeele kaudu kaeme, tajume me kogemuses paratamatult ka sisemeele kaudu, samas kui sisemeeles tajutu ei pea 5 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. olema ühtlasi ka välismeele kaudu tajutud, siis on aeg meelelisuse fundamentaalsem vorm kui ruum. “Aeg on üldse kõigi nähtumuste formaalne tingimus a priori” [A 34 / B 50)]. Puhas ruumikaemus on “võimalikkuse tingimuseks” geomeetriale, puhas ajakaemus aritmeetikale.
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et muusika on ainuke kunstiliik, mille abil saab tunnetada looduse ürgolemust ja inimkultuuride
Arthur Rimbaud 1854-1891 Pr. luuletaja, kirjutas luuletusi vaid 15-19 eluaastatel, siis leidis, et kunst on lollus ja elas rändurina Aafrikas. Tähtsaimad proosaluulekogud ,,Hooaeg põrgus" ,,Illuminatsioonid" . Poeem ,,Joobunud laev" on mitmeosaline jutustav luuletus, mille kaudu antakse edasi tegelikult in rännakut elus (laev = in , meri = elu). In rännak elus on kaootiline ja sõltub paljuski juhusest, elu on väga tormine, aga seda tuleb nautida ja igast kogemuses viimast võtta, sest iga hetk võib jääda viimaseks. Tema luulet isel üldiselt eriline intensiivsus e pingelisus, kujutlustemaailma põimimine reaalsusega ja ekstaatiline meeleolu (kireuimas kirjutatud). Kujundid ja metafoorid tema luules ei ole loogilised, aga olulised ongi kujutluspildid, mis lugejas tärkavad selle mõjul ja luuletuse meeleolu tajumine. Ta oli üldiselt julge ja rõõmus oma luuletustes. Kõige sümbolirikkam oli luulekogu ,,Illuminatsioonid"
Võimalused grupi liikmetele Piirangud teistele Innovatiivsus Konformsus Individuaalne vabadus Kohustused Habituse- tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus: kapitalid ja hoiakud: Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes egevusväljal suutlikkuse tegutseda oma huvidele vastavalt. Individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/ praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad)
üks neist mälu liikidest aga kustuda ning siis on vaja uuesti õppida. Tunded ehk emotsioonid Emotsioon on organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumises. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Inimese põhilisteks emotsioonideks on õnn, ehk inimese sisemine positiivne emotsioon, imestus ehk ootamatu olukorra puhul tekkiv emotsioon, raev ehk negatiivne emotsioon, mis on suunatud hirmu tekitava põhjuse vastu, põlgus ehk antud objekti suhtes tekkiv negatiivse varjundiga tunne, hirm ehk negatiivse
kogemusest. Fischer nimetab seda ,,Selfi" kogemiseks.38 Paljude religioonide jaoks on need kogemused kirjeldatavad kui religioosse tunnetuse või praktika ülimad eesmärgid. - Fischer analüüsib erinevate usuliste traditsioonide sügavaid usulisi kogemusi ja jõuab järeldusele, et need on füsioloogiliselt sarnased, kuid nad erinevad kogemuse tõlgenduse poolest. See tähendab, et teadvuse teisenenud seisundil rajanevas usulises kogemuses on olulised nii seisund kui ka selle tõlgendus. See, kuidas seisundit nimetatakse, oleneb - konkreetsest usulisest traditsioonist. Erinevates traditsioonides praktiseeritakse erinevaid ekstaatilisi või meditatiivseid rituaale, mille abil inimesed jõuavad kõiksuse intensiivse kohalolu kogemusteni. Need on erinevad kogemused, kuna neid seletatakse erinevalt. - Sarnaselt Fischeriga on mitmeid autoreid huvitanud, kuidas on usulised kogemused seotud inimese ajutegevusega
ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk 337-338) Psühholoogia prototüüpilise (põhilise) definitsiooni kohaselt on kolm emotsiooni peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon) Uute meetodite abil, mis lasevad heita pilku kehasse ja ajju, avastavad teadlased üha uusi füsioloogilisi üksikasju selle kohta, kuidas emotsioonid valmistavad keha ette
rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmused alguse (mingi aju osa) ning mis neid esile toob. Tundmused annavad värvigu kogu meie elule. Nad on mitmetahulised, läbivad tervet meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks
annaabi.ee 
