Nõuded ehitisele (0)

Olen valinud see teema oma essee teemaks, sest ise tegelen erinevatega projektidega ehitiste projekteerimise valdkonnas ning mul on tihti huvitav olnud, mis nõuded peavad täitma minu poolt projekteeritud kandvad tarindid. Vaadeldes EN- standardid täpsemalt tekib mul huvi, miks on erinevate olukordade jaoks erinavad parameetrid ja tegurid olemas ning kust tekivad need arvud, kas katsetest võetud, statistikast kokkuvõetud või standardi autorite kogemusest tekinud. Oma essees mina arutlen oma töökogemuse järgi selle üle, mis on projekteeritava raudbetoonelemendi ehk –konstruktsiooni nõuded.
Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine on täpselt sätestatud rahvusvahelises EN-1992 standartis (projekteerijate seas kasutatakse nimetus Eurocode 2), Eesti Vabariigi EVS-EN-1992 standardis, EN-1991 ja EVS-EN-1991 standardis. Eesti Vabariigi EVS standardite sisu ja mõisted on täpselt samad nagu EN-standardites.
Standart Eurocode 2 defineerib eelkõige raudnbetoonkonstruktsiooni tulepüsivuse, painde-, surve- ja tõmbekandevõime ja surutud elemendi stabiilsuse tagamise nõudeid. Lisaks ka on toodud piirangud ja nõuded erinevate keskkondade ja koormuse iseloomu piirangud, näiteks betooni kaitsekiht töötava armatuuri üle: kaitsekiht on seda suurem, mida agressiivsem on projekteeritava tarindi ümbrus ja keskkonna mõju. Eurocode’s 2 on täpselt määratud elemendi kandevõime arvutusviisid ja valemid. Standart EN-1991 määrab projekteerimise lähteandmete kuju ja rakendamise viis, selles hulgas on ehitise kasuskoormuse määramine ning alalise ja ajutise koormuse olulisuse määramine. Standardis on antud juhised lume- ja tuulekoormuse rakendamiseks. See piirab ka konstruktsiooni geomeetrilise kuju muutumist koormuse tagajärjel, mis on hädavajalik ehitise kasutuskõlblikuse ja stabiilsuse säilitamiseks. Standart EN-1991 määrab ka koormuste arvutusviisi ning annab kasutusele teatud valemid ning piirangud, mille järgi on võimalik defineerida kõik vajalikud koormused konkreetsele projekteeritavale konstruktsioonile. Kõik piirangud ja nõuded on tekinud nii spetsialistide kogemustest, kuid ka tõsisest teadustööst, katsetest.

Piirangud, miks

Konstruktsiooni arvutades ma esialgu dimensioneerin konstruktsiooni mõõtmed ja kuju, arvestades eelkõige seda, et element peaks vastu standardis EN-1991 määratud koormustele ning säilitaks selline geomeetriline kuju (väikesed läbipained, lubatava suurusega pikendused ja kokkusurutused, tehnilised praod pindadel), mis tagaks konstruktsiooni korrektset väljanägemist ja stabiilsust. Minu arust, geomeetrilise kuju säilimise nõue on üks tähtsamaid nõudmisi, see ongi tingimus, mis määrab, kas konstruktsioon on üldiselt kasutatav või absoluutselt kasutu. Pragude kohta on erinevaid arvamusi , täpsemalt öelda erinevaid olukordi , kus tekinud pragude laiuse piiramine on oluline ja kus ei ole. Näiteks, veepidavates struktuurides ehk veehoidlates ja ujulates pragude teke peab olema minimaalne, kuna tarind asub pidevalt vee all ning vesi imbub betoonisse nii sügavale, kui sügav on selle praod, nii et mida sügavam on pragu , seda kiiremini toimub elemendi korrosioon sisseimbunud vee pärast. Nii et eelkõige tuleb kontrollida standardi kaudu, kas struktuuri mõõtmed on adekvaatsed geomeetrilise kuju säilitamiseks.
Järgmiseks tegevuseks raudbetoonprojekteerimises on betooni kaitsekihtide määramine töötava armatuuri üle. Kaitsekihi paksuse valik sõltub projekteeritava konstruktsiooni väliskkeskkonna agressiivsusest, tulepüsivuse tagamise mõttest ja konstruktsiooni planeeritava elueast. Kaitsekihi paksused on rangelt määratud standardis ning projekteerimisel peab väga hoolikalt jälgida just seda parameetrit, kuna sellest sõltuvad konstruktsiooni eluiga ja töökorrashoid. Üldiselt, mida paksem on kaitsekiht, seda turvalisem on olukord antud elemendile, korrosiooni kartav armatuur betooni sees on sügavamale rajatud ning kemikaalidele ja veele raskem kättesadav. Minu arust, see piirang on samuti väga tähtis, sest kui insener annab elemendile väiksema väärtuse, kui on ettenähtud standardi järgi, siis konstruktsioonis võivad tekkida ebasoovitatavad lagunemised, tulepüsivus jääb väiksemaks, see tähendab kandevõime avariiolukorras jääb liiga väikseks, tekib varisemisoht ning konstruktsioon muutub eluohtlikuks inimestele ja varale.
Raudbetoonkonstruktsioonile esitatakse ka kandevõime nõuded. Kandevõime tagavad nii betoon kuid ka armatuur, mõlemad on arvutatavad Eurocode’i 2 järgi. Eesmärgiks on dimensionnerida selline terasarmatuur ja valida selline betooni klass, et projekteeritav konstruktsioon taluks kogu eeldatav koormus ning säilitaks oma kuju ja kasutuskõlblikus. Minu praktikas on see arvutus on kõige mahukam ning kõige olulisem, sest kandevõime vastu eksimus toob kas materjali ülisuurte kuludeni või konstruktsiooni varisemiseni.
Muuks nõueteks kandekonstruktsioonile võiks nimetada vastupanu seismisele aktiivsusele. Teades Eesti Vabariigi geograafiline asukoht ja geoloogiline ohutus (ei ole ühtegi vulkanit, murrangit) võib see punkt jätta arvestamata, projekteerides konstruktsioon Eestis asuvaks objektiks . Muidu vajalikud arvutused on nõutavad ning täpselt määratud Eurocode’s 2, tavaliselt kasutatavad Hispaanias, Itaalias, Kreekas.
Sõltuvalt riigi seadusest ja tellija soovist korraldatakse projekti ekspertiis, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas konstruktsiooni projekteeritud parameetrid sobivad ehituseks ja siis konstruktsiooni kasutuseks. Projekteerijal üks võimalusi oma projekt kaitsta on tuua kirjalikult dokumenteerituna oma arvutuste vastavus Eurocode’le 2 ja EN-1991 standartidele. See tagatatakse arvutuse põhjaliku lahtikirjutamisega ja vormistamisega koos viidamisega standardi valemile, nõuele, väärtusele. Põhimõtteliselt standardid ongi projekteerijale tugi tema tegevuses. Minu kogemuses pole veel ühtegi ekspertiisi minu projektidele tellitud, kuid dokumentatsioon on mul kogu aeg valmis esitamiseks, kus on märgitud kõik rakendatud standardid ja määrused.

Kokkuvõte

Olen valinud see teema oma essee teemaks, sest ise tegelen erinevatega projektidega ehitiste projekteerimise valdkonnas ning mul on tihti huvitav olnud, mis nõuded peavad täitma minu poolt projekteeritud kandvad tarindid. Vaadeldes EN-standardid täpsemalt tekib mul huvi, miks on erinevate olukordade jaoks erinavad parameetrid ja tegurid olemas ning kust tekivad need arvud, kas katsetest võetud, statistikast kokkuvõetud või standardi autorite kogemusest tekinud. Oma essees mina arutlen oma töökogemuse järgi selle üle, mis on projekteeritava raudbetoonelemendi ehk –konstruktsiooni nõuded.
Kokkuvõteks tahaks öelda, et konstruktsioonile esitatavad nõuded ongi määratud selle jaoks, et neid pidada. Neid nõudeid pidades projekteerimisel tagab konstruktsiooni töökorda jäämist, ilusat väljanägemist. Nõudeid vaja arvestada nii suurte kuid ka väikeste ehitiste projekteerimisel, erinevus on ainult väikestes asjades, mis sõltuvad üldiselt ehitise gabariitidest, sisu aga jääb sama: ehitis peab püsima ja töötama. Mulle isklikult on projekteerimisstandartide valdkond väga huvitav, olen oma töös kogu aeg kokkupuutes standartidega, tabelitega, piirangutega ja nõuetega ning pean nõustuma, et EN-standartide nõuded projekteerimise kohta on väga adekvaatselt koostatud ning peegeldavad kõik vajalikuimad