Kanali kodeerimine. 1)Shannoni teine teoreem: Kanali kodeerimise teoreem ehk Shannoni teoreem ehk Shannoni teine teoreem ehk informatsiooniteooria põhiteoreem on Claude Shannoni 1948. aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade
Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. 2.Ökoloogia - teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. 3.Anatoomia - teadus mis uurib elusolendite elundkondi ja elundeid. 4.Füsioloogia - tegeleb organismide ja nende elundite talitus ja funktsioone. 5.Molekulaarbioloogia - tegeleb päriliku inforamtsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega 6.Histoloogia - uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 7.Tsütoloogia - Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. 8.Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jmt aspekte. 9.Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu.
Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu juurde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib ületada äratundmistesti tulemuse, mis tähendab, et kuigi inimene pole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna rekonstrueerida. Sellised katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni. Printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse.
1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. võrrandite lahendamiseks. 1976 - Apple Computer(Jobs, Wozniak), vi 1889-1951Ludwig Wittgenstein 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979) 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid 1978 VAX11/780 , inteli 8086 1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? 1979 Motorola 68000, USENET 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS
ise ei tule meelde. Tõhusad meeldetuletamise ajendid Meeldetuletaja abil suudame meenutada otsitavat infot. See on vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. Näiteks vanemate koju tagasi pöördudes meenuvad asjad, mida pidasime juba ammu unustatuks. Ajend peab taaslooma sama konteksti, mis oli esialgsel õppimisel. Näiteks vee all õpitu meenub sukeldujatel paremini, kui nad uuesti vee alla viia. Seda mustrit nimetatakse konteksti taastamiseks. Kodeerimise spetsiifilisus Kodeerimise spetsiifilisus on hüpotees, et info salvestub mällu mitte originaalsel kujul, vaid nii, et see teisendatakse kujule, mis hõlmab õppija mõtteid ja arusaamu. Nii ongi see iga inimese jaoks spetsiifiline. Mälulüngad ja mäluvead Unustamise põhjuseks võib-olla see, et mõnda asja me ei õppinudki kunagi korralikult ära. Lihtsam on meenutada hiljuti toimunud sündmusi (pooleaastatagust loengut või eilset õhtusööki)
................................................................................................. Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid:..................................................................................... Info mällujätmist kujundavad tegurid....................................................................................... Materjali kordamine.............................................................................................................. Kodeerimise eripära.............................................................................................................. Motivatsioon......................................................................................................................... Ainevalda süvenemine.......................................................................................................... Mäluhäired.........................................................................................
-Juhuslik valik -Planeeritud valik -Järjestatud 2) Mittearvtunnus (mittekvantitatiivne) -kodeeritud -Nominaaltunnus: Pärast kodeerimist ei ole mõtet järjestada. -Järjestustunnus: 5 v.hea; 4 hea; 3 rahuldav jne. Binaarne tunnus -> Omab kahte teineteist välistavat väärtust (Nt. Sugu). Andmete sisestamisel ei tohi vigaseid väärtusi asendada tõenäoliselt õigega. Tööle tuleb kindlasti lisada KODEERIMISE EESKIRI! Keskväärtus, mediaan, mood 1) Diskreetse juhusliku suuruse keskväärtus nimetatakse selle suuruse võimalike väärtuste ja vastavate tõenäosuste korrutiste summat. EX = p1x1 + p2x2 + .... + pnxn 2) Mediaan arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonreas ühe palju. 3) Mood tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Bimodaalne kui on kaks moodi. Hajuvusmõõdud
Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi kahendsümbolite kooder kiirusega 1/n bitti sümboli kohta on vaadeldav lõpliku automaadina, mis
ettemängitav. See omadus teeb võimalikuks MP3failide kuulamise üle Interneti reaalajas (streaming). See on digitaalsete heliandmete pakkimise algoritm, mille puhul helifaili suurus väheneb ligikaudu 12 korda ja helikvaliteet jääb samaks. Selleks eemaldatakse heliandmed, mis vastavad inimese kuulmisvahemikust välja jäävatele helikõrgustele. MP3 on väga võimas heliandmete pakkimise algoritm, mida kasutatakse terves seerias heliandmete kodeerimise standardites, mis on välja töötatud videoekspertide grupi Motion Picture Experts Group (MPEG) poolt ja formaliseeritud rahvusvahelise standardiseerimise organisatsiooni International Organization for Standardization (ISO) poolt. Kasutatud kirjandus http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/11071_45.HTM http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=228 http://www.saabnet.ee/foorum/viewthread.php?tid=1998 http://www.olympus.ee/consumer/2590_3710.htm#H
1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the first practical stored-program computer, at Cambridge University.1950 ERA 1101(I kommerts comp);ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli;BCPL derivative of
33. Puhkepauside tegemine ning nende olulisus sensoorsel hindamisel 34. Pimedegustatsioon 35. Sensoorse analüüsi läbiviimine ja nõuded sellele 36. Proovide esitamise järjekord ja sellest kinnipidamise olulisus (Lihatooted: keedutooted, suitsutatud tooted, soojendatavad tooted, lisanditega tooted; Piimatooted: erinevad täispiimatooted, juustus, võid) 37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel 38. Proovide kodeerimine, kodeerimise eesmärk ja selle olulisus 39. Milliseid näpunäiteid tuleks jälgida proovide mälumise juures proovide hindamisel. 40. Arvestuslik tahkete ja vedelate proovide kogus assessori kohta (üldine kokkuleppeline suurus). Tahked: 15-30g vedelad: 50-100 ml 41. Neutalisaatorid ja nende kasutamise eesmärk 42. Kaalukoefitsendid ja tähtsus toodete pall hindamisel. 43. Skaalad, mida kasutatakse lihatoodete hindamisel 44
Fookusrühma intervjuu on rühmaintervjuu, kus uuritavad saavad üksteist täiendada, kujundada ühised seisukohad ja pöörata tähelepanu individuaalsele eripärale. Intervjuu viiakse läbi selles keskkonnas, mis on uuritavatele kodune. 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! Temaatiline analüüs on induktiivne analüüsimeetod, mille käigus identifitseeritakse esimese sammune avatud kodeerimise kaudu andmetes esinevad teemad. Ehk siis võetakse mitu erinevat teemat ja läbi nende teemade analüüsitakse ja võetakse kokku vastajate vastused. 14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? Võrguintervjuu on uurimismeetod, mille läbiviimisel on kasutatud info-ja kommunikatsioonitehnoloogijat. Nt Skype v messenger. Võrgupõhise meetodi eelised näost näkku intervjuu ees seisnesid võimaluses koguda andmeid eri geograafilistest piirkondadest ja
· Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi sügavam töötlus. 2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal. Unustamise põhjused: 1. Tähelepanu puudumine on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. (Nt raha kasutamine) 2. Kordamise mõju informatsioon kaob mälust, kui teda piisavalt palju kohe ei korrata.
arvamused lahku mõnekümnest sekundist paari tunnini. On arvatud, et lühimälus toimub sensoorsete andmete ümbertöötamine ,,kiire" ja ,,aeglase" protsessina. Igal juhul on palju erinevaid seisukohti, kuidas info jõuab lühimällu ja sealt edasi püsimällu. Tavaliselt jõuab sinna oluline ja õppija poolt tähtsustatud ning huvitav info. Ollakse siiski seisukohal, et välisinfo kodeeritakse enne, kui ta jõuab püsimällu. Kanada psühholoog A. Paivio tuli välja nn kahekordse kodeerimise teooriaga. Tema 5 ja paljude teiste psühholoogide arvates säilitatakse info püsimälus mitteverbaalselt ja terviklikus vormis; verbaalselt abstraktsete ühikute näol (ka semantiliselt-mõtteliselt). (Ibid:41) Püsimälus säilib info aastakümneid ei sügav narkoos, terav hapnikunälg ega elektrisokk suuda avaldada mõju püsimälule. Juba 1960. aastate keskel tegi H.
3. Kirjuta mõistete taha nende sisu. Õpikulaused ei lähe arvesse. (8p) monogenees kõik keeled põlvnevad ühest allikast. lingua franca ühine suhtluskeel kahe erineva emakeelt kõneleva inimese vahel. isolaatkeel keel millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt. tehiskeel mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. kahekordselt sõnum millel on kahekordne kodeerimise aste. kodeeritud sõnum keelepuu mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks algkeel millest arenesid teised keeled. keelesugulus keelte ühine algupära, põlvnemine ühest algkeelest, kuulumine samasse keelkonda või hõimkonda. 4. Täida lüngad. (4p) Maailmas on 6000-7000 keelt. See arv on hinnanguline, sest (õpikulaused ei lähe arvesse) 1. Kuna väga raske on määrata keele ja murde piiri. 2
andmevahetuse turvalisuse. Seanss koosneb rakenduste poolt saadetavatest ning vastu võetavatest pärnugutest. Seansikiht kasutab võrgus hutlemiseks erinevaid protokolle. Üheks selliseks protokolliks on Session Layer Protocol, mis interneti ühenduse katkedes võib uritada ühenduse taasloomist. Kui ühendust pole pikka aega kasutatud võib see protokoll ühenduse sulgeda. Seansi protokoll vastutab ka ühenduse sünkroniseerimise eest. Esitluskiht määrab andmete edastusviise ja tegeleb kodeerimise/dekodeerimisega. See võtab vastu andmed rakenduse kihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis ning vajadusel konverteerib andmed. Erinevad andmete formaatimise funktsioonid, mida pakub esituskiht on andmete pakkimine, krüpteerimine, kooditabeli muutmine. Esituskiht 8 võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi
meeldetuletused) Meenutamine · Meenutamine ehk reprodutseerimine · Meenutamise efektiivsus sõltub viisist, kuidas seda parasjagu kontrollitakse Meenutamis- ehk reprodutseerimistest · Järjestikuline või vaba meenutamine Äratundmistest Ajendatud meenutamine · Antakse ette kategooriad, nt meenutage kõik esinenud loomanimed) · Sõnu õpitakse paaridena, kus teine sõna on meenutamise ajend Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip · Seob omavahel salvestamise · Millises kontekstis jätsime ja meeldetuletamise edukuse meelde? · Meenutada saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud · See, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud · Tähtis on kontekst, mis peaks materjali salvestamisel ja meenutamisel olema sama Unustamine · Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul
Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha ka nii, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (abistav sõna = taastamistunnus e meenutamise ajend). Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde ei tule, siis taastumistunnuse etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suur osa meelde tuletada. Niisugused katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. Niisiis on tähtsad seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse, ning meenutamise hetkel peab ka see kontekst olema sama
Saatja: Kommunikatsiooniprotsessis on saatja info edastajaks. Kood: Sellel on kommunikatsiooniprotsessis metakeeleline funktsioon, ehk saatja ja vastuvõtja peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, et infovahetus osutuks võimalikuks. Kodeerimine: Seda kasutab saatja, et kodeerida oma sõnum sobivasse märkide süsteemi ehk ,,tõlgib" selle signaalide keelde. Teade: On sõnum mida edastatakse. Dekodeerimine: Dekodeerimine on kodeerimise vastandprotsess sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine, eesmärgiks aru saada mõttest, tähendusest. Vastuvõtja: On isik kellele edastatakse teade/sõnum. Müra: Müra tõttu võib sõnum keskkonnategurite mõjul võimenduda või ka hoopis kaduma minna. Mida mürarikkam on kanal, seda aeglasemalt tuleb infot edastada ning seda rohkem on vaja tagasisidet. Tagasiside: Tagasisidet on vaja anda näiteks juhul kui kanal on väga mürarikas ja
(maanteevedu) 3. Ülddeklaratsioon: Bill of Lading (merevedu), AWB (õhuvedu), SMGSsaatekiri (raudteevedu) 4. Transiitdeklaratsioon: T1 (välistransiit) 5. Ladustamisteade, kaubaarve, veoarve 6. Impordideklaratsioon ii. Eksport 1. Ekspordideklaratsioon 2. CMR veokiri 3. Päritolutõend (nt EUR1) 4. Transiitdeklaratsioon: T2 (sisetransiit) 5. Kaubaarve, veoarve Tollitariifistik i. Kaubakood – Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi rahvusvaheline konventsioon Volitatud kaubasaaja ja –saatja i. Üldtagatis tolliasutusele esitatud käendusdokument. ii. Printsipaal isik, kes korraldab kauba transiitvedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse. Intrastat ELsisese väliskaubanduse arvepidamiseks Statistikaameti veebipõhine programm eSTAT Müügitöö ja klienditeenindus ekspedeerimisäris (loeng XI)
järgjärgulisest tundmaõppimisest Rõhk on andmete kodeerimisel ja teooria genereerimisel, mis võib eeldada jooksvalt uute andmete kogumist Avatus sotsiaalteaduslikus mõttes: PT pole varustatud ühegi ümberlükkamatu teooriaga 12 Terminid, mõisted, kategooriad, oletused, mida ta genereerib, peavad korduvalt demonstreerima nende kõlblikkust reaalsuse teaduslikku kodeerimise jaoks Andmekogumine Puuduvad erilised nõudmised andmekogumise suhtes (intervjuu, kirjalikud tekstid, vaatlusandmed, toimikud jne). Esimeste andmete alusel eraldatakse mõisted, mida arendatakse edasi kategooriateks ja selle alusel kogutakse andmeid juurde (teoreetilise valimi võtmine ‘theoretical sampling’). Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt. Teoreetilise valimi moodustamine Algab uurimise planeerimisest
mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad. Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel
identiteedi kujundamiseks ja säilitamiseks vajalik tingimus. Birminghami koolkond. Kultuuriuuringute keskus, mis asutas R. Hoggart koostöös S. Halliga. Koolkonda töö mõjutas suuresti kriitiliste kultuuriuuringute arengut, sealhulgas vastuvõtu uurimist ja feministlikku meediauurimist. Berminghami koolkonnaga seostatav kriitiline lähenemine kutsus esile olulise nihke selle mõistmises, millest mõju võib meediatekstides peituv ideoloogia auditooriumile avaldada. Stuart Halli kodeerimise dekodeerimise mudel. Massikultuur varem tähendas see mõiste üldiseld melelahutuse ja fiktsiooni madalamaid vorme, mis köidavad harimata ja kultuuritut enamust, vastandina kõrgkultuurile. Uued vaated populaarkultuurile on muutnud mõiste tähndust ja teinud sellest suures osas üleliigse või soovimatu. Laialdaselt kasutatavana oli masskultuur rohkem ideoloogiline mõiste kui empiiriliselt kehtiv termin, kuna kõik peale väikese vähemuse
kodeerimine, Meelespidamine e säilitamine,Mäletamine e reprodutseerimine. Meeles sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just “omakasupüüdlikult”), efektiivsust mõjutab ka: Uus pealetulev info; tekitab interferentsi, Eksitav info,Valemälestuste (konfabulatsioonide) tekke oht, Alkohol jt uimastid, Valemälestused mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving) - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 23. Arenguteooriad – Freud, Erikson, Piaget. kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi : 1) Sensomotoorne periood (0-2a), 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a)
Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel Erinevad lähenemised õppimisele Primitiivne õppimine · Harjumine e habituatsioon · Sensitisatsioon Assotsiatiivne õppimine · Käitumuslik lähenemine
Materjali kordamine. Ei tohi hakata õppima alles enne eksamit vaid peab pikema ajajooksul materjali omandama. Materjali seostamine varajaste teadmistega Ebaefektiivne on oluliste asjade allajoonimine, mehaaniline kordamine või lugemine. 16) Kas see, kui miski ei meenu, annab alust väita, et seda ei ole mälus olemas? Miks? Ei pruugi seda tähendada. Lihtsalt antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral 17) Kuidas on omavahel seotud info salvestamine ja meenutamine? Milles seisneb kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Tooge näiteid. 18) Millest tulenevad mäluvead? Kuidas on võimalik nende kujunemist uurida? Millised ohud mäluvigade puhul varitsevad? Kuidas võiks neid vältida/vähendada? 1. informatsiooni kohe küllalt palju ei korrasta. 2. interferents ehk vastastikune häirumine - näiteks kui õpite poolt tundi ajalugu ning seejärel pooltundi geograafiat. Siis ajaloos õpitud on halvemini meeles kui geograafia. 3
teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel (ehk kontseptuaalsetel abstraktsete, keeruliste asjade mõistmine on metafoorideta võimatu) metafooridel nad põhinevad? Põhilised kommunikatsioonimudelid on järgmised: 1. Rahvamudel põhined torumetafooril ehk tähendus on sõna/teksti sees ja kontekst pole oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on
paljastama oma saladusi. Siin pole piisavalt ruumi tutvustamaks kõike, mida Endel Tulving on oma senise teadlase- karjääri jooksul uurinud ja avastanud. Järgnev pakub vaid kõige üldisemaid pidepunkte ja minimaalselt vajalikku tausta, et paremini mõista siin raamatus avaldatud uurimuste sisu. Märksõnad, mis tähistavad ehk kõige ilmekamalt Endel Tulvingu mõtte liikumise trajektoori, on: episoodiline mälu, kodeerimise spetsiifilisus, praiming, HERA ja kronesteesia. Episoodiline mälu Täpselt 30 aastat tagasi avaldas Endel Tulving artikli, mis põhjustas revolutsiooni mälu uurimise valdkonnas (Tulving, 1972). Selle artikli sõnumiks oli see, et inimese mälu pole üks, vaid on igati mõistlik ja arukas eristada vähemalt kahte omavahel põhimõtteliselt eristuvat mälusüsteemi, episoodilist ja semantilist. Nagu paljude uuendustega, põhjustas episoodilise ja
infoallikaga) Effektiivne kood. Kõik kodeeritavad teated järjestatakse esinemistõenäosuste vähenevasse ritta. Rea kahe viimase teate tõenäosused liidetakse ja moodustatakse uus vähenev rida. Järjestamist korratakse kuni jääb alles ainult üks järjestatud element. Moodustatakse koodpuu, arvestades liidetud tedete uusi asukohti. Koodipuu liikumistele omistatakse sümbolid 0 ja 1. 24. Häirekindlate koodide koostamise põhialused.(9. Kodeerimise põhialused, 10. Koodide liigid) On sellised koodid, millistesse on sisse viidud korrastatult liiasus nii, et tekiksid koodi omadused korrigeerida kindlat tüüpi sümbolite edastusel tekkinud vigasid. Tavaliselt on häirekindlad koodid ühtlased. Häirekindlad koodid on võimelised avastama teatud kordsusega vigu, parandama teatud kordsusega vigu, taastama kustutusi. Kui koodi alus on m ja koodsõna pikkus on n, siis erinevate koodsõnade arv on NY=m^n. Koodi liiasuse sisseviimine tähendab
Semiootika essee Reklaamklipi analüüs Antud essees analüüsin Maakera ühte reklaami võttes aluseks Umberto Eco visuaalsete kujutiste kodeerimise mitmetasandilise struktuur. Valik selle konkreetse firma telereklaami kasuks oli tingitud hiljuti kirjutatud põhjalikust uuringust AS Nordic Foods´i kommunikatsioonist ning brändingust ning seetõttu tundus loomuliku jätkuna, et ma ka selles töös analüüsin sama kaubamärki. Maakera kaubamärk loodi 2004. aasta mais ning tegemist on täiesti Eestimaise asutusega, nimelt loodi antud firma (AS Nordic Foods) Eestimaist kapitali kasutades. Müügiartikliteks on
ajukoore kõrgemaid funktsioone. Ta väidab, et need on vaimse arengupeetusega lastel häiritud, kuid erinevalt oligofreenikutest on neil lastel tegemist kesknärvisüsteemi mosaiikse kahjustusega ja säilinud motivatsiooniga ning need on omakorda seoses vaimse arengupeetusega laste kirjas esinevate vigadega .V. Nassonova arvates aga vaimse arengupeetusega lastel ei ole nägemis- kuulmis- ega tahteliste signaalide analüüsi puudeid vaid pertseptiivse informatsiooni kodeerimise hälve ning ta tõi ära järgmised vigade liigid vaimse arengupeetusega laste puhul: tähtede ärajätmised, asendamised, tähtede kordused, moonutused ja peegelkujutised. Samuti tuginedes erinevate autorite uurimustele on artiklis ära toodud tõik, et võib oletada, et kuigi vaegkõnega ja ja vaimse arengupeetusgea laste kirjapildis puudub märgatav erinevus, on häälikuanalüüsi ja kirjutamispuuete põhjused nimetatud kahel õpilasgrupil erinevad.
efekt; liigne pingutamine, Meenutamine- mälestuse otsimise ja leidmise protsess; aktiivne tegevus, nt eksam, kus on avatud küsimused Äratundmine – antakse info ette, kus ma ära tunnen õiged ja valed valikud (valikvastustega test) Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub (12- 14t) Tulving- oluline on keskkond, kus meenutatakse- kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Amneesia- mälukaotus o Amneesia liigid: Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) o Katse pantsinedi H.M-ga KEEL JA KÕNE
kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse. Seda, kuivõrd on emotsioonide väljendamine reguleeritud kultuurinormide ja tavade poolt, on tõestanud Paul Ekmani ja Wallace Frieseni uurimused. Nad järeldasid, et igas kultuuris võivad emotsioonide väljendamisel kehtida oma väljendusreeglid (ingl display rules). Ekman ja Friesen lõid ka 1978.a näoväljenduste kodeerimise süsteemi (Facial Action Coding System, FACS), mis võimaldab mõõta näoväljendusi üksikute komponentide ehk näolihaste liigutuste kaupa. Eesti keeles ja nagu paljudes teisteski keeltes on hulk sõnu, mis kirjeldavad inimese emotsionaalset seisundit. Vastupidi keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed emotsioonid positiivsete vastandid. Emotsioone osutava sõnavara lahknemine kas negatiivseks või
Sensoorne kodeerimine-protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused
tekstitoimetites sageli vajatakse. Klõpsutamisega esiletõstetud graafilisi elemente saab lohistamise abil muundada ja teisaldada. 6. HIIRE ÜHENDAMINE Hiir ühendatakse arvuti jadaborti (COM- port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Signaalide töötlemiseks ja edastamiseks asub hiire korpuses eriotstarbeline integraallülitus või mikroprotsessor, mis hoolitseb hiire liikumissignaalide ja nupuvajutuste kodeerimise ning arvutisse saatmise eest. Hiire iseloomustamisel märgitakse tavaliselt ka, kas ta on varustatud 9- või 25-kontaktilise jadapistikuga. Kui arvutis on mittesobiv jadapordipistik, aitab hädast 9-25 või 25-9 üleminek; selliseid pistmikke leidub mõningate hiirte komplektidest, neid on aga võimalik osta ka eraldi. Lisaks on väga levinud hiire ühendamise viis läbi PS/2 pordi. Mõned hiired on nn. siinihiired (bus mouse): arvuti külge ei ühendata neid mitte jadapordi,
organiseeritusest / känkimine 3.Pikaajaline mälu kestvam ning piiramatu ? mahuga Mis on peamised mälu Meeldejätmine/salvestamine L7, ÕO7 protsessid? Meelespidamine Meeldetuletamine Unustamine Mis on kodeerimise Seeb on hüpotees, et kui me midagi meeles tahame L7, ÕO7 spetsiifilisuse printsiip? pidada siis me ei säilita seda originaalsel kujul vaid Too näide oma teisandame seda sellisele kujule mis hõlmab ka õppija kogemusest. mõtteid ja arusaami. Näiteks kui pean meeles mingit autonumbrit siis tähtedest teen enda jaosk sobiva kombinatsiooni minu autol TNK -TäNaK.
Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu kestvus 4-12 sek, seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde, maht 7+-2 ühikut. Pikaajalise mälu kestvus mõõdetav inimese elueaga ja maht praktiliselt piiramatu. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Sõltub köitvusest, aktivatsiooniastmest, kordamiste arvust, materjali hulgast ja iseloomust, oluline keskkond, kus meenutatakse, Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta). Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) Erinevad lähenemised õppimisele.
* 1683 purustas Imperaatorlik sõjavägi Poola kuningas Jan Sobieski abiga Viini all türklaste sõjaväe osmanite impeerium ei saanud enam Euroopas laieneda. * 17401780 oli Ungari troonil kuulus Maria Teresia. Tema poeg Josef II jätkas tema reforme. See soodustas progressiivseid, humanistlikke muudatusi ühiskonnas. * 1787 seadustas Anton Bernolak slovaki keele. See aga veel populaarsust ei saavutanud. * 1843 teostas Ludovit Stur teise ja väga olulise slovaki kirjakeele kodeerimise. Sellega pandi alus kaasaegsele slovaki keelele. * 1848-49 Slovaki vabatahtlike korpus organiseeris esimese slovakkide relvastatud ülestõusu. Tegid seda 3 korda, aga ikka ei toonud see kauaoodatud vabadust. Alles 1861. aastal kuulutati välja Slovaki Rahvamemorandum. 2 aastat hiljem moodustati esimene slovaki rahvuslik organisatsioon see oli Maticka Slovatska. Selle organisatsiooni eesmärk oli slovaki rahva hariduse ja kultuuri taseme tõstmine.
Düsleksiat ei tohiks kindlaks teha üksnes testide abil, kuna düsleksia on protsess, mille puhul lisaks lapse spetsiifilistele õpiraskustele tuleb arvesse võtta klassi töökorralduse ja õppekavaga seotud tegureid ja lapse õpieelistusi. Seega on tähtis, et düsleksia kindlakstegemiseks kasutataks lisaks testidele ka muid vahendeid. Reid (2007:22–233) soovitab arvesse võtta järgmisi aspekte. Raskused On ilmne, et düsleksiaga lastel on probleeme kirjutatud teksti kodeerimise ja dekodeerimisega. Nende raskuste põhjused võivad olla järgmistes valdkondades: • häälikute äratundmise oskus (fonoloogiline teadlikkus) • mälu • info struktureerimine ja järjestamine • liikumine ja koordinatsioon • keeleprobleemid • nägemis- ja kuulmistaju 9 Lahknevused Laste võimed võivad lahkneda vastavalt sellele, kas nad dekodeerivad infot lugedes või kuulates, suulistes või kirjalikes oskustes ning õppekava erinevate ainete puhul. Erinevused
väljundilt. Kasutatakse pakkimisviisides. 4. Kahekordse integreerimisega A/D konverter. Kasutatakse mõõteriistades ja automaatikas. Omaduste poolest on aeglane kuid täpne ja ei lase end eriti häirida kõrgsagedusmürast signaalis. Konverterite probleemid: Mida kõrgem on sämplimissagedus ja mida suurema arvu bitikohti sisaldab mõõtmistulemus, seda paremini kajastab saadud digitaalvoog tegelikku signaali. Muundamise kvaliteet sõltub ka kodeerimise täpsusest. Esinev ebatäpsus heli puhul avaldub selles, et analoogsignaaliks tagasi konverteeritud signaali ilmub müra. Müra on seda väiksem, mida enam on kodeerimises bitikohti.
36. Arvutipõhine arvutijuhtimisega tööpink (raaljuhtimine). Numbriliselt juhitav tööpink, programmide ettevalmistamisel kasutatakse arvutit. 37. CNC juhtsüsteemi põhielemendid on: Joonis, tehnoloogija, lõikeriist, pingiandmed, juhtprogramm, lugemisseade, vahemälu, andmetöötlus, mikroprotsessor. 38. juhtsüsteemi liigitus: Töömehhanismi liikumise järgi, Interpolaatori tüübi järgi, Programmi võimaluste järgi, Programmi lause kuju järgi, Informatsiooni kodeerimise koodi järgi, Juhtprogrammi infokandja järg, Korrektsioonide andmise võimaluste järgi, Tööreziimide järgi, Juhtsüsteemi mälumahu järgi . 39. töömehhanismide järgi liigitus: Täisnurkne juhtimine, Positsioonjuhtimine, Lineaarne juhtimine, Kontuurjuhtimine. 40. Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). 41. silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega. 42
12) Erving Goffman - dram lähenemine (argielu sotsiaalsed suhted kui teatrilava). 13) Robert Entman - lõi Goffmani "raami" mõistele toetude raamistamise teooria (sisaldab teatavate hoiakute esiletõstmist ning teiste apektide maha vaikimist, julgustades aud teatud tõlgendusteks. Samas ei ole tegemist pealesurutud ideoloogilise struktureerimisega). 1) Bennett (1998) sõnastas selle, et kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted; 2) Stuart Hall - tema kodeerimise-dekodeerimise mudel aitab selgitada erinevuste teket sõnumi looja mõeldud ja sõnumi vastuvõtjani jõ sõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, m vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) M Foucault' - uurib võimu ja keele suhteid, peamiseks huviks teadmise (mitte ainult tähenduse) tootmine diskursuse Põhiseisukohad
peavad olema eraldusvõimelised, et keelelised üksikjuhtumid oleksid selged. Iga juhtumi jaoks peab olema kategooria ja kategooriad peavad olema üksteist välistavad. Loetavuse printsiibi seisukohalt on oluline, et otsitav oleks kiiresti leitav. Määrav on visuaalne tähtsus ja ruumiline korrastatus. Arvutite kasutamine tõi kaasa mitu uut probleemi. ,,Esiteks oli vaja varasem käsitsi tehtud transkriptsioon kohanda arvuti tarvis." (Hennoste 2000: 249). Arvutianalüüsil on kõige olulisemad kodeerimise süstematiseeritus ja ennustatavus. Statistika inspiratsiooni ei salli. Keelelised variatsioonid (pausid, venitused jms) võivad olla nii olulised kui ka ebaolulised ning tihti on raske otsustada kummaga on tegemist. Kui erinevate variatsioonide jaoks kasutada mitmesuguseid sümboleid jms võib tulemuseks olla see, et transkriptsioon ei ole enam inimesele arusaadav, seega tuleks luua kaks korpust üks on loetav inimestele, teine maasinatele. Arusaadavalt on see aga suhteliselt tüütu.
mooduleid, liideseid komponentide vahel ja liideseid teiste süsteemidega. Kirjeldatakse ka füüsiline arhitektuur - riistvara ja näidatakse, milline tarkvara komponent millisele riistvarale paigutatakse. Arhitektuurse disaini dokument peaks katma järgmised teemad: · sissejuhatus: dokumendi eesmärk, viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; · arendusvahendite valiku ja häälestuse, arenduskeskkond; · kodeerimise, sh kommenteerimise ja nimetamise standardid; · liidesed teiste süsteemidega, andmevahetusformaadid ja meetodid; · toote sisemise struktuuri, ülesehituse: süsteemi jaotuse komponentideks, komponentide kohustused ja rollid, komponentide andmevahetus; · arhitektuuriotsuste tausta, alternatiivid, valikukriteeriumid; · jõudlusnõuded. Väljendatakse viisil, mida on võimalik testimise käigus kontrollida;
füsioloogilisi protsesse (neid on 3). 2. Sensoorne kodeerimine on protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon on neuraalse ergastuse vähenemine sama stiimuli esitamisel aja möödudes. Kirjelda sensoorse 1. Spetsiifilisusteooria tekib, kui erinevate kodeerimise kahte sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri teooriat. neuronid. 2. Mustriteooria on, kui erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite koostöötamise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on füsioloogiline reaktsioon keskkonna erinevused? Too ärritajale, taju on protsess, mille kaudu
Psühholoogid on leidnud hea termini , mille abil kirjeldada seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab- see on kodeerimine. Igat sündmust või fakti jäetakse meelde iseloomulikul viisil, sõltuvalt sellest, milline oli vaimne tegevus meeldejätmise ajal. Kuidas mingit objekti meelde jäeti, sõltub sellest , milline on objekt ise, ning sellest, kuidas objekti mõisteti. Kuidas seletada kodeerimisest tulenevaid erinevusi? Miks mõned kodeerimise viisid on paremad kui teised? Hea oleks leida üks või isegi paar sellist tegurit või protsessi, mis määravad ära erinevate kodeerimisviiside edukuse. Mõnede uurijate arvates on üks oluline tegur see, millisel määral puudub kodeerimine materjali tähendust. Hüpoteesi kohaselt määrab kodeerimise efektiivsuse mõttekate seoste arv, mida õnnestub luua meeldejäetava materjali osade vahel. See oletus lubaks mõista nii subjektiivse kui ka
tegevus. Järgmised sammud selles protsessis põhinevad eelmistel avastustel. · Andmekogumine pole rangelt ettekirjutatud, rõhk on andmete kodeerimisel. Intervjuu, vaatlus, olemasolevate tekstide alusel... · Avatus sotsiaalteaduslikus mõttes: PT pole varustatud ühegi ümberlükkamatu teooriaga. Terminid, mõisted, kategooriad ja hüpoteesid, mida ta genereerib, peavad korduvalt demonstreerima nende kõlblikkust reaalsuse teaduslikku kodeerimise jaoks Andmekogumine: Puuduvad erilised nõudmised andmekogumise suhtes (intervjuu, kirjalikud tekstid, vaatlusandmed, toimikud jne). · Esimeste andmete alusel eraldatakse mõisted, mida arendatakse edasi kategooriateks ja selle alusel kogutakse andmeid juurde (teoreetilise valimi võtmine `theoretical sampling'). · Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt pidev arendamine, uue infoga arvestamine jne. ..
ning triipude vahelisest alast, mis mõlemad sisaldavad kodeeritud andmeid. See on koodipilt, mis on meie nägemusse juurdunud suuresti läbi kaubanduse. Eeliseks on see, et tuntumad kooditüübid on laialt levinud ning nad on kõikide lugemisseadmete poolt loetavad. Seega saab nende kasutamisel eeldada, et koodi lugemine on võimalik erinevates tarneahela etappides. Puuduseks on vähene andmete mahutavus. Suure andmemahu kodeerimise piiranguid on palju - markeeritava pakendi suurus, kasutatava etiketi suurus, lugemisseadme tehnilised võimalused jne. Levinumad lineaarsete vöötkoodide tüübid on Code 39, Code 128, EAN-13, Interleaved 2/5. Code 39 Code 39 võimaldab esitada kõiki nubreid ja tähti. Koodi nimetus tuleb selle ehitusest üks kodeeritud märk koosneb üheksast triibust, millest kolm on alati laiad. Lisaks tähtedele ja numbritele võimaldab esitada järgmisi märke: -, ., tühik, $, /, +, %
liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat(üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused); 5)liikumise järelefekt. Ajukoore piirkondades, mis asuvad primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel, on spetsiaalsed liikumisdetektorid. Kui ajus töötavad ruumis erinevates punktides erinevatel ajahetkedel esitatud objektide kodeerimise eest vastutavad rakud, aga ei tööta liikumisdetektorid, siis liikumismiljet ei teki. · Vormitaju: tänu reklaamide jne on see meil hetkel olemas. Vormitaju aluseks on ennekõike elementide konfiguratsioon, mitte elementide endi detailne kuju. Halvemad tajumistingimused annavad teatud vormitunnuste osas paremad tajutulemused. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid (või eelkõige) globaalsed vormitunnused. Taju töötab prinsiibill ,,jämedakoeline enne, detailid pärast".
kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus programm tehti käsitsi. CNC Computer Numerical Control Arvutipõhine arvutijuhtimisega tööpink (raaljuhtimine). Numbriliselt juhitav tööpink, programmide ettevalmistamisel kasutatakse arvutit. CNC tööpingi juhtsüsteemi põhielemendid Juhtsüsteemide liigitus 1. Töömehhanismi liikumise järgi 2. Interpolaatori tüübi järgi 3. Programmi võimaluste järgi 4. Programmi lause kuju järgi 5. Informatsiooni kodeerimise koodi järgi 6. Juhtprogrammi infokandja järgi 7. Korrektsioonide andmise võimaluste järgi 8. Tööreziimide järgi 9. Juhtsüsteemi mälumahu järgi Töömehhanismi liikumise järgi · Täisnurkne juhtimine · Positsioonjuhtimine · Lineaarne juhtimine · Kontuurjuhtimine Täisnurkne juhtimine Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). Rakendus: silindriliste pindade
annaabi.ee 
