Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksami spikker (2)

3 KEHV
Punktid
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole , de Morgan . 1857 perfolint( Wheatstone ).1867 “Type writer” sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege (öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith’i perfokaardid ->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920…Enigma kodeerimiseks – Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed ,150 mootorit,2000lampi).
1889-1951Ludwig Wittgenstein . 1938, Shannon ’i magistritöö sidus: Boole algebra . Elektrilülitid ja - skeemid . Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken)– IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944: Konrad Zuse . Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 – I transistor (Shockley)- müüma hakkas Bell Corp .1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the first practical stored -program computer, at Cambridge University .1950 – ERA 1101 (I kommerts comp );ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli ;BCPL derivative of ALGOL (Strachey);B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson );C derivative of B ( Dennis & Ritchie).1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 Siemensiga.
1953 - IBMi first electronic computer, the 701, Speedcoding: John Backus.
1956 - IBM develops the first hard disk , the RAMAC 305( math 5mb).
1957 – FORTRAN(loobimuutujatega,sisaldas if,do,goto)I kõrgkeel progekeel,vt70a prolog .1958 - SAGE – poolautomaatne arvutite võrk usas ja canadas.1960 – COBOL(Pentagonis arendas Hopper)-muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)-programm koosn loendite hulgast.1963 hiire patent( Engelbart ).1964 - CDC's 6600 supercomputer( Cray ),Basic progekeel(Kurtz,Kemeny).1965 – Moores law( integrated circuits double iga aasta);PDP8 – I kommerts miniarvuti( tutvustas DEC).1967 – I floppy disk (IBM); LOGO arvutikeel lastele(Papert).1968 - Intel Corp(Moore, Noyce – lahkusid Fairchild Semiconductorsst).1969 – UNIX op.sys( Belli labor - ritchie,Thompson);4004 mikropr loomise algus (intel – Hoff);XEROX – laserkiire domonstr(starkweather),avab PARCi;AMD( Sanders );C keele areng kuni 1973.
1970 – 4004 I 4bit mikroprotsessor valmis(Intel – Faggin)1971a kommerts.
1971 - Arpanet – arvuti-arvutis ühendus(interneti eelkäija).
1972 - Nolan loob Atari,mis teeb Pongi(I-si video mange) ja colossal cave;HP progev kalkulaator magnetribaga;first logic programming language Prolog(Colmerauer);first object -oriented language Smalltalk(Xerox Parc).
1973 - Ethernet ( arvutid traatidega yhenduses)(Metcalfe).
1974 - ALTO personaalarvuti (Xeroxilt) –suur mõju microsoftile ja macintoshile.
1975 – Micro-Soft( Gates ja Allen), IBM 5100 (I “läpakas”).
1976 - Apple I Computer(Jobs, Wozniak );16bit mikroprose;SQL (kommerts) Honeywell Information systems(idee Coddilt IBMis 70-72a).
1977 – Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Loodi ametlikult microsoft .
1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C programming language”.
1979 – Motorola 68000(16bit), USENET varane ”web”:tekstid masinast masinase
1980 – esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS
1981 – I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM 5150 PC ja cga graafikakaart (16 värvi), 32000 – esimene 32-bit prose (National Semiconductor )1982 - loodi SUN ja Compaq (Canion, harris ,murto).1983 – RSIst Oracle (Ellison,miner);C++, turbo pascal , 1984 – esimene MACINTOSH(edukalt hiirega juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0.1986 – NNTP – uudised liiguvad TCP/IP ( internet i) kaudu;inteli 80386. 1987 – GCC kompilaator UNIXil, IBMi ps2 vga-ga.1988 Arpanet( morris )nö viirus netis .1989 – inteli 80486, AOL(America online) Applile ja MACile.1989-90 FIDONET – rahvusvaheline võrguots Eestis – 90a epost ,USENET 1990 – TBL browser NeXTil,HTML ja www, ( berners -lee) – avalikuks 1991, Windows 3.01991 – Linux .1992 – Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad Eestis, wolfenstein 3d,gsm mobiil (esimene operaator Radiolinja Soomes).1993 – NCSA Mosaic 1.0 I popp avalikult saadaval brauser;Inteli Pentium prose.1994 – NCSAst tekib Netscape (clark,Andreessen)brauser massidesse.1995 – Eesti Päevaleht ja postimees internetis – www.zzz.ee/epl, MS win95 ja IE 1.0.1996 - Eestis netipangad (foreks,hoiupank.)1997 - Deep blue – maleproge, mis võidab maailmameistrit(Gasparovit).1998 - Mozilla , pentium2 XEON prose, iMac (jobs),Red Hat(linux5.2).
Eksami spikker #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miisukas123 Õppematerjali autor
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 “Type writer” sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(loob kaasaegse predikaatarvutuse).... jne

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010-eksami spikker
1
doc

Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010 (eksami spikker)

1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 ­ NNTP ­ uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin ­ kaudu;inteli 80386.

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015
2
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015

1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin – 1979 ?

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse
1
doc

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

1968 ­ Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 ­ AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 ­ esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ­ ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 ­ Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
SISSEJUHATUS ITSSE
21
docx

SISSEJUHATUS ITSSE

1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presi

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks
5
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks

Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 15

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Exami spikker
2
doc

Exami spikker

Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y. his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Iga b on a Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word Mitte ükski b pole a

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse spikker
1
pdf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse spikker

I 625 S(hirl(rfll l6-lr) Bl;ilsc Pn$.il1-:lntltecliliilc illitslt ebmgqav: Fortran, C (portaabel assembler), ALslrgKse[-ia r Pakkudaprogrffimeedjalevalmisehtudstandardtiikke- 1616-11 I6

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
IT EKSAM
17
odt

IT EKSAM

Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti ­ 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks ­ 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus ­ 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 ­ 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I ­ 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer ­ 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC ­ 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 ­ 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises t

Algoritmid ja andmestruktuurid




Kommentaarid (2)

RipleyS profiilipilt
RipleyS: Väga tore ja värki, aga 50p see nüüd küll väärt ei ole.
11:12 08-01-2013
krsty603 profiilipilt
krsty603: sobis küll
10:49 22-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun