Slovakkia (0)

Slovakkia
Sissejuhatus
Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tšehhi, Ukraina , Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele , kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega.
Üld andmed
Slovaki Vabariik
slovaki Slovenská Republika
Slovaki lipp
Slovaki vapp
Slovaki asendikaart
Riigihümn Nad Tatrou sa blýska
Pealinn Bratislava
Pindala 48 845 km2
Riigikeel (ed) slovaki
Rahvaarv 5 417 000 (2009)
Rahvastiku tihedus 110,9 in/km2
President Ivan Gašparovič
Peaminister Robert Fico
Iseseisvus 1. jaanuar 1993
SKT 86,661 miljardit USD
SKT elaniku kohta 20 002 USD
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
ROK-i kood SVK
Telefonikood 421
Lühi ajalugu
13.–19. sajand
* 1241-1242 Tatari-mongoli sissetung Ungarisse. Et laastatud maad uuesti asustada, kutsus kuningas Bela IV sisse saksa kolonistid , et nende abil kivikindlusi ehitada.
* 1412 – 1769 andis Ungari kuningas Sigmund Poola kuningas Vladislavile pandiks 16 linna slovaki territooriumil. Need linnad anti Ungarile tagasi alles Maria Teresia ajal.
* 1467-1490 Prešporka linnas (praegune Bratislava) avati esimene kõrgkool praeguse Slovakkia territooriumil – Academia Istropolitana.
* 1526. aastal toimus Mogatši lahing ungarlaste ja türklaste vahel. Ungarlased said lüüa.
* 1683 purustas Imperaatorlik sõjavägi Poola kuningas Jan Sobieski abiga Viini all türklaste sõjaväe – osmanite impeerium ei saanud enam Euroopas laieneda.
* 1740 –1780 oli Ungari troonil kuulus Maria Teresia. Tema poeg Josef II jätkas tema reforme. See soodustas progressiivseid, humanistlikke muudatusi ühiskonnas.
* 1787 seadustas Anton Bernolak slovaki keele. See aga veel populaarsust ei saavutanud.
* 1843 teostas Ludovit Štur teise ja väga olulise slovaki kirjakeele kodeerimise. Sellega pandi alus kaasaegsele slovaki keelele.
* 1848-49 – Slovaki vabatahtlike korpus organiseeris esimese slovakkide relvastatud ülestõusu. Tegid seda 3 korda, aga ikka ei toonud see kauaoodatud vabadust. Alles 1861. aastal kuulutati välja Slovaki Rahvamemorandum. 2 aastat hiljem moodustati esimene slovaki rahvuslik organisatsioon – see oli Maticka Slovatska. Selle organisatsiooni eesmärk oli slovaki rahva hariduse ja kultuuri taseme tõstmine.
* 1867 võeti vastu Austria-Ungari lepe.
20.sajand
* 1918 läks Slovakkia Tšehhoslovakkia vabariigi koosseisu.
* 14 märtsil 1939 kuulutati Bratislavas välja iseseisev Slovaki vabariik. Presidendiks sai fašistliku Saksamaa toetusel katoliku vaimulik Josep Tiso.
* 1944 toimus maa keskosas slovakkia rahvuslik ülestõus. Algas 29. augustil Banská Bystricas. Sakslased surusid selle ülestõusu maha ja algas partisanisõda mägedes kuni NL armee tuli 1945. aasta varakevadel üle Dukljanski mäekuru Slovakkiasse.
* 4. aprillil 1945 vabastati Bratislava.
* 1947 sügisel toimusid valimised, mille kaotasid kommunistid .
* Et kehtestada riigis kommunistlikku režiimi, toimus 1948. aasta veebruaris kommunistlik riigipööre.
* 1968 – Praha kevad – osales ka palju slovaki poliitikuid eesotsas Dubcekiga. 1968 augustis toodi Nõukogude Liidu ja [[Varssavi LepinguOrganisatsioon]i okupatsiooniväed sisse ning maa "demokratiseeriti" vägivaldselt.
* Kardinaalsed poliitilised muudatused toimusid Slovakkias 1989. aasta sügisel, mil nn Novembrirevolutsioon kõrvaldas kommunistid võimult.
* 1. jaanuaril 1993 sai Slovakkia iseseisvaks sõltumatuks riigiks.
* 19. jaanuaril 1993 liitus riik ÜROga.
* Esimene president oli Mihail Kovac ja 1. maist 2004 on riik Euroopa Liidu liige.
Loodus
Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine : kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik . Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane , uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Tänaseni on alasid, kuhu inimese jalg on harva sattunud. See potentsiaal on kasutamata.
Slovakkia fauna on vaheldusrikas , sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid, metssead ja punahirved. Sealne piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas. Kõrgetel mägedel pesitsevad mõistagi röövlinnud: kotkad , kanakullid ja pistrikud.
Slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet, kuid mägedes on suuri metsi veel säilinud. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsapiirkondi sootuks rohkem – tervelt 36 % riigi üldpindalast.
Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd
Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpkala saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes.
Taimestik
Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud , sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud.
Looduslikud riigipiirid
Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tšehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated – liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini.
Madalikud
Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nižina läänes, Vychodoslovenska Nižina kagus ja Kisalföld edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse.
Veestik
Jõed
Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad hakkavad sulama tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Váh, Hron ja Ipoly (Ipel'), on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu terves pikkuses Slovakkia territooriumil.
Järved
Enamik Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Igal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja kohalik geoloogiline eripära. Iidsed jäämassiivid on uuristanud koski ka Tatardesse. Kõrgeim (umbes 80 meetrit) on Nefcerka.
Põhjavesi
Slovakkia võib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Allikaid leidub kõikjal, samas kui põhjavee reserv on koondunud Doonau jõe ümbrusesse lõunas. Slovakkias on üle 1200 mineraalveeallika ja pole ühtki piirkonda, kus neid ei leiduks. Mõned on parajalt leige veega (üle 20 kraadi), teistest voolab üsna kuum. Mitme Slovakkia mineraalveeallika kohta arvatakse, et need taastavad tervist. Tervist otsivad inimesed on neid külastunud juba sajandeid .
Kliima
Slovakkia kliima on mõõdukas, kuigi erineb madalikel ja mägedes oluliselt. Allpool kohtab kuiva ja sooja ning seal on ka ilm enamasti ettearvatav. Mägedes võib seevastu olla hoopis jahedam ja niiskem. Kõige soojema koha Slovakkiast leiab Kisalföldist ja jahedama Tatra mäestikust.
Aastaajad
Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve – kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid , eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks.
Pinnamood
Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovský štít (2655 m).
Siseveekogud
Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh.
Rahvastik
Keeled
Ametlikuks keeleks on slovaki keel. 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zips'i saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster.
Rahvuslik koosseis
5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi – ametlik, tegelikult rohkem – registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arvata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib . Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma -katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste.
Usundid
Rooma -katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust.
Majandus
Rahvusvaluutana käibib euro.
Praegusel hetkel on Slovakkia majandus nn transformatsiooni seisundis – kohaneb EL nõuetega. Protsessi eesmärk on saavutada täisväärtuslik staatus. Kõikide nende muudatuste juures püütakse säilitada parimaid traditsioone kõikides tööstusharudes: mäetööstus, metallurgia Kesk-Slovakkias, klaasitööstus, toiduainetööstus, masinaehitus . Need on põhilised alad. Praegu on majanduse eesmärk reorganiseerida tootmisstruktuurid, mis ei ole kasumis. Samuti on eesmärgiks välismaise kapitali kaasahaaramine ja tööpuuduse vähendamine. Tänapäeva Slovakkia perspektiivikaimad tööstusharud on autotööstus, ehitusmaterjalid, jalatsi - ja paberitööstus, puidutöötlemine, elektrotehnika ja klaasitööstus. Suurt tulevikku nähakse turismil, potentsiaal on suur, aga pöörakse vähe tähelepanu.