Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks (0)

kooli nimi
osakond
Osakonna lühend
nimi
Iseseisev töö
Hiir
Juhendaja
Tartu 2016
1. Hiir
Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust
1.1. Traditsiooniline hiir
Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad ( klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid ). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta-valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori (võib esineda noole, liivakella, püstkriipsu jne. kujul) liikumisteks. Olgu öeldud, et draiverid üldises tähenduses teostavad mis tahes perifeerseadme sobitamist kindlale arvutisüsteemile. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtproged võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab
1.2. Optiline hiir
Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb.
2. ERINEVAD HIIRED
Kokkuvõtvalt võib öelda, et on kolme tüüpi hiiri:
mehaanilised: Eespool kirjeldatud hiir
optilis-mehaanilised (optomechanical): Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid.
optical: Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad.
3. HIIRE AJALUGU
Kuigi hiir (või tema eelkäija) töötati välja Douglas Engelbart -i poolt juba 1963 aastal “Stanford Research Center”-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti).
4. HIIRE NUPUD
Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrolülitid. Algupärasel Apple'i hiirel oli üks klahv, enamik tänapäeva hiiremudeleid on varustatud kahe või kolme klahviga, mille funktsioon sõltub konkreetsest rakendusprogrammist (neist vasakpoolne on tavaliselt sisestusklahv (Enter) ja parempoolne paoklahv (Esc).) Leidub hiiremudeleid, millel klahvide arv ulatub viieni ja mis on mõeldud töö hõlbustamiseks Windowsis ja Internetis (Geniuse EasyScroll).
5. HIIRE FUNKTSIOONID
Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni:
Osutamine (pointing)
Klõpsutamine (click)
Lohistamine e. vedamine (dragging e. drag and drop )
5.1. Osutamine
Kui liigutada hiirt tasapinnal , nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et selleg saab osutada mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele tööpinnast 25x20 cm. Ekraanil oleva osuti (hiirekursori) kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool , tekstittöötlusel- rõht - või püstkriips või vilkuv ruuduke. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil muidugi ei nihku.
5.2. Klõpsutamine
Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist (seejuures kostab klõpsatus). Klõpsutamisega saab esile tõsta (valida) ja aktiveerida hiirekursori all paiknevaid graafilisi elemente (pilte). Topeltklõpsu abil saab ekraaniobjekti (nt. programmiikooni või failinime või programmifunktsiooni) alul esile tõsta (välja valida) ja siis aktiveerida (käivitada, avada jne.), mis vastab kinnitusele Enter- klahvi abil. Mõnes programmis saab kasutaja ise hiireklahvidele funktsioone omistada.
5.3. Lohistamine
Allavajutatud klahviga hiire ligutamist aluslaual, kuni hiirekursor on ekraanil soovitud kohas (siis klahv vabastatakse). Nii saab näiteks kuva osa (tekstilõigu, rea, veeru ) esile tõsta (vastav ekraanipiirkond kujutatakse muuvärvilisena), et seda tervikliku objektina edasi töödelda,mida tekstitoimetites sageli vajatakse. Klõpsutamisega esiletõstetud graafilisi elemente saab lohistamise abil muundada ja teisaldada.
6. HIIRE ÜHENDAMINE
Hiir ühendatakse arvuti jadaborti (COM- port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Signaalide töötlemiseks ja edastamiseks asub hiire korpuses eriotstarbeline integraallülitus või mikroprotsessor , mis hoolitseb hiire liikumissignaalide ja nupuvajutuste kodeerimise ning arvutisse saatmise eest. Hiire iseloomustamisel märgitakse tavaliselt ka, kas ta on varustatud 9- või 25-kontaktilise jadapistikuga. Kui arvutis on mittesobiv jadapordipistik, aitab hädast 9-25 või 25-9 üleminek; selliseid pistmikke leidub mõningate hiirte komplektidest, neid on aga võimalik osta ka eraldi. Lisaks on väga levinud hiire ühendamise viis läbi PS/2 pordi. Mõned hiired on nn. siinihiired (bus mouse ): arvuti külge ei ühendata neid mitte jadapordi, vaid eraldi S/V kaabli abil.
6.1. HIIRE ÜHENDAMISE ERINEVAD VIISID
Hiirt võib PC-ga ühendada 3- el erineval moel:
Järjestik hiir ( Serial mice ) ühendatakse RS-232C tüüpi järjestik- ehk jadaporti või PS/2 porti . See on lihtsaim ühendusviis.
Rööphiir, siinihiir (Bus mice) ühendatakse arvutiga siiniliides kaardi abil. See on natuke halvem eelmisest variandist, kuna tuleb konfigureerida ja installeerida laienduskaart.
Juhtmeta hiired (Cordless mice) ei ole arvutiga füüsiliselt ühendatud. Arvutiga suhtlemiseks kasutavad nad infrapunakiiri või raadiolaineid . Raadiohiirte saadetavaid signaale vastu võttev karbike võib vabalt asetseda arvuti taga, infrapunaseid kiiri kasutavatel hiirtel peab tingimata olema otseside oma vastuvõtva kastiga. Juhtmeta hiired on kallimad kui järjestik- ja rööphiired.
Macintosh arvutitel ühendatakse hiir läbi ADB (Apple Desktop bus) pordi.
7. MÕNED SOOVITUSED
7.1. Hiir ja matt
Hiirt kasutades oleks mõttekas asetada selle alla hiirematt: hiir liigub krobelisemast materjalist hiirematil paremini kui libedal laual. Töölauad kipuvad määrduma, nii ka hiired. Seepärast tuleks matti aeg-ajalt puhastada, paha ei tee seegi, kui mõnikord tehakse puhtaks hiirepall ja rullikud. Enamikul hiirtel on laua vastu puutuvad pallid antistaatilised, nii ei satu mustus hiire sisse siiski niisama lihtsalt.
7.2. Hiir ja juhtmed
Juhtmest kinni hoides hiirt pea kohal keerutada ei maksa- juhtmeühendus võib lahti tulla.
Raskema palliga hiired peaksid laua peal paremini sõitma. Selle, kui hästi hiir töötab, määrab siiski kasutatavate materjalide omavaheline kokkusobivus.
7.3. Hiir ja valgus
Taiwanis toodetud odavamad optilised hiired ei taha hästi töötada, kui neile langeb hele valgus: põhjuseks on see, et hiire korpus on õhuke ja laseb valgust läbi.
8. Hiire valimine
8.1. Kas suur või väike?

Hiirt saab valida käelaba suuruse järgi. Valmistatakse kogukamaid hiiri suurte kätega inimestele, et nendega oleks mugavam töötada.
8.2. Kas parema või vasaku käega?
Hiirt saab valida ka selle järgi, kas arvutikasutaja on parema- või vasakukäeline (vastavalt sellele on paigutatud hiire nupud).
8.3.“Rotid“
Nendele inimestele, kelle töölaual pole hiire ja selle alla käiva mati jaoks piisavalt ruumi, on mõeldud hiire vastandid trackballi’id ehk häkkerikeeles rotid. Siin liigutatakse kursorit mööda arvutiekraani pöidlaga väikest pallikest ringi ajades, trackball ise seisab seejuures paigal. Kuid enamasti seostatakse Trackball’e siiski pigem kaasaskantavate arvutite (on korpusesse sisseehitatud), kui laua peal asetsevate masinatega. Arvutimaailmas peetakse parimateks hiiretootjateks Microsofi ja Logitechi, nende toodete puhul ütlevad spetsialistid , et tegemist on n-ö päris hiirtega.