Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Digielektroonika (0)

1 Hindamata
Punktid

KT3

Digielektroonika

..on/ei ole; õige/vale; kõrge nivoo/madal nivoo (digitaalsignaali pinge väärtused elektroonikas); 1/0
x=0 - lüliti kontaktid lahti (väljas)
X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees)
L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument
OR siis liidad (loogiline liitmine ); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT ( puhver )
N skeem:
Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral
loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele.
Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)- nivood
Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete vahemik 0V-st kuni mingi pinge väärtuseni U0 toitepinge ). Ehk 0
Kõrge nivoo on -""- alates lävipingest U1 kuni komponendi toitepingeni Ut. Ehk 1
Ala (või määratlemata pingenivoo) - piirkond madala nivoo ülempiirist U0 kuni kõrge nivoo alampiirini U1.
PS! Mida laiem on määratlemata ala (U0-U1), seda stabiilsem ja mürakindlam on digitaalelektroonika komponent .
impulss - lühiajaline pinge muutmine 0-1-0
impulsi laiust mõõdetakse poole pinge kõrgusel (50%) VT SLAID ÜLE
Bait - 8 biti...PS! Ühe baitiga saab kirja panna 256 seisu!
Paarsusbitt - lisabitt, mille väärtuseks on kõigi andmebittide välistava (XOR) VÕI tehte tulemus (1 või 0)
Digitaal - vs analoogsignaal PROS:
  • väiksem müratundlikkus
  • täpsem signaali esitus
  • tarkvaraliselt kergemini töödeldav
  • andmete parem säilivus (nt digitaalne helisalvestis)
  • korrigeerimisvõimalus
    Digitaal- vs analoogsignaal CONS :
  • vahel kulutava rohkem energiat kui samasugust toimingut tegevad analoogseadmed
  • väikestes tiraažides seadmed sageli kallimad
  • maailmas on enamasti analoogsignaalid ja kui on vajalik analoog - digitaal - analoog konverteerimine , võib maksumus olla suurem
  • mõnedes digitaalsüsteemides võib kasvõi üks vigane bitt rikkuda terve paketi
    Loogikalülitused
    PUHVER
    Puhvereid kasutatakse valdavalt binaarse signaali kuju korrigeerimiseks ja siis kui on tarvis sama signaali jagada paljudele sisenditele. Samuti kasutatakse ka andmete edastamisel piki siini.
    SIIN - ühine andmeedastuskanal. Jaotatakse:
  • sisendsiine - ühe loogikalülituse väljundilt loevad andmeid mitu loogialülitust (kasutatakse harva kuna enamasti võib ühele väljundile ühendada mitu sisendid paralleelselt)
  • väljundsiine - ühe loogikalülituse sisendile edastavad andmeid mitu loogikalülitust (väljundeid ei saa lülitada paralleelselt; neid tuleb siinile lülitada ühekaupa)
  • kahesuunaline siin - selline andmekanal, mida kasutatakse vaheldumisi kas andmete vastuvõtuks või saatmiseks ( enamlevinud )
    Seisund Z - puhvri väljundi selline seisundm kus tema väljundi takistus on nii maakontakti kui ka toitekontakti suhtes väga suur 
    Taktsignaali on tarvis nii seadmetevahelise andmevahetuse korraldamiseks kui ka andmete lugemisel mälust või väliselt andmekandjalt ja kirjutamisel mällu või välisele andmekandjale.
    Taktgeneraatorist stabiliseeritakse kvartsiga.
    Kontakti klirr - lüliti kontakti avamisel ja sulgemisel on lühike periood, kus kontakt pole stabiilne. See tuleneb ühest küljest asjaolust, et ükski kontaktping pole ideaalselt sile ja teiselt poolt sellest, et (eriti sulguv kontakt) põrub/vibreerib enne kui tekib stabiilne ühendus
    Lisaimpulsside eemaldamiseks kasutatakse:
  • Schmiti trigeriga puhverelementi koos takisti ja kondensaatoriga ( konde . laaditakse läbi lülitikontakti ja takisti. Pinge konde. kasvab sujuvalt ja sisendi vähimal kõrge nivoo väärtusel lülitub puhvri väljund ümber)
  • Ümberlülituva kontaktiga lüliti (RS- trigeri kasutumine)
    Impulsi formeerijat kasutatakse tagamaks et impulss poleks lühem mingist konkreetsest kestusest.
    Dekoodrid ja koodrid kasutatakse laialdaselt nii eraldi integraallülitustena kui ka osana muude integraallülituste kossseisus; lisaks ka puuteekraanides, LCD ekraanides ja andmete lugemisel kaamerate fotosensoritest.
    Dekodeerimisel adresseeritakse mälupesi nii info kirjutamisel mällu kui ka lugemisel sealt; lisaks kasutatakse ka mitmesugustele indikatsioonielementidele sümbolite, tavaliste numbrite kuvamiseks.
    Kodeerimist kasutatakse klahvistikes ja osades analood - arv muundites
    Loogikalülituste ehitus
    Baseeruvad transistoritel (lülitirežiimis). Kõige paremini sobivad indutseeritud kanaliga väljatransistorid (MOSFET või MOS). Nende eelis on ülisuur sisendtakistus (sisendid peaaegu ei tarbi energiat staatilises režiimis ning puudub vajadus loogilise 1 puhul sisendvoolu piirata), sisendpinge lävipinge olemasolu avanemisel.
    PS! Hiljuti kasutati ehitusel ka DTL - trantsistorid kus on kasutatud dioode ehk Diood - Transistor Loogika . Samuti ka TTL ja ECL (emitte coupling Logic )
    Komplementaarloogikaelementideks (e CMOS ) - element, mis koosneb kahest ühesugusest, kuid erineva kanaliga transistoreid nimetatakse komplementaarseks paariks
    Kui CMOS paari sisendile anda kõrge pingenivoo (loogiline 1), siis N-MOS on eelpingestatud nii, et ta on täielikult avatud. P-MOS aga on eelpinge alla lävipinge ja P-MOS on seetõttu suletud ehk siis tema takistus on väga suur.
    CMOSi tüüritavus sõltub ühest küljest väljundivoolust ja teisest küljest järgnevate elemntide sisendite summaarsest mahtuvusest.
    Trigerid
  • RS- TRIGER (ingl flip -flop) 
    Puudus peitub asjaolus, et aktiivne nivoo saab olla korraga kas R või S sisendil, mitte neil mõlemal.
    Trigeril on kaks väljundit:
  • Otsene (Q) - otseseks loetakse kahest sisuliselt samaväärsest väljundist seda, mis läheb loogilise 1 seisu kui seadesisendile S (set) antakse kõrge nivoo (loogiline 1)
  • Reversiivne (Q') - Reversiivne väljund läheb seisu 1 kui kõrge nivoo antakse nullimissisendile R (reset)
    (PS! Qt on otseväljundi seis enne vasakul toodud S ja R kombinatsiooni realiseerumist. Qt+1 on seis pärast S ja R seisu realiseerumist)
    Asünkroonseks nimetatakse trigerit, mille sisenditele mingi seisundite kombinatsiooni andmist ei sünkroniseerita täiendava signaaliga. Kui sünkroniseeritakse nimetatakse trigerit sünkroonseks trigeriks.
  • Kui RS-trigerile lisada sünkroniseerimislüli saame sünkroonse RS-trigeri
  • Sünkroonne kahetaktiline RS-triger (TT)
    Kasutatakse vähe. Võimaldab luua side sisendsignaalide ja väljundite olekute vahel
  • Sünkroonne kahetaktiline JK-trigger
    Sünkroonsele kahetaktilise RS trigeri sisendeid juhitakse läbi JA lülide, mille ühed sisendid on ühendatud väljunditega. Seda nimetatakse JH trigeriks (J- jump , K-key)
    Omadused - universaalne, lihtsate ühendustega võimalik muuta seade-, loenduse- või andmesisenditega trigeriks; 1 sisendil J viib väljund alati seisu 1; 1 sisendil R viib väljund alati seisu 0; JK-triger talub seisus J=K=1
  • D-triger (ka andmesisendi triger)
    Kui sünkroonse kahetaktilise RS-trigeri S-sisendilt teha inverteriga ühendus R-sisendile, saame D-trigeri. Omaduselt ei pruugi olla kahetaktiline.
  • T-triger (ka loendustriger)
    Kui sünkroonse kahetaktilise RS-trigeri S-sisendi ühendada otse inverteeritud väljundiga ja R-sisendi otse väljundiga, saame T-trigeri.
    T-triger lülitub ümber iga impulsiga T-sisendile.
    Registrid
    Neid kasutatakse, et säilitada andmeid (mäluelement) ning neid koguda ja töödelda
    Järjestikedastus VS paralleeledastus
    Järjestikku edastatakse infot seadmete vahel ja paralleelselt seadmes sees.
    Paralleelne edastus on kiirem kuid nõuab enam juhtmesooni. Seadmete suurte vahemaade puhul kulub palju kaablit.
    Järjestikku piki liini andmete edastamine võimaldab läbi paljude soonepaaridega kaabli edastada oluliselt enam infot kui see paralleeledastuse puhul võimalik on
    Side optikakaablites on enamasti asünkroonne järjestikedastus.
    Registrite tüübid:
  • SI-SO ( serial in - serial out)- kasutatakse suhteliselt vähe, Kasutusala on info viivitamiseks, jooksvad tuled.
  • PI-SO (parallel in- serial out) - kasutusala andmete saatmiseks järjestikprotokollis.
  • SI-PO - Kasutusala andmete vastuvõtmiseks järjestikprotokollis
  • PI-PO - Kasutusala operatiivmäluna
  • Universaalregistrid (sisenditega saab valida kuidas salvestatakse ja kuidas loetakse)
    Loendur (CT)
    Impulsside loendamine :
    Multiplekserid ja demultiplekserid
  • Multiplekserid (MUX) - kasutusala erinevate digitaalse andmevoo allikate kommuteerimiseks ühele väljundile, klahvistikus ja puuteekraanides; koos demultiplekseriga paralleelkoodis info edastamiseks ühe andmekanali kaudu
    MUX omab mitut andmesisendit ja aadressisisendit ning ühte andmeväljundit. Vastavalt aadressisendi kaudu etteantud aadressile valitakse üks andmesisendite hulgast ja kommuteeritakse sellele antav signaal ainsale andmeväljundile.
  • Demultiplekser ( DEMUX ) - see on digitaalelektroonika seade, mis omab ühte andmesisendit ja aadressisisendei ning mitut andmeväljundit. Tööpõhimõte on vastupidine multiplekserile.
    Konverterid (e D/A ja A/D muundid)
    Tänapäeval on enamasti vaja analoog konvertida digitaalseks et seda töödelda ja siis tagasi analoogiks. Seega on peamised konverterid on järgmised:
  • D/A konverter (ka D/A muundi) ehk digital analog converter
    CONS: 1) vaja suur hulk erinevaid täppistakisteid, 2) täpsemate konverterite puhul muutuvad väiksemad bitid mõttetuks, 3) väiksemate bittide takistite takistused lähevad väga suureks.
  • A/D konverter (ka A/D muundi)
    On enamasti keerulisemad kui D/A konverterid. 
  • Selliseid nim otsemuundamisega e rööpkonverteriks. Selle puudused on 1) liiga palju komparaatoreid, mis on kulukas ; 2) suure arvu bittide puhul muutub võrdluspinge samm nii väikseks, et tulemust hakkavad moonutama komparaatorite sisendite nihkepinged; 3) ka prioriteedikoodrid lähevad suure mõõtevahemike arvu puhul keeruliseks. 
  • On olemas ka kaalumismuundid (kaalumiskonverterid). Need on täpsemad, kuid aeglasemad. Konverteri sisendis on lülitus ehk sampler. Sinna kirjutatakse sisendpinge hetkväärtus sisse ja hoitakse seda muundamisprotsessi vältel muutumatuna. Harilikult on selleks kondensaator , millele lülitatakse läbi MOS lüliti pinge hetkväärtus. Siis lüliti suletakse ja kondensaatorile jääb pinge lühiajaliselt muutumatuks.
  • Võrdlusmeetodil konverter (e loenduskonverter). Ehituselt sarnane kaalumismeetoridl konverteriga. Erineb sellega, et registri asemel on reverseeritav loendi ja D/A konverterile võetakse pinge loendi väljundilt. Kasutatakse pakkimisviisides.
  • Kahekordse integreerimisega A/D konverter. Kasutatakse mõõteriistades ja automaatikas. Omaduste poolest on aeglane kuid täpne ja ei lase end eriti häirida kõrgsagedusmürast signaalis.
    Konverterite probleemid:
    Mida kõrgem on sämplimissagedus ja mida suurema arvu bitikohti sisaldab mõõtmistulemus, seda paremini kajastab saadud digitaalvoog tegelikku signaali. 
    Muundamise kvaliteet sõltub ka kodeerimise täpsusest. Esinev ebatäpsus heli puhul avaldub selles, et analoogsignaaliks tagasi konverteeritud signaali ilmub müra. Müra on seda väiksem, mida enam on kodeerimises bitikohti. 
  • Vasakule Paremale
    Digielektroonika #1 Digielektroonika #2 Digielektroonika #3 Digielektroonika #4 Digielektroonika #5 Digielektroonika #6 Digielektroonika #7 Digielektroonika #8 Digielektroonika #9 Digielektroonika #10 Digielektroonika #11 Digielektroonika #12 Digielektroonika #13 Digielektroonika #14 Digielektroonika #15 Digielektroonika #16 Digielektroonika #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Agris Reppo Õppematerjali autor
    Digielektroonika!
    Loogikalülitused
    PUHVER
    Puhvereid kasutatakse valdavalt binaarse signaali kuju korrigeerimiseks ja siis kui on tarvis sama signaali jagada paljudele sisenditele. Samuti kasutatakse ka andmete edastamisel piki siini.
    ja palju muud

    Sarnased õppematerjalid

    Skeemitehnika I kordamisküsimused
    42
    docx

    Skeemitehnika I kordamisküsimused

    Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0

    Skeemitehnika
    Elektroonika piletid
    32
    docx

    Elektroonika piletid

    Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud n

    Elektroonika
    Elektroonika
    197
    pdf

    Elektroonika

    Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

    Elektroonika ja it
    Digitaaltehnika
    57
    doc

    Digitaaltehnika

    Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6 Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvudeks............6 2.6 K?

    Digitaaltehnika
    Spikker elektroonika eksamiks
    5
    doc

    Spikker elektroonika eksamiks

    Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realise

    Elektroonika
    Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks
    20
    doc

    Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

    Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur ­ dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL ­ Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL ­ Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitu

    Arvutid i
    Arvutid I eksamiküsimuste vastused
    20
    odt

    Arvutid I eksamiküsimuste vastused

    Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur ­ dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL ­ Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL ­ Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitu

    Informaatika
    Arvutid I Eksami pletid
    38
    docx

    Arvutid I Eksami pletid

    1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlül

    Arvutid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun