uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes lõunapoolusel käinud. · 1967-68 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna Hain Oona. · 1963-64, 1967-68 ja 1972-73 töötas seismoloogina Novolazarevskaja jaamas geoloog Anatoli Norman. · Aastatel 1965-68 ja 1968-70 talvitus Molodjoznaja ning Bellingshauseni jaamades Enn Kreem. Lõunanaabri muljete põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut. · 1968-70 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjoznaja jaamas Andres Tarand, hilisem keskkonnaminister, peaminister ja Riigikogu saadik. · 1968-69 töötas sesoonrühmas filmimees Andres Sööt. Koos Mati Kasega valmisid lõunamandril filmid "Jääriik" ja "Enderby valge maa". · 1971-72 talvitus Molodjoznaja jaamas meteoroloog-aktionometristina Jaak Lembra. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana Leo Saul.
ILMA ENNUSTAVAD ARVUTID ALINA SAMOILOVA Ilma ennustamine kuulub laia meteoroloogiaks nimetatavasse teadusvaldkonda. Selle eesmärgiks on vaadelda ja uurida atmosfääris aset leidvaid protsesse. Näiteks soojade ja külmade õhumasside liikumine, pilvede teke ja areng. Ilma ennustus on tulnud meteoroloog Lewis Richardsoni mõttest, kus ta arvas, et kuna atmosfäär allub füüsikaseadustele, võib ta ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurtest vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. Seetõttu muutus täpsem prognoosimine võimalikuks alles pärast arvutite leiutamist. Ilma ennustamisel ja paremate prognoosiprogrammide väljatöötamisel kasutatakse
lausa naeruvääristati. Teooria sai laialdase tunnustuse alles 20. sajandi kuuekümnendatel. Seega üle kolmekümne aasta peale Wegeneri surma. Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigsust ookeanipõhja süvapuurimine millega tehti kindlaks, et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeanide keskahelikele. 4 Triivivatest mandritest Alfred Wegeneri oli meteoroloog, hariduselt aga astronoom. Hukkus Gröönimaal meteoroloogilisel ekspeditsioonil. (1930). Oma teooria, et Maal oli kunagi üks suur manner, ja üks suur ookean, ning selle hiidmandri jupid triivisid üksteisest eemale, esitas ta 1915 välja antud raamatus "Die Entstehung der Kontinente und Ozeane" Mitte ükski geoloog tema vaateid tõsiselt ei võtnud - kuidas olekski olnud see võimalik! Puudus ju põhjus, mis võinuks põhjustada mandrite triivi. Muuseas, seda
loomaliigid pole muutumatud Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Dmitri Mendelejev (18341907) oli vene keemik, kes avastas perioodilisusseaduse (keemiliste elementide omaduste perioodiline sõltuvus nende aatommassist), mis on tähtsamaid üldistusi keemias (tuntud mendelejevi tabelina). Murrang geoteadustes Alfred Pangea Wegener ( 1880-1930), meteoroloog Mandrite triiv on hüpotees mandrite liikumisest üksteise suhtes Laamtektoonika teooria Harry Hess ( 1906-1969), geoloog: merepõhi laieneb keskmäestikest kahele poole Dan McKenzie, geofüüsik: maakoor koosneb laamadest Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968- 1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust Globaalökoloogia Vladimir Vernadski ( 1863-1945), geoloog,
Aafrikas ning Indias. Kõik kolm mudelit näitavad ka üht-teist positiivset. Jõgede veehulk hakkab suurenema, kuna liustikud sulavad. See lisab vett Egiptusele ja Hiinale ning aitab uuesti täita Araali merd. EESTI KUULUB ilmastiku poolest suurriikide sekka. Vähe on maailmas paiku, kus paarisaja kilomeetri ulatuses ilm nõnda erinev on. “Eestis on väga huvitav olla meteoroloog, ‿ ütleb selle kohta ilmateadlane Heino Tooming. Oma kliimauuringute kõige üllatavamaks tulemuseks peab Heino Tooming tõdemust, kui oluliselt jääkate Läänemeres mõjutab ilma näiteks Tõravere ilmajaamas Tartu lähistel. Selgus, et Tõravere aprillikuine temperatuur sõltub otseselt jääkatte kestvusest Vilsandi saare lähistel. Maa globaalne ilmastik mõjutab jääkatte kestvust Vilsandil, see omakorda lumikatte kestvust peaaegu kogu Eestis, mis omakorda avaldab mõju keskmistele
polühistor ja füüsik. Gaussi peetakse oma varajase matemaatilise võimekuse tõttu imelapseks. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Sir Francis Galton oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks aastal 1909. Galton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ning intelligentsuse pärilikkust. Lisaks võttis ta kasutusele küsimustikud ning statistilised
Kuid Maa telje kalle võib muutuda veelgi suuremaks. Nimelt– üleilmne soojenemine võib muuta Maakera pöörlemistelje kallet– teadlaste väitel põhjustab nähtust Maa massi ümberjaotumine ookeanivee paisumise toimel. Maakera pöörlemistelg on meie planeedi orbiteerimistasandiga ristuva ruumilise sihi suhtes niigi oma 23,5 nurgakraadi kaldu, ja see kalle pole ka kaugeltki konstantne. Vastavalt suurte ainemasside liikumisele planeedil muutub ka telje kalle. Meteoroloog Felix Landerer hindab, et Gröönimaa jääkatte sulamisest vajub Maakera pöörlemistelje telje ots– koht, kus kujuteldav telg planeedi pinnaga lõikub igal aastal 2,6 sentimeetrit orbiteerimistasandi poole. KASVUHOONEEFEKT: OLEMUS, PÕHJUSED, TAGAJÄRJED NING KUIDAS SELLEST HOIDUDA Kasvuhooneefekt tekib, kui atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat kiirgavat pikalainelist kiirgust. Niinimetatud
Vesipüksid on veepinna kohal liikuvad tornaadod. Teadaolevalt kõige kõrgemat vesipüksi vaadeldi 16. mail 1898 Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Edenis. Kaldal töötanud geodeedi mõõtmisandmeil oli vesipüks 1528 m kõrge ja umbes 3 m läbimõõduga. Teatavasti on vesipüksid merest kalu haaranud ning need seejärel lähedal asunud linna maha pillanud. Pikim välk. Maal tekib keskmiselt sada välgulööki sekundis. Tavaliselt on need umbes 9 km pikad. Ent 1956. a mõõtis meteoroloog Myron Ligda radariga pilvedes sähvatanud rekordilise horisontaalvälgu, mille pikkus oli 150 km. Suurim halokogum. 11. jaanuaril 1999 nägid geograafilisel lõunapoolusel töötanud teadlased vähemalt 24 eri liiki halo. Halo tekib siis, kui atmosfääris jääkristallides peegeldunud ja murdunud valgus moodustab Päikese ümber sõõre ja taevas nähtavaid värvilisi laike. Poolusel valitsevad atmosfääritingimused soodustavad seda tüüpi nähtuse teket. Suurim langenud jäätükk. 13
See turbiin töötas 20 aastat ja laadis akusid. Hoolimata oma suurusest oli sel tuulikul kõigest 12 kW generaator. Kuna nimetatud rootorimudel oli mitmetiivaline, ei andnud see oma aeglase pöörlemise korral paraku eriti suurt kasutegurit. Alles hiljem avastas taanlane Poul la Cour kiiresti pöörleva rootoriga tuuleturbiini, millel on kõigest mõni laba ja mille efektiivsus on elektri tootmiseks tunduvalt suurem. Teine tuuleenergia pioneer Poul La Cour (1846-1908) oli oma ametilt meteoroloog. Teda võib lugeda modernsete elektrit tootvate tuuleturbiinide isaks ja seda tänu tema uurimistööle aerodünaamika vallas. Poul La Cour oli ka esimene leiutaja kes ehitas spetsiaalse tuuletunneli eksperimentide läbiviimiseks. Poul La Cour teostas uurimusi elektrienergia salvestamiseks ja kasutas enda tuulegeneraatoritega toodetud elektrit elektrolüüsi teel veest vesiniku tootmiseks. Vesinikku kasutas ta oma kooli lampides valguse saamiseks.
neid nimetan, nimelt küsimusi selle kohta, millele toetuti hommikustes ennustustes selliste väljenditega nagu "tõenäoline", "võimalik, kuid vähem tõenäoline" jne? Kui hommikul oli neil küllalt selge, mida nad ütlesid, siis miks peaks neil või teistel inimestel olema vaja õhtupoolikul veel proovida midagi öelda nende asjade kohta? Mismoodi on mõned mõistelised probleemid jäetud lahenduseta, kui meteoroloog ütles hommikul tõemeeli, selgelt ja kooskõlaliselt kõik, mis ta tahtis öelda homse ilma kohta? Mida on õhtusel kontseptuaalsel diskussioonil lisada neile teemadele, mille kohta meteoroloogil oli hommikul kõik viimseni selge? Nii tema ise kui ta kuulajad mõistsid, mida ta oma jutuga silmas pidas, milleks seda siis veel põhjalikult lahata? Mis ajaküsimused Augustinust siis veel vaevasid, kui ta oli ometi kõigist neist kronoloogilistest ja kronomeetrilistest
lähtuvalt? Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt? Mis on E-hoiakust tolku? 6. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest! E-huviks ei ole nt personaalne huvi: a)Kui vaatad kunstiteost uhkuse või prestiizitunde pärast. b)Kui bibliofiil on käsikirja nähes huvitatud selle rariteetsusest ja ostu-hinnast. Kognitiivne kui mitte-esteetiline: Kognitiivne e. tunnetuslik huvi taotleb teadmiste ammutamist: c)Kui meteoroloog huvitub pilvede kuju ja värvuse põhjustest. d)Kui sotsioloog ja ajaloolane huvitub sellest, kes ja millal lõi selle kunstiteose. e)Kui kunstikriitik püüab tuvastada kunstiteose väärtust, st langetada hinnang. 7. Kuidas määratleb Stolnitz E-hoiakut? "Esteetiline hoiak on ... ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav (1) huvitu ja (2) sümpatiseeriv tähelepanu". 8. Selgitage huvituse mõistet! "Huvitu" st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes
annaabi.ee 
