Antarktika Nii Põhja-Jäämere aladel kui ka Lõunamandril on jää sulamine alanud juba kümnete aastate eest. Lääne-Antarktika jääkilp võib 7000 aasta jooksul sulada hoolimata sellest, kas toimub üleüldine soojenemine või mitte. Seetõttu võib maailmamere tase tõusta 5 kuni 7 meetri võrra. Mäeliustike osaks jääb tõsta mere taset kuni 30 sentimeetrit. Gröönimaa jääkilbi sulamine lisaks veel teist sama palju. Juba praegu väheneb jääkilp pidevalt. Sadade meetrite paksune jääkilp toetub praegu maapinnale, mis asub merepinnast allpool. Kui merevesi soojeneb ja jääkilbi alla pääseb, lisab see sulamisele hoogu juurde. Ennustatud on, et merepind tõuseb 2100. aastaks 60 cm Praegusel ajal hakkab inimese tegevus muutma maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside kogus kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Atmosfääri kogunenud
Põhja-Euroopa kohal hävib enam osooni kui lõunapolaarpiirkonna kohal olevas osooniaugus. Keegi ei tea täpselt, miks jahtumine toimub nii kiiresti. Kuid selge on see, et meie peade kohal asuva atmosfääri külmenemine ja selle tagajärjel kokkutõmbumine mõjutab mitte ainult satelliite ja kosmonaute. NII PÕHJA-JÄÄMERE aladel kui Lõunamandril on jää sulamine alanud juba kümnete aastate eest. Lääne-Antarktika jääkilp võib 7000 aasta jooksul sulada hoolimata sellest, kas toimub üleüldine soojenemine või mitte. Seetõttu võib maailmamere tase tõusta 5 kuni 6 meetri võrra. Juba praegu väheneb jääkilp pidevalt. Sadade meetrite paksune jääkilp toetub praegu maapinnale, mis asub merepinnast allpool. Kui merevesi soojeneb ja jääkilbi alla pääseb, saab sulamine hoogu juurde. Jääkilp võib kokku variseda kogunisti vaid sajandi jooksul. Teadlased
halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat. Möödunud aasta oli teadaolevatel andmetel kõige soojem aasta Maal, kusjuures ebatavaliselt palav oli ka Arktikas, teatas USA kosmoseagentuur NASA. Soojade aastate pingerida on järgmine: 2005, 1998, 2002, 2003 ja 2004.
soojenemine peaks jätkuma. Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui maakera keskmised temperatuurid järsult kerkivad. Suurimas ohus on Arktika merejää, Gröönimaa ning Antarktika jääkilbid. Teadlased järjestasid üheksa ökosüsteemi, mis nende hinnangul võivad kliima soojenemise mõjul kaduda. Nad lisasid ka tõenäolise ajaperioodi, millal muutus võiks aset leida. Arktika merejää sulab (umbes kümme aastat). Gröönimaa jääkilp kaob (umbes 300 aastat). Lääne-Antarktika liustikud kaovad (umbes 300 aastat). Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aastat). Vaikse ookeani piirkonnas hakkavad ilmastikunähtus El Niño ning Lõuna-Ameerika rannikule veelgi kuivemat ilma toov La Niña vahelduma veelgi suurema ebaregulaarsusega (umbes 100 aastat). India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta).
· kollatõbi) Majanduslik langus (põllumaa · vähenemine) TAGAJÄRJED EESTIS! Põhiline temperatuuritõus leiab · aset talvel või varakevadel, mitte suvel. · Lüheneb või kaob hoopis lumekate. Suureneb talviste tormide ja · udude sagedus. Seoses veetaseme tõusuga · ujutakse osa maismaa-alasid üle. Osad liigid võivad välja surra. · SUUREMAD TAGAJÄRJED! Arktika merejää sulab (umbes · kümne aasta pärast). Gröönimaa jääkilp kaob (umbes · 300 aasta pärast). Lääne-Antarktika liustikud kaovad · (umbes 300 aastat). · Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aasta pärast). · India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta pärast). Amazonase ürgmetsad kärbuvad · (umbes 50 aasta pärast). Põhjapoolkera metsad kärbuvad · (umbes 50 aastata pärast). KASUTATUD KIRJANDUS! http://maakond.blogspot.com/2007/01/ · globaalne-soojenemine-ja-
flingatsiaalne (108 tuhat). Kasutas selleks viirsavide loendamise meetodit. Liustike sünni ja surmalugu Maksimaalse jäätumise ajal oli jääga kaetud 45 miljonit km2 maismaast ja suur osa poolustelähedasest merest. Liustiku tekkeks on vaja mõõdukat külma, rohkelt lund ja rohkelt sademeid. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritestud ookeanitest. Suured liustikud vajavad sulamsieks 10 tuhat aastat, Antartika ja Gröönimaa jääkilp koguni 100 tuhat aastat. Liustikukoorma all maapind vajus, sellest vabanedes hakkas aga kerkima. Mis juhtuks Antarktika liustikuga, kui nende keskmine mitmekümend kraadi alla nulli olev pinnatemperatuur tõuseks 3 5 kraadi? Liustike sünd Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete sademete hulk ning sulamisveega ärakantav ja aurustuv veehulk võrdsed
halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat. Möödunud aasta oli teadaolevatel andmetel kõige soojem aasta Maal, kusjuures ebatavaliselt palav oli ka Arktikas, teatas USA kosmoseagentuur NASA. Soojade aastate pingerida on järgmine: 2005, 1998, 2002, 2003 ja 2004.
Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerterakend, Kajakk. Uurimisjaamad (reostus). Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen
vajalikku niiskust, mida on seal piisavalt. Nendest organismidest saab teha kõikvõimalikke ravimeid. Varsti jääb aga ravimite tegemine ära, kuna inimesed hävitavad metsa väga ohtralt, näiteks 40 aastaga on Amazonase vihmametsast maha raiutud tervelt 20%. Viimasel ajal on tulnud ohtralt ette ka metsatulekahjusid. Kerkivad esile ka keskkonna probleemid, näiteks: 1) atmosfäär soojeneb - tänu sellele lõhume klimaatilist tasakaalu 2) ¾ kalavetest on ammendunud 3) jääkilp on tervelt 40% õhem kui 40 aastat tagasi 4) Siberis on igikeltsi all metaan võimsam kui CO2, tekkib kasvuhooneefekt, mille tagajäried võivad olla loodusnähtused, mida me ei suuda kontrollida. Inimesed on muutunud haritumaks, nad on avastanud mitmeid maavarasid, näiteks nafta, kivisüsi jne. Naftat kasutatakse tänapäeval kui põhilise energia allikana. Tänu naftale on inimesed muutunud ka üha rohkem mugavamaks, heaks näiteks on auto - mugavuse ja protsessi sümbol.
tehnoloogiatega (nt. põllumajandus), juhul kui selle tehnooloogiaga ei tulnud kohe kaasa sellega vajalikke sõnu. Teistel juhtudel arenevad keeled pigem pidevalt üksteisega samastudes. (4) Selle keeletetekkemudelil põhinev uurali keelte tekkimise teooria väidab, et viimase jääaja kõrghetkel elas palju rahvast Ukraina aladel, mis olid veel asustuskõlbulikud. Kuigi puudus ühtne algkeel, toimus seal suur keelte samastumine. Kui jääkilp taanduma hakkas järgnes sellele ka osa rahvastikust taasasustades põhjepoolsemaid alasid. Nende seas eestlaste ja soomlaste esivanemad. Põhjuseks, miks eesti ja soome keel on säilinud just sellistena nagu nad on ja nad ei asendunud või ei samastunud rohkem teiste indoeuroopa keeltega, mis levisid koos põllumajanduse levikuga, peetakse meie kehva kliimat (tol ajal oli kliima palju külmem). Nimelt siia tulnud põllumajanduspioneerid ei suutnud siin vilja kasvatama hakata ja
sellest hapnikku. Lisaks metsaraiele aitab inimene CO2 sisalduse kasvule atmosfääris kaasa ka fossiilkütuste põletamisega. On ju autod ja muud sõiduriistad need, mis väga suurel kogusel süsihappegaasi eraldavad. Süsinikdioksiidi sisalduse suurenemine atmosfääris tekitab kasvuhooneefekti ning selle tulemusel kliima soojeneb. On välja arvutatud, et viimase paarikümne aasta jooksul on Põhjapoolkeral olev jääkilp vähenenud 40% võrra. Kõik on märk sellest, et midagi tuleks ette võtta, kuid ega inimene ei hakka mõtlema enne, kui tema või mõne lähedasega midagi halba juhtub. Loodus annab meile aga järjest enam märke, et midagi kohutavat on toimumas. Ta on justkui heatahtlik politseinik, kes esimese eksimuse korral teeb hoiatuse, hiljem aga asja nii leebelt ei võta - siis saab juba karistada. Varem toimusid ju loodusõnnetused harva ning ei toonud kaasa väga suuri muutusi ja purustusi
Paleoliitikumi kunst Inimeste eellasel arenenud sääreluud, kolju(liigendatud) - 4 at. eKr Egiptuses koos riikluse ja linnadega. paleoliitikum 2 milj. a tagasi u. 10 000 eKr hakkab Euroopas jääkilp sulama. Kaljumaalingud Lääne-Austraalias primitiivsed looma- ja inimfiguurid. Lääne-Euroopas Püreneede mäestike lähiümbrus koopamaalid. Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Kujutatud on põhjapõtru, mammuteid, ninasarvikuid, 30 000 a vanad. Kunsti tekkimine. Paleoliitikum 30 000 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist, leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena
Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused Omal kohal on ka pinnavormide mõju 27.12.12 Jää- ja külmakõrbed 27.12.12 Paiknevad pooluste ümbruses Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe Polaaröö- ja päeva vaheldumine Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed Liigivaene elustik, peamiselt meredes Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub Kõige vähem saastatud piirkond 27.12.12 Tundra ja metsatundra 27.12.12 Asuvad ainult põhjapoolkeral Esineb igikelts ja polügonaalpinnas Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu Soostunud mullad, keltsmullad Loomadest põhjapõder, lemming, polaarrebane, linnud
Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Jäävööndi iseloomulikud omadused: · Polaaröö ja -päeva vaheldumine · Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed · Liigivaene elustik, peamiselt meredes · Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub · (temperatuurid aastaringselt alla 0° C, sademed lumena) Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö.
mis ääristab merd. Kõige kaunimad ja kõrgemad rannakaljud asuvad Vaikses ookeanis, täpsemalt Molokai saarel. Need kaljud küünivad kuni 1000 meetri kõrgusele. · Milline on maailma suurim saar? Tavaliselt kujutame ette saart pisikese veega ümbritsetud maismaana. Tegelikult on ka maailmajagu ja manner Austraalia suur saar. Maakera suurim saar on tegelikult hoopis Gröönimaa. Selle pindala on 2 220 000 ruutkilomeetrit. Peaaegu 90% saarest katab kuni 3 kilomeetri paksune jääkilp. · Milline on maailma suurim laht? On palju suuri lahtesid. Näiteks Bengali laht, Guinea laht, Alaska laht jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit. · Missuguse jõe delta on kõige suurem? Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii Indias kui ka Bangladeshis.
Levinud näiteks Gröönimaa jääkilbi servaaladel . · Rippliustikud on suure kaldega oruliustikud, enamasti ripp-orgudes. Neis on suur varinguoht . · Jalamiliustikud tekivad siis, kui liustik väljub oma vooluteest ehk troogist. Sellega kaasneb jää laialivajumine ning väga keerukad lõhede süsteemid . 11 Gröönimaa jääkilp Liustik Eraldi tuleb esile tuua selfiliustikke, mis toituvad maismaal asuvaist liustikest, kuid ujuvad ühe otsaga kalda küge kinnitunult vee (enamasti mere või ookeani) kohal. Hea näide on Rossi selfiliustik Antarktikas. Jäämäed, mis ujuvad meres, on tavaliselt selfiliustike küljest lahti murdunud suured jääkamakad. Kokkuvõte 12
rahvust on riigis allapoole selle riigi rahvaarvust. Kapital väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. (raha, kinnisvara, seadmed. ). Eksport kaupade väljavedu riigist. Import kaupade sissevedu riigist . LOODUSVÖÖNDID JÄÄ JA KÜLMAKÕRBED : · Karm ja kuiv kliima · Polaaröö ja päeva vaheldumine · Kogu aasta temperatuur alla 0 kraadi · Maismaal jääkilp, millest merre murduvad jäämäed · Liigivaene elustik · Inimtegevus raskendatud TUNDRA JA METSATUNDRA: · Asub põhjapoolkeral · Talvel põhjatuuled, suvel lõunatuuled · Vähe sademeid · Igikelts · Pinnas soostunud · Kidur taimestik · Maavarade kaevandamine OKASMETSAD: · Suurima levialaga loodusvöönd · Aastane temperatuuri ampilituud suur · Tihe sisevetevõrk · Väheviljakad leetmullad
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ).
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsi...
Soot- mahajäetud jõe looge nt üleujutuse ajal, ise läheb otse edasi Põhjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidaval sette- või kivimikihil Allikas- põhjavesi voolab maapinnale Geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas Soo- märgala, mille pind on kaetud turbaga Mäeliustik- Levivad kõikjal kõrgmäestikes, mida soojem kliimavööde, seda kõrgemal võib mäeliustik esineda, mäeliustikest saavad alguse paljud mäestikujõed Mandriliustik- Ulatuslik kumer jääkilp, mis katab suurt maismaa-ala, näiteks Gröönimaa ja Antarktis, liiguvad aeglaselt, tavaliselt mõni meeter aastas Lähtekivim- kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks Leetunud muld- harilikult lubjavaesel lähtekivimil tekkinud kuiv või parasniiske muld.
Neist me sedapuhku juttu ei tee. Uusaegkond algas just sellise kõrge veeseisuga, mille eest praegused kliima soojenemise stsenaariumid hoiatavad. Jääd ja lund ei olnud kusagil. Kui Antarktika ja Austraalia vahele umbes 50 miljoni aasta eest väin avanes, kulus veel ligi 15 miljonit aastat, enne kui ümber Antarktika talviti meri jäätuma hakkas, ning sealt omakorda kümme miljonit aastat kuni sellele praegu ülikülmale mandrile esimesed liustikud kujunesid. Päris jääkilp kerkis sinna vähem kui kümme miljonit aastat tagasi. Antarktika paikse jääkilbi moodustumist peetaksegi käesoleva glatsiaalse ajastu alguseks. Põhjapoolkera jäätumine algas alles vähem kui nelja miljoni aasta eest ja võttis tõsisema pöörde umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, mida peetakse meie kandi jääaegade alguspunktiks. Kliima jahenemine on käinud kaasas maakoore massilise kerkimisega, mis kontinentide kohal oligi eriti äge 32,5 miljonit aastat tagasi
Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõhed täitusid veega ning neist said jääjärved. Liustikujõed kuhjasid järve põhja jämedamat materjali, peamiselt kruusa. Hiljem, kui jää madalamaks sulas, liustikujõed kahanesid ning
loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas veest paistma saare kõige kõrgem punkt Sepamägi, kus praegu asub surnuaed. Nõmmküla ja Üügu moodustasid hiljem omaette saared. Jääajal oli Muhu kohal kuni 2 km paksune jääkilp. Jääajast annavad tunnistust suured rändrahnud, mille jää murdis Soome ja Rootsi graniitpõhja küljest lahti ja mis jää liikumise ja sulamise tagajärjel rändasid Eestisse. Pinnaehituselt kujutab Muhu saar endast paealuspõhjalist madalikku, kus nii absoluutsed kui ka suhtelised kõrgused on väikesed (vahemikus 0-20m). Maapind kerkib Muhus jätkuvalt. Muhu saar võtab pisitasa merelt maad juurde ja muudkui kasvab suuremaks
Niagara juga leidis aset Niagara kaljuseinal, millest on see praeguseks taandunud umbes 10000 meetrit tagasi kiirusega 70-90 cm aastas. See tähendab, et see protsess kestis ligikaudu 12000 aastat, ja see ongi järvede Huron, Joonis 5 Nooled näitavad voorte asukohti (10) Michigan ja Erie vanus. Suure Järvistu alal leidub hulk vooretega põlde, (vt. Joonis 4), uurded maapinnal ja rändrahnud, mis annab tunnistust sellest, et seal asus jääkilp ulatusega Põhjapooluselt Chicagole. Geoloogilised uuringud näitavad, et Suure Järvistu alal oli mitu jääaega ja nende aegade liustikute teod lõid tohutult tugevat Joonis 6 Muistsete jõgede süsteemi asukoht (11) erosiooni muistsetes jõeorgudes (vt. Joonis 5), kuni see jõudis dolomiidist nõo serva. Nii kujunesid Huroni, Michigani ja Erie järvede sulglohud
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosf...
Ühe 12-kuise perioodi kestel sadas seal 16 300 mm, s.o ligi 50 mm päevas. Võrrelge seda Tsiilis asuva Arica'ga, kus ei sadanud vihma 14 aastat. Veevaru jääs ja lumes: liustikesse, jää- ja lumelademetesse talletunud külmunud vesi Maakera jääkilbid Ka pikaks ajaks jäässe, lumesse ja liustikesse talletunud vesi on osa Maa veeringest. Suurem osa (umbes 90%) maakeral olevast jääst on Antarktikas ning 10% Gröönimaa jääkilbis. Gröönimaa jääkilp on huvitav osa veeringest. Ta kasvas nii suureks (umbes 2,5 miljonit kuupkilomeetrit) seetõttu, et lund sadas rohkem kui sulas. Jääkilbi paksus on keskmiselt 1500 meetrit, võib aga küündida 4300 meetrini. Jää on nii raske, et on selle all oleva maa kausikujuliseks lohuks vajutanud. Jää ja liustikud tulevad ja lähevad Maakera kliima üha muutub, kuigi mitte nii kiiresti, et inimesed seda märkaksid. On
Soolsus kõikuv ja vähene (2- erosioon vallandab protsessi uuesti. 3) Inimene kiirendab fosforiringet: Kliima soojenedes jääkilp sulas. Maa kerkis ja Närke väin sulgus. - heitveega Antsülusjärv (9500-8000) - põllumajandustootmises Veetase kerkis jõevee arvelt (18m üle ookeani pinna) Osa varasemaid kuivi alasid taas vee alla (ka Pulli asula)
ratifitseerinud, ja 55% maailma kasvuhoonegaasidest tuleb ratifitseerinud riikidest. Must tsenaarium. Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 3540 gigatonnini. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Aastaks 2025, ennustab on üle poole arengumaade inimestest olukorras, kus nende elu ohustab kas üleujutus või torm. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus. Ennustatava globaalse kliima soojenemise (nn. kasvuhooneefekti) peamiseks põhjustajaks on süsinikdioksiid (CO2).
17k a. vanuseid seinajoonistusi, mis on enamasti loomadest. Chauvet Chauvet' koobas Lõuna-Prantsusmaal sisaldab koopamaalinguid, mis on teadaolevalt ühed vanimad, tehtud u. 32k - 30k a. tagasi. 2008. aastal leiti Hohle Felsi koopast Saksamaal u. 35k a. vana kaeluskotka luust 21,8 cm pikkune flööt. Arvatavasti kromanjoonlaste kätetöö. Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Viimane jääaeg algas u. 110k a. tagasi ning lõppes u. 12k a. tagasi. Jääkilp saavutas oma maksimaalse ulatuse u. 22k a. tagasi. Lääne-Soomes asuvast Susiloa koopast leiti arvatavalt 120k - 130k a. vanused märgid inimasustusest. Tõenäoliselt on tegu neandertaallaste endise elukohaga. See on senimaani ainuke koht Põhja-Euroopas, mis viitab nii vanale asustusele regioonis. Balti jääpaisjärv kujunes jääkilbi taandumisel u. 10 500 e.m.a. U. 9600 e.m.a. toimus Billingeni katastroof. Taani väinade kohal purunes jää ning Balti
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
. Kõige suuremal hulgal leidub vulkaane Vaikse ookeani rannikul ja saartel. Sellesse nn. “Vaikse ookeani tulerõngasse” on koondunud üle 64% kõikidest tegutsevatest vulkaanidest. Teiseks ulatuslikumaks vulkaanide levikuvööndiks on alpi kurrutuse mäestikualad. Atlandi ookeani piires on suuremaks vulkaanide levikualaks Island, kus on 28 tegevvulkaani. Islandil on vulkaanide omapäraks see, et neid katab jääkilp, purskega kaasneb jää intensiivne sulamine ja vooluvete teke. Geisreid õpiti esmakordselt üksikasjalikult tundma Islandil Geysiri piirkonnas Nad kujutavad endast perioodiliselt purskuvate kuumavee- ja aurujugadega allikaid. Geisrid on tuntud peale Islandi veel Põhja-Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtšatkal. Osa kuumaveea voolab maapinnale pideva joana või fontäänina. Selliseid pidevalt voolavaid kuumaveea nim termideks
nad jõuavad euroopasse 40 000 aastat tagasi. 30 000 aastat tagasi, kaovad viimased neanderatallased euroopast ja maalt, nad tapeti kromanjoonlsate poolt. probleemiks osutus neile nende aeglane mõistus, homo sapiensi aju oli palju suurem ja keerulisema ajuehitusega. neandertallalne ei osanud naerda, puudusid vastavad lihased. paleoliitikumi kunsti peaosa moodustavad euroopast leitud koopamaalingud, tuli jääaeg. inimesed taandusid koobastesse, jääkilp ulatus pariisini. paleoliitikumi lõpus oli ~150 koobast maalingutega (avastatakse järjest juurde), enamus neist oli euroopa lõunapoolses osas. palju oli neid püreneemäästikus, ülejäänud jäid balkanile või uuralisse. osad koopamaalid jäävad ka mesoliitikumi. esimese koopamaalingi kohana avastati altamira, põhja hispaanias. selle avastas 10. aastane tüdruk kes käis reisil koos isaga. maalingud kujutasid hispaanias ammu välja surnud euroopa piisoneid
sademeid. Lumepiir ulatub Euroopa mäestikes erineva kõrguseni: Ida-Alpides - 3250 m, Skandinaavias - 1220 m, Teravmägedes - 600 m. Päikesekiirgus on mägistes piirkondades intensiivne. Kliimat mõjutavad liustikud. Liustike kujunemiseks pole vaja suurt külma, küll aga piisaval hulgal sademeid. Jää sulamine peab olema sel juhul väiksem lume kuhjumisest. Mandriliustikud, mille paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini, katavad suuri alasid, selline on näiteks Gröönimaa jääkilp. Alpi oruliustikud on nagu pikad jääjõed, mis on kujunenud mäestikuorgudes. Mandri-Euroopas on lisaks Alpidele liustikke ka Skandinaavia mäestikus. Liustikud on ka Maa tohutud mageveevarude reservuaarid. Hinnanguliselt peitub liustikes 23,8 miljonit kuupkilomeetrit magedat vett, kuid ligi kolmveerand sellest hulgast on meile kättesaamatu. ((Foto: Liustikuorg DeGeerdalenis Isfjordi lõunakaldal Teravmägedes Svalbardis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
