KUNSTIAJALUGU 8.Romaani arhitektuur. · Valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Arhitektuur: · Juhtivaks kunstiliigiks arhitektuur · Tähtsam võim Rooma Paavst ja ristiusu kirik · Tähtsal kohal sakraalarhitektuur · Kloostrite ehitamine · Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. · Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. · Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb
panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale.Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks.Ehitamise protsess kivide transport, hiidkivide püstitamine ja üksteisele asetamine seni mõistatuseks. Ehitised on seotud uskumustega, matmiskommetega ja astronoomiliste nähtustega.Megaliitehitised suurtest kividest ehitised. Ehitised on
panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale. Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks. Ehitamise protsess kivide transport, hiidkivide püstitamine ja üksteisele asetamine seni mõistatuseks. Ehitised on seotud uskumustega, matmiskommetega ja astronoomiliste nähtustega. Megaliitehitised suurtest kividest ehitised. Ehitised on
KUNSTIAJALUGU 5.Vanavene kunst. *Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus)
IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve. Itaalias oli PIZA- tavalise kupliga. VENEETSIAS ehitati otseselt Bütsantsi eeskujul PÜHA MARKUSE KIRIK- viie kupliga tsentraalehitis. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised LUNDI TOOMKIRIK Rootsis ning RIBE ja VIBORGI toomkirikud Tannis. Romaani stiili PROFAANARHIDEKTUURI põnevaima osa moodustavad LINNUSED.10.saj lõpul valmiselusuurune PUUSKULPTUUR RISTILÖÖDUD KRISTUSEST. 11.saj alguses valmisid HILDESHEIMI toomkiriku pronksuksed. 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma ARHIDEKTUURIGA SEOTUD SKULTUURI. Enamasti oli tegemist RELIJEEFIDEGA. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ORNAMENTIKA. Arvukalt loodi SEINAMAALE. Endiselt õitses MINIATUURMAAL
Keskaegsed linnused Karl Hannes Raat Maarjo Põder 10a Linnuse tüübid Eellinnus Feodaallinnus Vasallilinnus Kastell-linnus Ordulinnus Piiskopilinnus Puitlinnus tornlinnus Rajamine Ehitati, et end vaenlase eest kaitsta Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre
GHANA · Asus Senegali ja Nigeru jõe vahel · Suured kullavarud · Kumbi- Saleh'-Lääne-Aafrika suurim linn. Koosnes tegelikuses 2 linnast, ühes elasid valitseja ja tema lähikondlased.Valitseja residents kujutas endast kindlustatud paleed koos kaitserajatistega. Teises linna osas elasid muslimitest kaupmehed, teadlased, vaimulikud. Kahe linna vahel tavaliste linnaelanike majad · Ehitati savist, puust ja pilliroost · Muhamedlaste linnas kiviehitised · Maju ümbritsewsid lopsakad aiad · Leitud on nt. Rausat käärid, noad jm tööriistad, naelad, relvad MALI · Mali ühendas Ghana maad enda omadega · Õitses, nagu Ghanagi, tänu kaubandusele · Islami vastuvõtmine tugevdas majandus- ja kukltuurisidemeid Põhja-Aafrikaga · Mali linnad olid islami kultuuri, teaduse ja kaubanduskeskused · Esimene Islami kõrgkool · Raamatukogu Ida-Aafrika SUAHIILI KULTUUR
Iseseisev töö Seliste kirik Kui 19. saj teisel poolel ehitatud õigeusu kirikud olid reeglina kiviehitised, siis 1864 valminud Seliste kirik on kargelt askeetlik puuehitis, mille sisekujundus on samuti lihtne ja kaunistusteta. Kiriku põhitegevuseks on korraldada kirikus väike ekskursioon turistidele , tutvustada kiriku ajalugu ja rääkida milliseid heategevusi on tehtud kirikule. Põhiliseks teenuseks on soov liituda kirikuga või aidata kirikut majanduslikus ehk rahanduslikus olukorras.Kirikus pakutakse igasuguseid lipikuid ja flaiereid, mille teemaks on Eesti kirikud. Kirik on
nesse ritta. Iga rea üks ots oli ühendatud kaitsevalliga. Majad olid valmistatud ristpalkidest , umbes 10*10 majad olid jaotatud kahte osasse, avaramas osas oli kolle. Palkidest 5-meetrine kaitsetala, mis oli tihendatud pinnasega. Neoliitikumi ja pronksi ajastul tekkisid ka esimesed kiviehitised. Neid kivirahnudest ehitisi nimetatakse MEGALIITEHITISTEKS, mis on jaotatud kolmeks : MENHIRID;DOLMENID;KROMLEHHID MENHIR: otsale püsti aetud kivitulp, mis on paarkümmend meetrit pikk. Neid kasutati kas valduste märgistamiseks või seoses matuserituaalidega. Paljud menhrid on seatud kas ridadesse või paiknevad rühmiti. Menhreid võib leida Euroopas ja Põhja- Aafrikas
Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. HIINA KUNST Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida käsutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Skulptuur. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hooli-mta on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Kalligraafia. Arhitektuuri ja skulptuuri peeti Hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat (ilukirja) aga vaimseks loominguks. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kuju tava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised - pagoodid. Maalikunst
Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand. Sakraalarhitektuur kiriklik. Profaanarhitektuur ilmalik. Kumar kaar, ümar kaar,Basiilikad (kirikutüüp),tornid läänefassaadil. Massiivsed paksud kiviehitised, koos kooriruumiga. Profaanarhitektuur linnused, tonid kivist. Näiteks: Notre-Dame La Grande, Püha-Markuse kirik Veneetsias, Mainz katetraal Saksamaal, Valjala kirik Saaremaal. · Gooti 12.-16. sajand. Terav kaar, roosaken, kõrged ehitised. Näiteks: Chartres'i katedraal, Niguliste- Oleviste kirik, Pida Katedraal, Saksamaal kuulus Kölni kirik. Keskaegne muusika Keskaegne vaimulik muusika · Eelkõige liturgiline Gregoriuse koraalid.
olev ladina rist loi eriti pikkade harudega. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, mis saab tavaliseks gootikas. Itaalias oli tavaline kuppel. Pisa toomikirkul oli kuppel nelitise koha. Kiriku juurde rajatikupliga ümarhoone (ristimiskabel) ja eraldi seisev kellatorn. Veneetsias Püha Markuse kirikul oli viie kupliga tsentraalehitis. Itaalias olid kirikute fassaadid ohtralt dekoreeritud. Põhja-Euroopas on tähtsaimad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust ja mõnikord kasutati viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid. Kirikud koosnevad palksõrestikust ja neile löödud laudvoorist ja katusest. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul oli iga kivihoone kindlus ja linnuse tähtsamad osad olid müür ja torn. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtis kõrge torn Bergfried
Rooma elanikkond küsis tihti poliitilistelt kandidaatidelt "leiba ja tsirkust". Üks Rooma väejuht - Suur Pompey sponsoreeris aastal 55 e.Kr viis päeva kestvaid tsirkusemänge, mille jooksul tapeti 500 lõvi ja 20 elevanti. Alates Rooma Impeeriumi langemisest kuni renessansi lõpuni tassiti tsirkuse-ehitised tükkhaaval laiali. Ainult mõned märgid tsirkuste olemasolust on veel säilinud. ROOMA TEATER Ajaks, mil kasutusele tulid kreeka teatrile tüüpiliseks peetavad suured kiviehitised, oli juhtroll teatris läinud draamakirjanike käest näitlejate kätte (nagu hilisemas teatriajaloos sageli juhtus). Kreeka draama õitseaeg oli möödas. Valitsevaks zanriks sai komöödia, kuid ainuke märkimisväärne komöödiameister oli Menandros. Säilinud on tema viis komöödiat ja needki mitte täielikult. Ometi oli tal antiikajal tohutu kuulsus. Kujutades kaasaegse linnaelu koomilisi situatsioone, on uusatika komöödia meeldivalt humoorikas, poliitiliselt tagasihoidlik ja
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud
o Itaalias o 1052-1272 o Kiriku nelitist ja ristimiskabelit katab kuppel, väliskaunistuseks on ümarkaarsed galeriid. o Väga tuntud! o Kiriku kuppel oli nelitise kohal, kiriku juurde rajati eraldi kuppelhoone ristimiskabel (baptisteerium) ja eraldiseisev kellatorn, nn. viltune torn. Püha Markuse kirik o Veneetsias o Bütsantsi eeskujul o Viie kupliga tsentraalehitis. Põhja Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe toomkirik ja Viborgi toomkirik Taanis. Norras on eriti palju puust kirikuid. Neis kasutati viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud: o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras
Sub-boreaalne 5000-2500 a.t. · Kliima jahenemine · Kask, kuusk, mänd · Laialehised metsad - alepõllundus · Venekirveskultuur teraviljapõllud · Lendorav, ahm · Hobuse, veise, kitse, sea ja lamba luujäänused koduloomad Subatlantiline 2500 1000 a.t. · Suured kuusemetsad · kask, lepp · Ahm, metsnugis, orav · Tarvas, punahirv, metssiga ja metskass läksid lõunasse · Kanepi kasvatamine · Aiad, kiviehitised= inimkaaslejad - kivinugis, nahkhiired, hiired · Kodurott laevadega Subatlantiline · 700 800 a. t. väike jääaeg · hundid · Metssiga, metskits, hirv · Rändrott · Taimestik nagu praegugi 19. saj · Kliima soojenemine · Halljänes · Loomastiku võltsimine
templid ning alleed. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja paar ruumi hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Tolleagsetes tingimustest nõudis sellise rajatise püstipanek lausa geniaalset tehnilist mõtlemist. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja elusid
nurkadesse ja võimalusel ka mujalegi kujud, et kaitse ikka palju kindlam oleks. Kivist ehitisi leidub Hiinas siiski suhteliselt vähe ja enamik leiduvatest on sarnased oma puidust vendadele, kuid on ka mõni erand. Üks suurimaid erandeid on Hiina kaitseks rajatud pikk müür, mis kannab juhuslikult nime ,,Hiina müür." Müüre oli ju veel teisigi, neid rajati kloostrite, losside, paleede ja ka muude tähtsate hoonete kaitseks, ehk siis Hiina kiviehitised on siis enamasti kaitserajatised või lihtsalt jõukamate soovil rajatud hooned. Suur Hiina Müür on pikim kaitserajatis kogu maailmas ja ka nähtav kosmosest. Hiina müüri rajamisega tahti algust 3. Saj eKr ja seda on pidevalt täiustatud kuni 17. Sajandini. Hiina müüri eesmärk oli väga lihtne: kaitsta riiki, ehk kodanikke. Hiina müür kui selline sai alguse juba varem rajatud pisikeste müüride ühendamisest, pisikesed müürid olid külaelanike poolt juba varem rajatud
kõige kuulsam kuningas Karl Suur (valitses 768-814). Frangi riigi valitseja. 800 laseb end kroonida Rooma keisriks, kujuneb välja esimene suurriik Euroopas, pealinn Aachen (Saksamaal). Võttis eeskujuks Rooma riigi tugeva keskvõimu. Koondas oma õukonda teadlasi ja filosoofe, kunstnikke. Käis läbi Bütsantsiga, mõjutas kultuuri valitsev usund oli ristiusk kujutava kunsti eeskujuks antiik Arhitektuur: väljapaistvad kiviehitised- loss Aachenis, mille eeskujuks on võetud San Vitate kirik Ravennas. Seest 8 kandiline väljast 6. sambad toodi Itaaliast (lammutati tempel) originaalid. Tsentraalehitis basiilikad : karolingide basiilika- 2 transepti (põikihoonet), apsiid oli pikaks venitatud kloostrid- vaimu ja majandusliku elu kompleksid, mille moodustasid kirik, kool, võõratemaja, eluruumid, töökojad, laudad, köögiviljaaed etc Kujutav kunst: peamine oli miniatuurmaal
saj. langus. Alla käib käsitöö, arhitektuur) 1. Ehitised puidust 2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj suurest monoliitsest plaadist valja raiutud kuppelkatus. Ei osatud laduda. -Püha Kevini kirik Glendalough´s ( Iirimaa) Kesk-Iirimaal, uus nähtus- kellatorn, püha linn - Prantsusmaal kirikud 6. Omapärane -rõngasristid. Muiredachi rist Iirimaal 7. Miniatuurkunst areneb natuke (maalikunst) Lindisfarne´i evangeelium- raamatu esitähe tohutu kaunistamine initsiaal
vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Haudehitise püramiidi kujuline vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa mängida päikesejumala Ra kultus, sest üks Ra sümboleid oli püramiidikujuline kivi. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja paar ruumi hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Tolleagsetes tingimustest nõudis sellise rajatise püstipanek lausa geniaalset tehnilist mõtlemist. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja -elusid.
ja võimsamad ehitised Vana Riigi ajal olid aga püramiidid, mis olid mõeldud vaaraodele.Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal.Haudehitise püramidaalne vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa etendada päikesejumala Ra kultus üks Ra sümboleid oli püramidaalne kivi.Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised , mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainvntari jaoks. Püramiidide ehitamisel jäeti neisse sissekäigud hauakambrini, mis tavaliselt asus maapinnast madalamal, käigud suleti ja peideti pärast matust. Ehitise välispind kaeti lihvitud kivi- plaatidega. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt, asetatud nii et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti
..lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide. Suurimate püramiidide ehitamiseks kulus üle kahe miljoni kiviploki, millest igaüks kaalus kuni 2,5 tonni. Mõned neist raiuti kaugetest kivimurdudest ja toimetati mööda Niilust parvedega kohale. Egiptuses on kokku üle 80 kuninglikku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode hauakambriteks, pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiite on kolme kujuga. Astmikpüramiid, kallakpüramiid ja ehtne püramiid. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja omanike nimedega. Need olid pühad paigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Usk. Jumalad ja jumalannad. Egiptuste vaaraod võisid kanda valget Ülem-Egiptuse krooni,
tarkade seisus. Enamasti allus vaarao preestrite tahtele, tõi kalleid ohvreid jumalatele. Sel juhul elasid vaaraod kaua; nende nimed ja kujutused jäädvustati kivisse raiutuna mälestussammastele ja nende kuulsus kandus edasi põlvest põlve. Kui Niiluse idaosa võis nimetada elavate riigiks, kus asusid kuningate kojad, siis Niiluse vasakul s.o. läänepoolsel kaldal asusid templid ja hauakambrid. Püramiidid on suurejoonilised kiviehitised, mida mõned muistsed rahvad kasutasid templitena või hauakambritena. Püramiide on enim püstitatud Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas. Päikesetempel Mehhikos, Lõuna-Ameerikas. Ehitatud savist ja kividest ning on 61 m kõrgune. Trepiastmed viivad mäetippu, kus seisis Päikesejumala tempel. Tempel on ehitatud 50 ja 200 aastate vahel m.a.j. (meie aja järgi). Püramiidi ees olid hiiglaraidkujud, mille kõrgus vastas viiekorruselise maja kõrgusele.
kasutusele oli võetud päikesekalender. Suuri saavutusi oli tehtud geomeetria ja arstiteaduse valdkondades. d) KIRJANDUS. Egiptuse kirjandusteostest on tuntuim ''Sinuhe jutustus'', mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. e) ARHITEKTUUR. Varasemaks Egiptuse üliku haudehitiseks oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba. Vaaraode püramiidid olid ühtlased kiviehitised, mille sees asus hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati Giza väljale. Neist vanimaks ja suurimaks on Cheopsi püramiid. Hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Egiptuse templid olid suurejoonelised ehitised rohkete sammastega. Suurimateks ja kuulsaimateks templiteks olid Karnaki ja Luksori templid. Templite juures asusid ka varahoidlad ja raamatukogud. f) KUNST
Üks Rooma väejuht - Suur Pompey sponsoreeris aastal 55 e.Kr viis päeva kestvaid tsirkusemänge, mille jooksul tapeti 500 lõvi ja 20 elevanti. Alates Rooma Impeeriumi langemisest kuni renessansi lõpuni tassiti tsirkuse-ehitised tükkhaaval laiali. Ainult mõned märgid tsirkuste olemasolust on veel säilinud. Rooma teater Ajaks, mil kasutusele tulid kreeka teatrile tüüpiliseks peetavad suured kiviehitised, oli juhtroll teatris läinud draamakirjanike käest näitlejate kätte (nagu hilisemas teatriajaloos sageli juhtus). Kreeka draama õitseaeg oli möödas. Valitsevaks zanriks sai komöödia, kuid ainuke märkimisväärne komöödiameister oli Menandros. Säilinud on tema viis komöödiat ja needki mitte täielikult. Ometi oli tal antiikajal tohutu kuulsus. Kujutades kaasaegse linnaelu koomilisi situatsioone, on uusatika komöödia meeldivalt humoorikas, poliitiliselt
palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju üle võetud puitehitiste konstruksioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Suur Hiina müür ei suutnud siiski tõrjuda kõiki vaenlasi. Mongolid eesotsas Tsingis-kahaaniga vallutasid Hiina 1210. Aastal ja nende võim püsis 1368. Aastani. Järgnes Mingi dünastia valitsemisaeg, mil hakati taastama hiinalikke traditsioone. 15. Sajandil ehtiati kivist keiserlik loss Pekingis Skulptuur
Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus Tartu piiskopilinnus ja toomkirik.Sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga teostas vaimulikku järelvalvet piiskop sinodi ja visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Tartu piiskopkonna linnused olid: ● Otepää oli üks ajaloolise Ugandi kahest keskusest Tartu kõrval, olles ühtlasi piiskopkonna esimene kivilinnus (varaseimad kiviehitised püstitati 1224 või isegi1223). ● Kirumpää ja Vastseliina linnused olid rajatud ajalooliselt tähtsa Tartu–Pihkva kauba-ja sõjatee äärde viimase kaitseks. ● Peipsi järve ja Tartut ühendava Emajõe äärde rajati kaks kivilinnust (veetõkkelinnust), Vana-ja Uue-Kastre. ● Tartu–Põltsamaa ajaloolise maantee ääres Amme jõe alamjooksul asus võimas Kärkna kindlusklooster. Piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal.
Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. · Oluliseimad kiviehitised olid müürid. Tuntuim on Suur Hiina müür. · Skulptuuri ei loetud kõrgete kultuuride alla, kuid seda viljeleti üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik- keraamike, kivi, pronks, puu, elevandiluu. · Skulptuuri isel peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. · Konfutsianis ja taoims kujunesid välja 206 eKr-220 pKr. Konutsianism taotles
Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Taastumatud loodusvarad lõppevad otsa Loodusvarade kaevandamine kahjustab looduslikku keskkonda Lahendus: Kasutada taastuvaid loodusvarasid, tarbida loodusvarasid säästlikult, et jõuaksid taastuda Happevihmad Põhjused Lämmastiku ja väävli ühendid Kivisütt kasutavad elektrijaamad Transpordist pärinev saaste Tagajärjed hukkuvad taimed surevad kalad veekogudes lagunevad kiviehitised metsad hävinevad, looduslik mul ja veekogud muutuvad happelisteks Lahendus Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, happesust tasakaalustav paene aluskivi Kasvuhooneefekt Põhjused CO2 sisalduse suurenemine atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest Kasvuhoonegaasid Tagajärjed Temperatuuri tõus Liustike jää sulamine Joogivee nappus Orkaanid, tugevad vihmasajud Üleujutused Osoonikihi hõrenemine Põhjused
väga keeruline. Paljud neist olid hästi töödeldud ning kaunistatud. Mõnikord pandi sarkofaag ristkülikukujulisse puust kasti. On ka juhtumeid kus mitu kirstu asetsesid sarkofaagis ning see omakorda asetses 4 ülekullatud puust kastis. PÜRAMIIDID Püramiide ehitamise ajastu langeb Vana riigi aegadesse, see saavutas oma haripunktis kuulsa Hufu (ehk Cheopsi) püramiidi. Kokku ehitatti Egiptuses üle 80 kuningliku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode haua kambriteks ja pühadeks paikadeks kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. MASTABA Enne püramiidide ajastut maeti vaaraod mastabade alla. Aja jooksul hakkati sinna uusi kihte peale asetsema ja lõpuks olid mastabade asemel astmik püramiidid ASTMIKPÜRAMIID Esimese astmikpüramiidi lasi ehitada vaarao Dzoser ja selle disainis Imhotep. Imhotepi austasid Vanad egiptlased mitu tuhat aastat kui arhitekti, matemaatikut, astronoomi, kirjanikkut ja arsti
kaitsele. Johanniitide ordu (hospitaliitide ordu), Templiordu, Saksa ordu. Kiriku ja inimeste silmis esindasid nad sõjamehe ideaali. Aadli elulaad & rüütlikultuur Relvastus. Ratsa, piik (vastase sadulastpaiskamiseks), mõõk (lähivõitlus), rõngassärk (laskis paremini õhku läbi, kui soomusrüü), ammud, kiiver, kilp (perekonna vapiga). Linnused. Ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Kiviehitised varasemate puukindluste asemel. Linnuse suurus ja kuju olenesid omaniku jõukusest. Paremini kaitstud linnused sundisid tähelepanu pöörama piiramistaktikatele võeti üle islamimaadest: kiviheitemasinad, müüripurustajad e. taraanid, piiramistornid. Turniirid. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed hinnati nende vaprust ning vajati võimalusi enese proovilepanekuks. Üheks mooduseks peeti jahilkäimist, parema võimalusena võimete
saj. algus Kolmas ajastu oli Romaani kunst, valitsev kunsti stiil kogu lääneeuroopas, 10.-12. sajand Neljas ajastu oli Gooti kunsti ajastu, 13.-16 sajandi algus. vanagootika (Põhja Prantsusmaal 12. sajandi II poolel) kõrggootika 13.-14. sajand hilisgootika 15-16. sajand algus. piibelgi on tõlgitud gooti keelde. Merovingide kunst on kõige suurem kundtilise ja kultuuril allakäik, mis tabab kogu rooma impeeriumi läänepoolset osa. Praktiliselt kaob kiviarhitektuur. Mõned üksikud kiviehitised on tehtd merovingide ajal ja meistrid selleks arvatavsti tulid iirimaalt või ... Unustatakse kuidas teha lubimörti või telliseid. Keelustatkse ümarskulptuur, ja järgitakse kõrggootikani väga rangelt. Ümarskulptuurid on suur haruldus nagu ka kiviehitised. Keelatud on ka tahvelmaal. Kultuuriline alakäik avaldub ka selles, et kaob avalik koolivõrk. Linnakoolid kaovad ja aovad ka suuremad linnad ning kaubandus ja käsitöö keskused. elu koondub maale.
juurde rajati kupliga ümarhoone - ristimiskabel (baptisteerium)ja eraldi seisev kellatorn, nn. viltune torn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati otseslt Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik - viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. Tihti oli seal eri vörvi marmorist kujundatud geomeetriline muster. Põhja-Euroopas on tähtsamd romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentika. Norra kirikud koosenvad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast.
Vana-Egiptus · Looduslikud olud-Alam- ja Ülem-Egiptus, umbes 20 km laiune Niiluse org, kõrb, vihma puudumine · Põhiperioodid o Varadünastiline periood-u 3000-2700 e.Kr, Alam-ja Ülem-Egiptus liideti kokku ühtseks riigiks, hieroglüüfkiri, vase ulatuslik kasutuselevõtt aga ka endiselt kivist tööriistad o Vana Riik -u 2700-2200 eKr, algab vaaraode Dzoseri ja tema eelkäija Sanahti valitsusajaga, püramiidide ajastu, esimesed kiviehitised, ehitustööde ühiskondlik tähtsus (20-30 aastat, ca 40 000 ehitajat, hierarhia ja asjaajamise kujunemine), hierarhiliselt korraldatud riigi väljakujunemine, religiooni väljakujunemine o Keskmine riik -u 2000-1650 eKr, u 2040 eKr ühendas Teeba valitseja Mentuhotep I riigi rahu ja stabiilsus, tähtsaimaks usukeskuseks Teeba, elukutselise sõjaväe loomine, jõukuse kasv tänu vallutustele ja
kunst Egiptusest pärinevad kiviarhitektuur ja portreekunst. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale pea kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli seega inimese hauataguse elu sisustamine. Hauakambreid ehitati kivist (erinevalt elumajadest). 27. sajandist eKr pärineb vaarao Dzoseri astmikpüramiid. Hiljem võeti kasutusele haudehitise püramidaalne vorm. Vaaraode püramiidid olid ühtlased, lihvitud kiviplaatidega kaetud kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Iga püramiidi ümbritses terve ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, muud hauaehitised õukondlastele, templid ja sfinkside alleed. Kõige suuremad ja võimsamad püramiidid asuvad praeguse Kairo lähedal Giza väljal, neist suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, mille algne kõrgus oli 146 m. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks, mistõttu hiljem hakati
Mesoliitikum (10 000 a pärast jääaja lõppu) · Elati juba koobaste asemel lihtsamates elamutes · Jeeriko kiviasula Palestiinas 8000 a eKr (majas olid ümmargused hütid, linna ümber kaitsemüürid, vahitornid ja veega täidetud kraav) · Katal Hüyük Türgis 7000 a eKr (majadel nelinurkne põhiplaan, tihedalt kõrvuti, liigeldi katustel, tänavavõrk puudus, linna ümber kaitsemüür) · Templid ja hauakambrid Maltal 5000 a eKr Euroopa vanimad kiviehitised Neoliitikum (paikseksjäämine (Eestis savinõud 4000 a eKr) kuni metallide kasutuselevõtt) · Kaoad realistlikud kujutused, kujutatakse nähtamatut · Animism (looduse hingestamine), toteism (hõimude loomadena kujutatud kaitsevaimud) · Megaliitised (suurtest kividest) ehitised prantsusmaal ja Suurbritannias · Stonehedge ringikujulisel asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk peal, hauapaiga tähis, läbimõõt 60 m
(portreeskulptuuri tekkimine kipsiga täidetud värvitud inimkolbad) * Katal Hüyük (Türgi, 7 at eKr) majad: ristküliku või ruudukujulise põhiplaaniga majad tihedalt üksteise kõrval, katustel liiklemine, tänavavõrgu puudumine linna ümber kaitsemüür (esimese linnaplaani tekkimine; maalikunsti allakäik ei kujutatud loomi, kujutati matusekombeid) * Euroopa vanimad kiviehitised: templid, hauakambrid (Malta, 5 at eKr) NEOLIITIKUM (algus: põlluharimise, karjakasvatuse, keraamika kasutuselevõtt, paikseksjäämine, suuremate asulate loomine; (algus Eestis: savinõude ilmumine Narvas 4 at eKr); lõpp: metallide kasutuselevõtt) * kunstis kaovad realistlikud kujutised, püütakse kujutada nähtamatut (neoliitikumi inimesed uskusid, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne maailm)
Maaliti kokkupandud puutahvlite peale. Kanoonilinekunst. Ikoonide ruumikujutus erineb suuresti antiikkunstist. Ikoonide taustad on kuldsed. Läbi näo anti edasi suursugust ja hingeelu. Ikonostaas ikoonidega sein. 17.Vana-Vene arhitektuur Sai alguse 9. saj. Tegeleti kauba- ja kultuuri vahetusega Vene-Bütsantsi vahelt. Bütsantsist võeti üle õigeusk. Kiievi vürstid kutsusid kunstnikke Bütsantsist. *Sofia peakirik Kiievis/Novgorodis *Georgi peakirik Esimesed kiviehitised on Venemaal loodud. Erilised olid kuplid Vene kirikutel. Rikkalikult kaunistatud. Kullatud kuppel jumalaemale Roheline kuppel pühakutele Pruun kuppel inimesele, kes on pühakuks saanud 14. sajandil sai Moskva ehituskunsti keskuseks. * USPENSKI kirik algselt ühe kupliga, hiljem 5 kupliga, üleni valge ja kuldsed ''sibul'' kuplid. Alates 15. saj. säilinud ka puust kirikud, mis löödi ilma ühegi naelata püsti.
eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega. Kiviaeg sai alguse megaliitilise arhitektuuriga, ehk megakivi arhitektuur. Kiviehitised olid tehtud kergelt tahutud 8-10meetri kõrgustest kivimitest. Dolmeniteks nimetatakse kaks megasuurt kivi, millele on pandud põiki peale kolmas suur kivi. Näiteks Stonehead. Selliste ehitiste otstarve ei ole veel täiesti kindlaks tehtud, kuid see võib olla erinev näiteks põletamiseks, matmiseks. Euroopa vanim rajatis kromlehh koosneb 11 reast kivist , mis on paralleelsed. Kivimite kõrgused varieeruvad 3st kuni 1 meetrini. Seda seostatakse päikesekellaga
Harilikult püsivad okkad puudel mitu aastat. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. HAPPEVIHMADE TAGAJÄRJEL PUUD KUIVAVAD. b. muutes happesuse taset ja mineraalide kontsentratsiooni - mõjutab puude juuri muutes nad vastuvõtlikuks teistele kahjustavatele teguritele. Nisu, lehtsalat, kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud saak väheneb. c. Kiviehitised, raidkujud, monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta. d. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. e. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette. 2. Happesademed tungivad mulda a
Harilikult püsivad okkad puudel mitu aastat. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. HAPPEVIHMADE TAGAJÄRJEL PUUD KUIVAVAD. b. muutes happesuse taset ja mineraalide kontsentratsiooni - mõjutab puude juuri muutes nad vastuvõtlikuks teistele kahjustavatele teguritele. Nisu, lehtsalat, kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud saak väheneb. c. Kiviehitised, raidkujud, monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta. d. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. e. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette. 2. Happesademed tungivad mulda a
Tõnismäe ja Kivisilla-Pleekmäe ning Toompea eeslinn, mille piires 17. sajandil teostati uus Tallinna kindluse täiendavate kaitserajatiste - bastionite, raveliinide ja reduutide süsteemi projekt, millest realiseeriti vaid osa: Skoone bastion, Ingeri bastion, Rootsi bastion. Tallinna all-linna ja ka Toompea arengule "aitas kaasa" 1684. aasta Tallinna suurtulekahju, mille järel ehitati mahapõlenud puitehitiste asemel uued kiviehitised. Sisseveetav kaup: ??? Väljaveetav kaup: ??? PÕHJASÕDA 1700- 1721 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: 1. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. 2. Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. 3
puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Suur mõju vanavene kunstile. 17.Vana-Vene arhitektuur. Vana vene kunst hakkas kujunema 9.-10.saj kui moodustus keskus Kiievis. Kuni 17.saj säilitas iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Büstantsi riik, neil oli omavahel palju sidemeid. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Büstantsist ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis. Jaroslav Tark tellis Kiievi Sofia karedraali. See meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid Novgorodi esinduslikuma ja toredama arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuri õiteaeg oli 12.-13.saj. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikulr reljeefseid kaunistusi. Üldiselt levis siin väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kiriku tüüp. 13
taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkogaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umbes 2650. Aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Pärast matuserituaali suleti käigud ja maskeeriti sissepääs. Iga püramiidi ümbritses terve kompleks ehitisi ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõige suuremad ja monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale
abistamisega. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne: rivistuti pikkadesse viirgudesse ja põrkasid lahinguväljal kokku, langenuid oli vähe, kuna tavaliselt võeti pantvangi, et lunaraha saada. Sõjakavalus puudus oli pigem mees mehe vastu võitlus, seega said ka ristisõdadel moslemitel lüüa, kes olid kiired ja osavad ratsas. Karl Suure riigi lagunemisel hakkasid feodaalid suuremat tähelepanu pöörama kaitstud elamutele, hakati ehitama linnuseid, need olid kiviehitised, mida põlvest põlve täiendati. Linnuse suurus olenes jõukusest, Väikerüütlid elasid tornlinnustes, kus üleval oli pere ja all sulased. Suurnike linnused moodustasid lausa kindluskomplekse. Need ehitati tavaliselt looduslikesse sobivatesse paikadesse, küngastele jne. Õpiti paremat piiramistehnikat, kasutati kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ja piiramistorne, püüti ka müüride alt kaevata. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ja sõjakunsti
Karolingide aegne kunst 8. 10.sajand Karolingide dünastia, kes taastas Frangi riigi ühtsuse ja võimsuse. Valitsevad 751 905. Loomulikult õitsengut tähistab Karl Suure valitsemisaeg. Karl Suure valitsusaeg oli 768 814. Sel ajal kuulus Frangi riigi koosseisu Prantsusmaa, Belgia, Holland, Länne ja Lõuna Saksamaa, Põhja ja Kesk-Itaalia, Kirde-Hispaania. Aastal 800Karl Suur Rooma keiser. Karolingide ajal oldi jäädud paikseteks. Arhitektuuris lossiehitus. Lossid esimesed kiviehitised. Karl Suure akadeemias tegeleti antiikaja käsikirjade kogumisega, luulega, rahvaluulega. On teada, et ehitati kivist lossekaitsefunktsioon. Kivihoonete ehitamisel puudusid kogemused, ehitati lame lagi, võlve ja kupleid ei osatud teha. Sammaste asemel kasutati tugevaid piilereid(kandev sammas). Kapiteel muutus plokitaoliseks. Kirikuehituses hakatakse kasutama basiilikat. Põhiplaanilt ladina rist, pikem haru ida-lääne suunaline(joonis allpool). Krüpti viis kitsas trepp, maeti tähtsaid
püüdis teha Atonist Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahet-Atoni. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. · Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. · Hauakambrid mastaba (piklik längusküljelise kasti taoline ehitis, mille all paiknes hauakamber sarkofaafiga. Valeuks, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Astmikpüramiid ( kuus kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidid (kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. · Surnute linn väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. · Giza püramiidid tähtsaim Hufu ehk Cheopsi püramiid. · Kaljuhauad haua- ja varakambrini viis pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni · Sumerid. Niisutuspõllundus, asulad, piltkiri.
selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik" Pilet 10 1. Vanavene kunst Vanavene ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks on kirikud. Esimesed suuremad meieni söilinud kiviehitised on Sofia katedraal e. Peakirikud Kiievis ja Novgorodis. 14. Sajandi lõpul sai ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Sel ajal kerkis kirik Uspenski kirik. Sellel oli algselt üks kuppel, neli kõrvalkuplit on hiljem juurde ehitatud. Lihtsaid valgeisd seinu liigendasid pilastrid.16. sajandi ehituskunsti suurimaks meistrietoseks on peetud Vassili Blazennõi peakirikut Moskvas. See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider aga fantaasiarohke ja
Bütsantsi mõjul oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli nelitise kohal kuppel; kiriku kõrvale rajati kupliga ümarhoone ristimiskabel (baptisteerium) ja eraldi seisev kellatorn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritut. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati palju kirikuid puust. Romaani stiile profaanarhitektuuri põnevama osa moodustavad linnused. Linnuste tähtsamad osad olid müür ja tornid, nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi. Müüride taga olid hooned. Pärast pooltuhat aastat kestnud langusaega hakati taas külluses harrastama maalikunsti ja skulptuuri
annaabi.ee 
