ROMAANI
stiil
11.saj.
Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Selle üheks väljundiks olid massilised
palverännakud pühadesse paikadesse, Rooma PÜHA PEETRUSE hauale või
Loode- hispaania SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati
mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid
võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj
kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI
STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Carolyn N
Õppematerjali autor
Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord
KUNSTIAJALUGU 8.Romaani arhitektuur. · Valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Arhitektuur: · Juhtivaks kunstiliigiks arhitektuur · Tähtsam võim Rooma Paavst ja ristiusu kirik · Tähtsal kohal sakraalarhitektuur · Kloostrite ehitamine · Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. · Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. · Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised
Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal; kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone - ristimiskabel (baptisteerium)ja eraldi seisev kellatorn, nn. viltune torn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati otseslt Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik - viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. Tihti oli seal eri vörvi marmorist kujundatud geomeetriline muster. Põhja-Euroopas on tähtsamd romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentika. Norra kirikud koosenvad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast.
transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahulised jne).Erineveust samba ja piilari vahel ei ole.Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Trifoorium-empooride asemel paksu müüri sees asetsev kitsas käik mis avanes arkaadina kesklöövi Pseudotrifoorium-kui müüris käik puudus,kesklöövi seinal ainult rida ümarkaarseid nisse(nn. Petikud) Empoorid/Trifoorium võis ka puududa.Kõige raskemaks ül. Sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega
Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist · Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi
· Viborgi ja Ribe kirik Taanis · Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt
Naose puust lage liigendasid nelikurksed süvendid kassetid. Naoses jumalakujud. Eristatakse 3 stiili: dooria, joonia ja korintos. Nimetatakse ka orderiteks, sest neil on rangem reeglistik. Doora still on vanim ja lihtsaim. Madalad jässakad sambad, range, puudub baas ja kapiteel on lihtne plaat. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on 2 püstvagu. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Baas on ümmargune ja iseloomulik kapiteel, ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega. Friis täielikult reljeefne. Korintose sriil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on vaasikujuline, seda katavad suured taimevormid, läheb üle nelinurksele abakusele. Sambad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid