Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg, muusikas (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Keskaeg
Tegi: Helerin traat
· Seos kiriku ja teoloogiaga ­ Jumal domineeris
nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid
läbi Jumala.
· Dualism ­ ehk vastandamine, kogu inimese
mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt.
hea ja halb).
· Sümbolite süsteem ­ rõhutati tohutult mingeid
numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4.
· Koolisüsteemi väljakujunemine ­ 7 vabakunsti
(trivium, quadrivium).
· Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid.
· Kunstide areng.
· Kultuur keskajal on suures osas
anonüümne.
Kirjandus
4 põhisuunda
· Kiriklik ­ piibel, religioon.
· Rahvaeeposed ­ kangelaslaulud, näiteks Nibelungide
laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul
(Skandinaavia).
· Rahvaluule.
· Rüütlikirjandus.
Trubaduuride ajastu.
Trubaduurid ja truväärid ­ Prantsusmaal.
Minnessinger ­ Saksamaal.
Rüütliromaan, paralleelselt eepostega.
Kultuur
· Rooma laguneb.
· 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand ­ valitseja
Karl Suur.
· Euroopa territoorium suureneb.
· 12. sajandil ülikoolid.
· Kodanlus ­ keskklassina.
Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur
· 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants).
Romaani ja Gooti.
· Romaani stiil 10.-12. sajand.
Sakraalarhitektuur ­ kiriklik.
Profaanarhitektuur ­ ilmalik.
Kumar kaar, ümar kaar,Basiilikad (kirikutüüp),tornid
läänefassaadil. Massiivsed paksud kiviehitised, koos
kooriruumiga. Profaanarhitektuur ­ linnused, tonid kivist.
Näiteks: Notre-Dame La Grande, Püha-Markuse kirik Veneetsias,
Mainz katetraal Saksamaal, Valjala kirik Saaremaal.
· Gooti 12.-16. sajand.
Terav kaar, roosaken, kõrged ehitised.
Näiteks: Chartres'i katedraal, Niguliste-
Oleviste kirik, Pida Katedraal, Saksamaal
kuulus Kölni kirik.
Keskaegne muusika
Keskaegne vaimulik muusika
· Eelkõige liturgiline ­ Gregoriuse koraalid.
mis kõlas · Ajajooksul meloodiad lihtsustusid ja neid hakati
jumalateenistustel nimetama Gregorius 1 auks, Gregoriuse
koraalideks.
vaimulike koorilt a
· Tema käsul koostati ka koraalide kogum, mis valmis
cappella. 604. aastal ja sellest ajast peale hakatigi ainult neid
· Vaimulik koorilaul viise kasutama jumalateenistustel.
oli mitme sajandi · Koraalide viis oli avaralt arendatud, aeglase
vältel ühehäälne. rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel taktimõõt)
· Kogu viis oli algusest lõpuni ühesuguse tugevusega
· Meloodiad olid ­ puudusid dünaamilised varjundid.
kristlaste seas · Lauldi ladina keeles.
levima hakanud · Tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused
juba Vana-Roomas Jumalale.
ning pärinesid · Meloodiate märkimiseks kasutati neumasid, mis
Palestiinast. kirjutati teksti kohale. Sellest arenes välja noodikiri.
Mitmehäälne vaimulik muusika
keskajal
· Pole täpselt teada, millal võeti kasutusele polüfoonia vaimulikus
muusikas.
· Vihjeid mitmehäälsuse kasutusele annavad 7. sajandi ürikud, kuid
esimesed noodinäited on säilinud 9. sajandist.
· Oletatakse, et tõuke andis oreli levik ja briti saarte mitmehäälne
rahvamuusika.
· Organumid ­ esimesed kahehäälsed laulud keskajal.
· Kuni 12. sajandini olid organumid enamasti kahehäälsed laulud, mille
ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Alumised hääled liikusid
paralleelselt kvartides, kvintides või oktavites ­ lihtsamad. Raskemates
liikus alumine hääl oma teed erinevates intervallides ülemise häälega.
Mõnikord hoidis alumine hääl ühte nooti kinni. Mõnedes liikusid hääled
vastassuunas.
· Umbes 12.-13. sajandil sai Gregoriuse koraalist alumine hääl.
· Hääled ei liikunud enamasti enam ühes rütmis, ülemine oli
keerukam ja liikuvam.
· Alumist häält ehk Gregoriuse koraali hakati laulma aeglaselt,
venitades.
· Ülemist häält lauldi sageli teise tekstiga ja vahel ka teises
keeles.
· Tegelikult lauldi siis korraga kahte erinevat laulu.
· Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning said
nimeks motett. Hiljem tuli juurde ka kolmas hääl, mis laulis ka
oma viit. Ja 15.­16. sajandil lisandus sinna veel palju hääli,
mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades).
Missa
· Igapäevane tähtsaim liturgia.
· Officium ­ tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta.
· Eelmissa ­ palved, sõnaliturgia.
· Peamissa ­ armulaud, altarirituaal.
Matutinum ­ enne koitu.
Laudes ­ päikesetõus.
Priima ­ esimesel päevatunnil.
Tertia ­ 3. tund.
Missa ­ keskpäevane.
Sexta ­ 6. tund.
Nona ­ 9. tund.
Vesper ­ päikeseloojang.
Completorium ­ öötulek.
· Ordinaarium ehk muutumatu osa.
Kyrie eleison, christe eleison ­ Issand halasta, Kristus halasta.
Gloria in excelsis Deo ­ Au olgu Jumalale kõrges.
Credo in unum Deum ­ Mina usun ainsasse Jumalasse.
Sanctus/Benedictus ­ püha/kiidetud olgu.
Agnus dei qui tollis peccata mundi ­ Jumala tall, kes sa maailma
patud kannatad.

Vasakule Paremale
Keskaeg-muusikas #1 Keskaeg-muusikas #2 Keskaeg-muusikas #3 Keskaeg-muusikas #4 Keskaeg-muusikas #5 Keskaeg-muusikas #6 Keskaeg-muusikas #7 Keskaeg-muusikas #8 Keskaeg-muusikas #9 Keskaeg-muusikas #10 Keskaeg-muusikas #11 Keskaeg-muusikas #12 Keskaeg-muusikas #13 Keskaeg-muusikas #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helerin T Õppematerjali autor
Natukene ka tavalist ajaloolist tausta.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
ppt

Keskaeg

 Skaraalarhitektuur – kiriklik  Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand)  akRoosen, teravkaar, kõrged ehitised, lääne fassaad kõige ilusam, palju kunsti teoseid.  Näiteks: Chartres(pildil), Piisa katedral. Romaani (10.-12. sajand)  Basiilikad – kirikute tüüp, ümar kaar, palju torne, palju torne eriti lääne fassaadil.  Näiteks: Notre-Dame la Grande. Muusika Keskaja muusika Gregooriuse koraalid:  Meloodiaid hakati Gregorius 1 auks kutsuma Gregooriuse koraalideks.  Lauldi ladina keeles.  Koraalidel puudus kindel taktimõõt ja nad allusid tekstile.  Tekstideks palved ja ülistused Jumalale. Mitmehäälne muusika Keskajal  Organum – esimene kahehäälne laul keskajal  Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed ja mille ülemiseks hääleks oli Gregooriuse koraal  12.-13

Muusikaajalugu
thumbnail
3
pdf

Muusika ajalugu

Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega,

Muusika
thumbnail
24
docx

Keskaja kultuur ja muusika

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti

Muusikaajalugu
thumbnail
5
doc

Keskajamuusika

Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide kunst (5. -10.saj.), millel on edasisele kultuurile suur mõju ­ rajati koole ning tõusis vaimulikkonna ja aadli haritus. Arenesid kunstkäsitöö, raamatumaal e. miniatuur ja reljeefid. 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus (lk. 31 I lõik) Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4.sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat, mille türklased alles 1453. aastaks lõplikult purustasid. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Samas, kui Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega.

Muusikaajalugu
thumbnail
7
docx

10. klassi muusika tunni konspekt

· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia ­ helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber ­ hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia ­ kooskõla · Faktuur ­ helitöö tehnika omapära · Heterofoonia ­ mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ­ ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia ­ mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon ­ väheliikuv saatehääl · Parafoonia ­ sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia ­ jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa ­ igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium ­ kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa

Muusika
thumbnail
7
docx

Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks ­ Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline

Keskaja muusika
thumbnail
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano

Muusika
thumbnail
14
doc

Fakte muusika ajaloost

Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun