Vana-Egiptuse kunst (1)

Vana-Egiptuse kunst
kunsti ajalugu
10 klass
Tallinn
2008
Vana-Egiptuse kunst
Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine . Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad.
Hauakambrid
Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber . Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised , sest usuti , et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kui elumaju ehitati savist , põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti kasutusele püsivam materjal- kivi. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba , mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli nišš, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti nišš müüriga ning kaeti katusega , nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt , astronoom ja arst Imhotep vaarao Džoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Haudehitise püramiidi kujuline vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa mängida päikesejumala Ra kultus , sest üks Ra sümboleid oli püramiidikujuline kivi. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja paar ruumi hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Tolleagsetes tingimustest nõudis sellise rajatise püstipanek lausa geniaalset tehnilist mõtlemist. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja - elusid . Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega (säilinud vaid Cheopsi püramiidil). Pärast matuserituaali suleti käigud ja sissepääs. Iga päramiidi ümbrits terve kompleks ehitisi - “surnute linn” ,mida valvasid sfinksid, väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõike monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiidid: kõrgus 146 m, küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidides on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. See mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku.
Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning tuli ka ette püramuiidide rüüstamisi, kuigi hauakamber oli kinni müüritud, leidsid rüüstajad ikkagi tee peidetud aarete juurde. Seetõttu hakati 18. Dünastia vaaraost Thutmosis 1-sest vaaraosid matma kaljuhauda. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor , selle sissepääsud olid hoolikalt peidetud kõrbeliiva alla. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud temple, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas.
Templid
Püramiidide lähedusse kerkisid templid. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk. Tihti oli lõvi kehaga ja inimese peaga suurtel sfinksidel vaarao nägu. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi värava- kahest ülespoole tõusvast müüriplokist, mida nimetatakse pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Templi esimesse ossa , lahtisse sammastikuga ümbritsetud õue, pääsesid kõik inimesed. Järgmine ruum – põikasendis sammassaal – oli ülikutele ja selle taga asetsevasse pühamusse võisid minna ainult preestrid . Templis oli veel mitmesuguseid ruume, nende seas varahoidlad ja raamatukogud. Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid ehitati kokku ligi poolteist tuhat aastat ja lõpuks kujunes nende põhiplaan ülalkirjeldatud skeemist märksa keerulisemaks. Karnaki hiiglaslikus saalis, mida ehtis 134 papüüruseõitega sammast, oli tehtud konstruktiivne uuendus – keskmine osa oli tõstetud ning varustatud akendega. See võte sai hiljem Rooma basiilikate tunnuseks. 20,4 m kõrgused ja 3,5 m läbimõõduga sammaste vahel pidi inimene tajuma jumala vägevust ning jõudma erilisse ekstaatilisse seisundisse. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 15.-16. sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatšepsuti temple. 20. sajandist pärineva vaaraode Mentuhotepite hauatempli lähedal. Hatšepsuti tempel, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee, on kolme üksteisest väljatõusva terassi kujuline. Terasside seinu kaunistab sammastik ja omavahel ühendavad neid kaks pikka kaldteed. Ülemise terrassi sammaskäiguga ümbritsetud õuest pääses selle taha kaljusse raiutud pühamusse. Kaldteede, terrasside ja sammaste vahelduses ilmneb egiptuse arhitekti kõrgeltarenenud rütmitunne, mis näiteks Mesopotaamia kunstnikel puudus. Loodus raamis ning rõuhutas hoone elegantsi. Niisama kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias (umbes aastast 1250 eKr). Selle sissepääsu ees asetseb neli 20 meetri kõrgust kaljust välja raiutud vaaraokuju. Kalju sees on kaks sammastega ruumi, pühamu ja tunnelitaolised panipaigad.
Kujutav kunst
Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik tähendus ning seetõttu olid ka kindlad reeglid, mis olid rangemad ning olenesid sellest, et kui tähtsat isikut kujutati. Temaatika keerles eeskätt vaaro elu ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Kuid oli ka intiimsemaid stseene, eriti Ehnatoni ajal, mil kunstnikud kujutasid suure kaasaelamisega vaaro perekondlikke rõõme ja muresid . Hauakambrites leidub rohkesti ka niisuguseid seinamaale ja reljeefe, millel kajastatakse lihtrahva elu, ning need stseenid on kõige elamuslikumad.
Skulptuur
Egiptuse skulptuuris on väga kauneid, lihtsaid, kuid väga mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujud on väga väärikad. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, enamasti seismas sirgelt , käed küljel ning üls jalg veidi teistest ees. Kuid kujud annavad siiski edasi inimeste erijooni. Rohkem väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed.
Reljeef ja maal
Egiptlaste ehitiste seinu ja sambaed katsid reljeefid ja maalid. Need iseloomustavad inimeste omapäraseid poose. Kõik kehaosad antakse kõige iseloomulikumalt küljelt- jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Ei olnud tegemist oskamatusega vaid kindlatest reeglitest kinni pidamisega. Piirjooned olid süvendatud, pildid olid värvitud maitsekates toonides ning sinna lisandusid hieroglüüfid- vanade egiptlaste piltkiri . Arvatakse, et piltidel ei kujutatud nii võrd tegelikkust , vaid seda, mida loodeti juhtuvat. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. Maalil asetati tagumised seemed lihtsalt üles esimeste kohale.
Egiptuse kunst oli rajatud uskumustele. Nende ehitatud püramiide peetakse 7 maailma ime hulka. Egiptlastel olid kunstis ranged reeglid. Nende teosed on väga iseloomulikud ja erilised. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis epiptuse kunst umbes 2500 aastat muutumatuna. Oma lõpuaegadel hakkas ta aga muutuma , sest seda mõjutasid teiste rahvaste kunstid , kuni ta hääbus.
Kasutatud kirjandus
Raamat: “Inimene, ühiskond, kultuur” autorid: Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Mart Tänav koostanud : Helmut Piirimäe lk 40-44
Raamat: “Kunstiraamat noortele” autor: Tiiu Viirand lk 14-18
Internet : http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.ht m, http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.ht m
astmikpüramiid Egiptuse sammas kiilkiri
mastaba mastaba läbilõige
Sfinks vaarao kuju