Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised (0)

28. ROMAANI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSMÄLESTISED
11. saj, kui Euroopat ohustavad usundid olid kadunud või nende levik peatatud, kasvas järsult kiviehitiste püstitamine.
9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu.
Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud . Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid.
Arhitektuuri süsteem
Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid ( ümarkaar , silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.-12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst.
Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika . Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti . Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis . Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel ( krüpt ), mida kasutati matusepaigana. Kuna transept ulatub tihti hoonest kaugemale, läheneb kiriku põhiplaan veelgi ristile.
Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik . Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus. Kaari kandsid varasemate sammaste asemel piilarid. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.
Empooride asemel võis olla ka kitsas käik ( trifoorium ), mis avanes arkaadina kesklöövi. Kui müüris käik puudus ja seinal oli rida ümarkaarseid nišše (petikuid), siis nimetati seda pseudotrifooriumiks.
Peamine probleem oli lagedega. Silindervõlvi puhul sai teha vaid kitsaid lööve. Laiemaid sai luua ristvõlvidega. Need jaotasid löövid võlvikuteks e. traveedeks. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar.
Ehitusmälestised
Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik , millel oli koor mõlemas otsas. Romaani stiil hakkas peamiselt levima 11. saj.
Lõuna-Prantsusmaal Toulouse ’is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu.
Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers ) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega.
Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused Citeaux ja Cluny . Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda , oli selle aja suurim kristlik pühakoda. Selle viielöövilisele põhiosale lisandus kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitsitorniga kirikuid. Põhiplaaniks olev ladina rist loi eriti pikkade harudega. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, mis saab tavaliseks gootikas.
Itaalias oli tavaline kuppel . Pisa toomikirkul oli kuppel nelitise koha. Kiriku juurde rajatikupliga ümarhoone (ristimiskabel) ja eraldi seisev kellatorn . Veneetsias Püha Markuse kirikul oli viie kupliga tsentraalehitis . Itaalias olid kirikute fassaadid ohtralt dekoreeritud.
Põhja-Euroopas on tähtsaimad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis . Norras ehitati paljud kirikud puust ja mõnikord kasutati viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid. Kirikud koosnevad palksõrestikust ja neile löödud laudvoorist ja katusest.
Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul oli iga kivihoone kindlus ja linnuse tähtsamad osad olid müür ja torn. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtis kõrge torn Bergfried. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donžoon ja/või aadliku eluhoone (palas).