Esiaeg (0)

ESIAEG  
Ürgaeg jaguneb kolmeks järguks:

- PALEOLIITIKUM ehk KIVIAEG  
- MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM 

- PRONKSI- JA  RAUAAEG  
Esimene lihtsam onn võidi püstitada PALEOLIITIKUMI ajastu lõpul u 12000 aastat 
eKr.  Kuna inimesed olid liikuva elustiiliga ( ei oldud paiksed ja elatuti küttimisest), 
siis onnid püstitati materjalidest , mis olid ümbrusest leitavad/ hangitavad. Elati ja 
koobastes.  Pihukirves võimaldas valmistada vaid lihtsamaid asju. Kasutati suurte 
loomade luid ja nahku . Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus 
mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- 
mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). 
Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset. 
Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud 
tööriistad (pihukirves sai endale varre taha).  Ehitades onni asendati loomade luud 
puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad /rood, millest 
viimased tehti saviga vettpidavaks. Varase Mesoliitikumi inimesed eelistasid 
külmadel ja märgadel perioodidel muidugi onnidele koopaid, kuid soojad ja 
kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui 
jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste 
paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed 
hakkasid paiksetena põldu harima . 

Eestis olid mesoliitikumi ajajärgul levinud enne vaiehitisi ja külasid püstkojad, 
mille põhi oli umbes 6-7 meetrise läbimõõduga. Põrand oli kas maapinnal või pool 
meetrit sügavamale kaevatud. Püstkojal oli pisike eesruum ja pearuum , kus asus 
kividest laotud kolle . Need elamud ehitati palkidest ja kaeti kas puukoorte või 
mätestega.  
Neoliitikumi ajajärgul ( 5000- 2000 aastat eKr) ja Pronksiajastul (2000-1000 aastat 
eKR)  arenesid inimesed veelgi- täiustus ehitustehnika ja tööriistad. Elamu ehitus 
jõudis selleni, et hakati vaiehitisi veekogudele rajama. Tänu sellele, et ehitis oli 
vees ja maapinnast kõrgemal, ei pidanud inimesed kartma üleujutusi, metsloomi 
ja teisi võimalikke vaenlaseid.  Vaiade otsad tehti teravaks, põletati ja siis suruti 
pinnasesse. Vaiehitised on tuntud Alpi 
mäestiku järvedel, Šveitsi, Itaalias, 
Poolas. Kaldal asuvad Vaikülad olid 
ühendatud maapinnaga silla abiga. 
Külad võisid mahutada isegi kuni 1000 
elanikku.  
 
Näide Poolas asunud vaikülast: 
umbes 100 elanikku, majad 
paigutatud 13.nesse ritta . Iga 
rea üks ots oli ühendatud 
kaitsevalliga. Majad olid 
valmistatud ristpalkidest , 
umbes 10*10 majad olid jaotatud kahte osasse,  avaramas osas oli kolle.  Palkidest 
5-meetrine kaitsetala, mis oli tihendatud pinnasega.  
Neoliitikumi ja pronksi ajastul tekkisid ka esimesed kiviehitised. Neid 
kivirahnudest ehitisi nimetatakse MEGALIITEHITISTEKS, mis on jaotatud kolmeks : 
MENHIRID ;DOLMENID;KROMLEHHID 
  
MENHIR: otsale püsti aetud kivitulp, mis on paarkümmend 
meetrit pikk.  Neid kasutati kas valduste märgistamiseks või 
seoses matuserituaalidega.  Paljud menhrid on seatud kas 
ridadesse või paiknevad rühmiti. Menhreid võib leida 
Euroopas ja Põhja- Aafrikas. Tundtuim koht asub 
Prantsusmaal - CARNAC 
Järgmine megaliitehitise tüüp on Dolmen . See on juba ehituselt lisaks kujule ka 
interjööriga. Lihtne dolmen saadi siis, kui kahele püstisele kivile asetati kiviplaat 
(sarnaneb väravale). Üldehitus koosneski püstistest kividest, mille peale asetati 
horisontaalselt kivi, mis isoleeris ruumi. Dolmen oli kas hauakamber , või ülema 
elupaik.  
Kolmas magaliitehitise tüüp on kromlehh - omab ruumi, rütmi ja proportsioone. 

Kuulsaim kromlehh asub aga Inglismaal Salisbury lähedal Stonehenge`is 
(1900-1600 a.eKr.)