India, Hiina, Jaapani ja Vana-Ameerika Kunst (6)

INDIA KUNST
India on vastu võtnud ja eneses ­se sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inim­konna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo- Daro . Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism , džainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad roh­kem monumente kui ehitisi meie mõistes.
India skulptuur . Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja žestide äärmine mitmekesisus . India skulptuur, valitsevaks vormiks on reljeef.
Maalikunst . Peale skulptuur, oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaa­lid oma meela iluga.
HIINA KUNST
Arhitektuur . Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maa­litud palk, mida käsutatakse sammasteks, taladeks, piita­ deks . Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür.
Skulptuur. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrge­te kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hooli-mta on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt.
Kalligraafia . Arhitektuuri ja skulptuuri peeti Hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat ( ilukirja ) aga vaimseks loominguks.
Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kuju tava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised - pagoodid.
Maalikunst. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- ja akvarellmaal paberil või siidil.
JAAPANI KUNST
Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette . 7.-S. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid , peamiselt pronksist või värvitud puust.
Ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katuse-uirgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Jaapani tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika.
Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele .
Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiiseks.
VANA-AMEERIKA KUNST
Suuri saavutusi kunsti vallas oli ka Vana-Ameenka rahvas­tel. Asteekide kultuur. Kesk-Ameerikas tekkis 14. sajandil asteekide riik, millepealinn oli Tenochritlan. Olmeekide kultuur. Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Maajade kultuur. Selle õitseaeg oli u. 300-900 Maajade linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid maajad olid ka rahulikud põlluharijad ja edukad mitmel teadus-ja kunstialal.
Maajade templid olid Vana-Ameerika suurimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70 m kõrge Templite seinad on kaetud reljeefidega, mis kujutavad olen­deid, kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused.
Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200).
Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu.
Inkade kultuur. Lõuna-Ameerikas asus suur inkade impeerium , mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. Inkad elasid müüridega kaitsrud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Väga osa­vad olid inkade ehitajad .