KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL EESTI MUUSIKAST (0)

KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST:
1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil.
2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum , Eesti Rahva Muuseumi kogud .
3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim , uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik , uues on eepiline sisu ja meeste teemad.
4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku.
5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga
6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika , võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu.
7. Kui vana on torupill ? Torupill on Indiast pärit antiikajast
8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest-jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti.
9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad.
10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand
11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill , kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt
12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul ? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses
13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost.
14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika , peamiselt räntruppide näol Saksamaalt.
15. 4 fakti „ „ „ 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused.
16. 4 fakti „ „ „ 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud . Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles
17. Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid.
18. Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson , M.Härma
19. Nim. 2 Kunileiu laulu. „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“
20.Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu.
Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane
Laulud : ‘’Oh laula ja hõiska !’’, ‘’Kungla rahvas’’
21.4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1.Saaremaa laulupühast.

Lauldi ainult kaks eestikeelset laulu

Enamik koore Lõuna-Eestist

Jakob Hurda eestikeelne kõne

Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen
Saaremaa : 1863.aastal,
22.4 fakti M.Härma elust.

Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis

Osales seltside asutamises, juhtimises ja töös

Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas

Algteadmised muusikast sai Karl August Hermannilt
23.Nim. 4 M.Härma laulu.
‘’Meeste laul’’, ‘’Tuljak’’, ‘’Ei saa mitte vaiki olla’’, ‘’Lauliku lapsepõlv’’
24.Kes asutas 1. eesti sümfooniaorkestri, millal?
Aleksander Läte ja aastal 1900, Tartus ‘’Bürgermusse’’ saalis
25.Laulupidude avalaulu autor.
Mihkel Lüdig
26.Nim. 3 eesti esimest kompositsiooniharidusega heliloojat.

Rudolf Tobias

27.3 fakti R.Tobiase elust.

Pärines Hiiumaalt

Kuueaastaselt oskas juba orelit mängida

1885. Kolis pere Kullamaale, kus ta hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis ja võttis klaverimängus eratunde.
28.3 fakti R.Tobiase kuulsaimast teosest (nimi ka).
Oratoorium ‘’ Joonase lähetamine’’-tekst koostatud piibli ainetel , aluseks vana testament ja ettekanne on kirjutatud suurele koosseisule : 5 solisti, 2 segakoori, lastekoor, sümfooniaorkester ja orel.
29.Mis oli R. Tobiase eesmärk?
Rikastada eesti muusikat uute zanritega.