Kokkuvõte Eesti Rahva Muuseumi külastusest Eesti Rahva Muuseum on kõikidele eestlastele südamelähedane ja oluline, sest see on juba ammusest ajast õpetanud meid hindama meie rahvuse ainulaadsust. Meie pärandi kogumine on aidanud inimestel mõista Eesti kultuuri väärtuslikkust ning see aitas ka luua eestlaste soovi iseseisvuseks. Keel ja kultuur on eestlase identiteedi aluseks ning koos säilitamise ja kogumisega aitab meil seda paremini mõista. Muuseum asutati aastal 1909. 1944. aastal sai Raadi mõsahoone kannatada ja koliti endisesse
passiseadusega talupoegade liikumisvabadus, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus. Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866. aasta vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi märgatavalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolise võrgu mrgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvusliku liikumist algatanud jõud. Murranguline aeg tõi endaga kaasa ka murrangu rahva maailmanägemuses. vanad jumalad olid asendunud uutega, paganaajast säilinud maailmapilt lõplikult hääbumas. Mööda maad liikus kõikvõimalikke prohveteid, tihti omandasid sotsiaalsed liikumised usulis-müstlilise kallaku. Suur mõju rahva arengule oli hernhuutlikul liikumisel, mis vahepealsete keeluaastate järel aastatel 1830-1840 taas tippu tõusis. Pole liialdus väita, et alles hernhuutliku liikumise vahendusel muutusid eestlased kristlikuks rahvaks.
Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks ning omandas uue staatuse, mis pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.13. sajandini Lääne- Euroopa kultuuri orgaaniliseks osaks ja seisuslik Eesti (jagunemine saksa- ja eestikeelseks seisuseks) oli eesti rahvusluse tekkimise eelduseks. Eesti ühiskond kujunes kristluse rüpes ja just balti erikord soodustas eesti rahva ja keele püsimist. Piibel eesti kirjanduskultuuris on koodtekst, Ariadne lõng, mis seob meid kristluse algkoduga ja mille abil suur osa elukogemusest kodeeritakse tähendamissõnasse. Piibli ainet, lugusid, selle motiive kasutataksegi kirjanduses koodina, piiblimotiivide abil kodeeritakse mingi sõnum topelttähenduslikult. Võidakse kirjeldada mõnda sündmust, tegelast kirjanduslikus kontekstis, piibli kontekst annab aga sellele täiendava võimenduse. Piibel astub
eestikeelse tekstiga. Ilmalikud laulud kuulusid keskpärase liidertahvelliku koorimuusika valdkonda. Vaimulike laulude tase oli kõrgem, sinna kuulusid ka Mozarti ja Beethoveni laule. Ettekandele tuli ka kaks soome laulu, millest üks oli Frederik Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Siis oli selle pealkirjaks hoopis Soome rahvushümnina ,,Maamme". Selle kõla ja südamlikud sõnad läksid aga eestlastele südamesse. Laulu kõla vapustas kõiki ning sai üheks rahva meelislauluks ning hiljem ka Eesti Vabariigi hümniks (Kaarlep 2007:44,51). Eesti muusikat esindasid vaid kaks laulu. Aleksander Saebelmann-Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani." Mõlemad laulud olid Lydia Koidula sõnadega (Kaarlep 2007:44). Laulu ,,Mu isamaa on minu arm" kohta ütles G.Shultz-Bertram, et kui seda 800 häält laulupeol laulavad, siis saab see tõelist epohhi tegema. Ta ennustas, et see vapustab kõiki (Laulupeomuuseum).
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaal
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest, kui suur on muuseumi käsutus
õpetaja. Pühavaimu kirik oli aegade algusest peale maarahva kirik. Teada on, et B.R, oli lihtsast soost. Tema isa oli talupoeglikku päritolu, oli Tallinnas voorimees. Eesti päritolu mees oli jõudnud väga kõrgele positsioonile - esmalt kirikuõpetaja, pärast rae liige. Kuidas sai lihtsast poisist hea haridusega heal järjel olev mees? Põhjus ilmselt reformatsioonis, mis sai alguse 1517. a. Mõne aastaga jõudis Liivimaale. Kirikureformi üks idee oli see, et jutlusi peetaks kohaliku rahva keeles. See nõue eeldas, et kirikuõpetajad pidid oskama kohaliku rahva keelt. Oli vaja koolitada kirikuõpetajaid, et nad keelt oskaksid. Linn hakkas välja valima andekamaid eesti soost poisse, keda linna kulul koolitati ja valmistati neid ette saksamaale õppima minekuks. Õppis Tallinna all-linnas, hiljem läks Saksamaale õppima teoloogiat. Teoloogiat ta ei lõpetanud, tuli enne lõpetamist Tallinnasse tagasi, emalt abiõpetajaks Pühavaimu kirikusse,
vanavara 1870ndad1888, Hurt Kõik, mida rahvas oma minevikust 1896 mäletab: jutud, kombed, arvamised, usk, ütlemised, laulud ja mängud. Suunatud aineloendile Rahvaluule 1936 Oskar Loorits Rahva mälus suuliselt säilinud ja levinud vaimne looming, mille autorid on harilikult teadmata. Kitsam tähendus = rahvalooming, laiem = rahva elutarkus, kombestik,
Kõik kommentaarid