Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eestio Rahva Muuesumi juubelikõne (0)

1 Hindamata
Punktid
Eestio Rahva Muuesumi juubelikõne #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trikinipi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseumis on üle miljoni eksponaate, mis on kogutud viimase saja aasta jooksul. Seal on kogunud erinevad esemed, igasugused joonised, fotod, filmid ja teised asjad minevikust kuni tänapäevani, eesti ja soome-ugri kultuuridest. Esimene mis oli väga huvitav oli muuseumi uus hoone. Muuseum on uus ja tehtud väga modernseks. Maja on väga suur sees oli väga hubane ja mõnus. Kõrguste vahe varieerub 2,4-15,3 meetrini aga pikkuseks on ta umbes 356 meetrit, ehk muuseum on just kui pikk teekond ühest avaramast otsast kitsamasse ossa nägu lennurada. Väljapanekud olid põnevad ning väga huvitavalt lahendatud. Eriti meeldis rahvariiete väljapanek ning alumise korruse Soome-Ugri näitus. Näitusel oli näidanud naiste ja meeste igapäevase tegemise, kuidas nad elasid, mida nad sõid ja millega tegelesid. Väga põnev oli vaadata nende riideid ja igasuguseid kaunistuseid, mida naised kandsid. Mulle meeldis kuidas oli näidanud ne

Antiik mööbel ja...
thumbnail
12
pptx

Eesti Rahvamuuseum

Eesti Rahvamuuseum Rahvamuusem · Kultuuriloomuuseum · Eesmärk kajastada igapäevaelu, kultuuri kui elamise viisi ja laadi, arvestades selle ajalist ja sotsiaalset mitmekesisust · Töö keskendub Eesti kultuurile, millele lisanduvad teised SoomeUgri väikerahvad. · Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkond

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja

Muusika
thumbnail
7
odt

Eesti kirjandus muuseum

Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis ja kus loomise järel leiti koht ka Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile. Muu osa Eesti Rahva Muuseumist paiknes Raadi mõisas. 1927. aastal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J.Hurda surma. Arhiiv O.Looritsa juhtimisel alustas ka ise aktiivset kogumist. v 1929. aastal

Kirjandus
thumbnail
12
doc

Referaat Jakob Hurt

JAKOB HURT Referaat Koostaja: Juhendaja: [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1. ELULUGU............................................................................................................................... 4 2. LOOMING............................................................................................................................... 6 3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS...................................................................................................... 7 4. KOLM SOOVI..........................................................................................................................

Eesti keel
thumbnail
6
rtf

Jakob Hurt

Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Juba koolis ennustat

Kirjandus
thumbnail
2
doc

J. Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal, Himmaste külas. Hurda isa, Jaan Hurt, oli vaene koolmeister ja talurentnik. Kuna ta oli halva tervisega, siis suri ta juba 44 aastaselt. Marie, Jakob Hurda ema, oli aga hea tervisega, ta elas 80 ja oli terves külas üks tublimaid perenaisi. Hurdal oli 2 õde, Eeva ja Ann ning vend Otto, kes suri juba 16 päeva vanuselt. Nende perekonnas valitses vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai Hurt hea hariduse. Kuna ta sündis heinavõtu ajal, siis võeti ta heinamaale kaasa ning selletõttu jäi ta kauaks ajaks nõrgaks ja hakkas alles nelja aastaselt käima. Kuid vanaduses oli ta väga töökas ja tubli mees. Kuigi ta pere oli vaene, oli tal rõõmus lapsepõlv. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastaselt viis isa ta Põlva kih

Kirjandus
thumbnail
1
doc

J. V. Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson

J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse kus ta

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun