Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika KT kordamine 12. klass (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet?
  • Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut?
  • Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim?
  • Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus?
  • Kui vana on torupill?
  • Millest tehakse torupill?
  • Millal jõudis meile torupill?
  • Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill kuidas neid mängitakse?
  • Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul?
  • Kes asutas 1 eesti sümfooniaorkestri millal?
  • Mis oli R Tobiase eesmärk?
Kordamisküsimused 12. klassile I osa
1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet?
Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil.
2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut?

Tartu Kirjandusmuuseum , Eesti Rahva Muuseumi kogud .
3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust.

Vanemas rahavalulus algriim , uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik , uues on eepiline sisu ja meeste teemad.
4)Mis on algriim, skandeerimine.

Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku.
5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim?

Asendub lõppriimiga
6)Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus?

Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika , võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu.
7)Kui vana on torupill ?
Torupill on Indiast pärit antiikajast.
8)Millest tehakse torupill?

Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest-jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti.
9)Millal jõudis meile torupill?

Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. Sajand.
10)Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse?
Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt
11)Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul ?
Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses
12) 4 fakti lõõtspilli ajaloost.
13) 4 fakti eesti muusika kultuurist 13.-16.saj.
Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika , peamiselt räntruppide näol Saksamaalt.
14) 4 fakti eesti muusika kultuurist 16.-17.saj.
Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused.
15) 4 fakti eesti muusika kultuurist 18. saj.

Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud . Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles.
16) Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust.
Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid.
17) Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat.
Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson , M.Härma.
18) Nim. 2 Kunileiu laulu.
„Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“
19) Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu.
Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : ‘’Oh laula ja hõiska !’’, ‘’Kungla rahvas’’ 
20) 4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1.Saaremaa laulupühast.
1) Lauldi ainult kaks eestikeelset laulu 2) Enamik koore Lõuna-Eestist 3) Jakob Hurda eestikeelne kõne 4) Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen Saaremaa : 1863.aastal,
21) 4 fakti M.Härma elust.
Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis, osales seltside asutamises, juhtimises ja töös, kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, algteadmised muusikast sai Karl August Hermannilt
22) Nim. 4 M.Härma laulu.
‘’Meeste laul’’, ‘’Tuljak’’, ‘’Ei saa mitte vaiki olla’’, ‘’Lauliku lapsepõlv’’
23) Kes asutas 1. eesti sümfooniaorkestri, millal?
Aleksander Läte ja aastal 1900, Tartus ‘’Bürgermusse’’ saalis
24) Võrdle Tallinna ja Tartu kultuurielu 20.sajandi I poolel (tähtsamad nimed, sündmused).
25) Laulupidude avalaulu autor.
Mihkel Lüdig
26)Nim. 3 eesti esimest kompositsiooniharidusega heliloojat.
R. Tobias, A. Kapp, M. Saar.
27) 3 fakti R.Tobiase elust.
Pärines Hiiumaalt, kuueaastaselt oskas juba orelit mängida, 1885. kolis pere Kullamaale, kus ta hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis ja võttis klaverimängus eratunde.
28) 3 fakti R.Tobiase kuulsaimast teosest (nimi ka).

Oratoorium ‘’ Joonase lähetamine’’-tekst koostatud piibli ainetel, aluseks vana testament ja ettekanne on kirjutatud suurele koosseisule : 5 solisti , 2 segakoori, lastekoor, sümfooniaorkester ja orel.
29) Mis oli R. Tobiase eesmärk?

Rikastada eesti muusikat uute zanritega.
30) M.Saare , H. Elleri , V.Tormise, A.Pärdi, G. Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2-3 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut.
Muusika KT kordamine 12-klass #1 Muusika KT kordamine 12-klass #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiina moosel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KORDAMISKÜSIMUSED 12 KL EESTI MUUSIKAST
2
odt

KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL EESTI MUUSIKAST

12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 15. 4 fakti ,, ,, ,, 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud

Muusika
KORDAMISKÜSIMUSED 12 KL-EESTI MUUSIKA
1
odt

KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKA

12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 15. 4 fakti ,, ,, ,, 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud

Muusika
Muusikaajalugu - viimane periood arvestus
14
doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

· Vorm ­ korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm ­ mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim ­ alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine ­ teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ­ ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu
6
doc

Muusikaajalugu

· kosja, pulma ja abielulaulud · lastelaulud Regilaulu mõttemaailm on läbi naise silmade. Sündmus on tagaplaanil, eeskohal on tunded ja emotsioonid. Lood jutustavad tavaliselt lähiminevikus ja lähiümbruses toimunust. Uuema rahvalaulu tähtsaimaks liigiks oli nekruti e. Sõdurilaulud, aga hiljem lauldi ka mängu ja tantsulaule. Kõige rohkem kujundasid uuemat ragvalaulu saksa romantilise laadiga armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika. Suur osa kujunemisel oli ka sellel et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill, lõõtspill ja uuem kannel). Kuigi uuem rahvalaul oli levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised ­ see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid. Peale naiste hakkasid nüüd ka sõna võtma mehed ja tekst muutus kaasaaegsemaks. Kerkisid esile pilge ja paroodia. Muusika oli jaotunud laenviisideks ( enamasti saksa) ja tantsuviisideks (polka, valss jne). Uuemat

Muusika
Eesti rahvalaul-rahvalaulu vanimad liigid
16
docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema neljahäälsed rahvaviisiseaded on värvikama harmooniaga kui teised tolleaegsed katsetused. Miina Härma (1864-1941) – sündis muusikute perre, mistõttu alustas juba muusika tegelemisega noorelt. 1883.a. suundus Miina Peterburi konservatooriumi orelit õppima ning peale lõpetamist reisis mööda Euroopat. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust Eestist kaugemalt. Tema esinemised Eestis tutvustasid kohalikele klassikalist muusikat (nt Bach, Mendelssohn-Bartholdy teoseid). Inimesena oli ta väga seltskondlik ning aktiivne, tegi oma koori (Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor) ning juhatas koore maakondade laulupidude raames.

Muusika
EESTI RAHVAMUUSIKA
30
doc

EESTI RAHVAMUUSIKA

põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu

Muusika
Muusika arvestus - Impressionism Neoklassitsism Hilisromantism Ekspressionism
10
pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne

Kategoriseerimata
Eesti rahvamuusika
17
docx

Eesti rahvamuusika

See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt ­ see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun