100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristelx
Õppematerjali autor
Eduard Ahrens E. Ahrens (3.aprill 1803 19.veebruar 1863) oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Eduard Ahrens sündis Tallinnas kreisi-maamõõtja pojana. On oletatud tema eesti päriolu, kuid senised andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833
Eesti kirjakeel 19.sajandil Uus kirjaviis Mari-Liis Pihlapuu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik. Ajakiri Beiträge keelemõtte arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist
Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi päritolu haritud mees
Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest. 2. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" 1227. a. Autor: Henrik Saksa Ordu kroonikakirjutaja/misjonär. 13. saj
eest? Kirjakeele tekkimine on saanud teoks tänu paljude inimeste kirikuõpetajate, keeleteadlaste, kirjanike ja teiste haritlaste sihipärase keelekorraludse tulemusel. 11. Millal hakati eesti keeles raamatuid kirjutama ja eesti keelt arendama? Eesti keeles hakati raamatuid kirjutaa ja eesti keelt arendama üle 400 aasta tagasi, 16.saj 17. saj hakkas raamatuid ilmuma juba rohkem ning enam tähelepanu pöörati ka eesti keele uurimisele ja kirjaviisi arendamisele. 12. Mis aastal ilmus esimene eesti keele grammatika? Esimene eesti keele grammatika ilumus 1637. aastal, viis aastat pärast TÜ asutamist. 13. Kes oli Forselius ja milline oli tema roll eesti kirjakeele arendamisel? Forselius oli mees, kes otsustas viia kirjaviisi eesti keele häälikusüsteemiga vastavusse. 14. Mille poolest erineb vana kirjaviis uuest kirjaviisist? Põhiliselt erineb Forseliuse loodud vana kirjaviis praegusest, ehk uuest kirjaviisist häälikupikkuse märkimises
ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, alamsaksa ja ülemsaksa (saksapärane) • Forseliuse-Hornungi kirjaviis: 1693.aastal ilmub Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika). Grammatika võttis kokku 1680. aastatel Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge.
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid