Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mart Raud (0)

1 Hindamata
Punktid
Narva Pähklimäe Gümnaasium
MART RAUD
Referaat
Narva 2010
Mart Raud
Missugune eesti kirjeldus oli 20. sajandi alguses? See on esimene küsimus millest ma räägin oma referaadis. „20. sajandi algus tähistab Eesti uue ühiskondliku tõusu aega. 1905. aasta Vene revolutsioon oli tsaarivõimu nõrgendanud ja haritud eestlased püüdsid jätkata ärkamisajal alustatut. Alguse said paljud eesti kultuuri seisukohast olulisi ettevõtmisi.“ Kõige tundmatud eesti kirjanduse rühmitused on „Noor-Eesti“ (Tähtsamad tegelased olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Villem Grünthal- Ridala , Johannes Aavik ja Bernhard Linde. Rühmitus sai nime ja alguse 1905. aastal ja rühma tegevus lõppes 1916. aastal), „Siuru“ (Rühmaliikmed olid Marie Under (rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks), Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Rühmatu sündis 1917. aastal ja lagunes 1919. aastal), „Tarapita“ (Rühmatusi kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa , Friedebert Tuglas ja Marie Under) ja „ Arbujad “. Arbujad oli noorte luuletajate sõpruskond, mis kujunes välja Tartu ülikoolis. Sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud luuleantoloogia järgi. „Neil olid ühesugused vaated kirjandusele ja nad vastandusid senisele luulesüsteemile.“ Luuletajad Betti Alver , Barnard Kangro , Uku Masing , Kersti Merilaas , August Sang , Heiti Talvik , Paul Viidik ja Mart Raud. Siis ma võin hea meelega rääkida sulle erilisest isikust ja tema nimi on Mart Raud.
Mart Raud (Martin Raud) sündis 14. septembril 1903. aastal. Mart Raud käis külas koolis Heimtali (täna Pärsti vald ) ja valla koolide Paistu ja Viljandi . Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis õpis kirjandust. Aastal 1920, Raud liitus kirjanduslik liikumine Arbujad. „Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks . Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana.“3
1 õpik „LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU “ lk. 52
2 õpik „LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU“ lk. 106
3 vaba entsüklopeedia „Wikipedia“
-1-
Poeedi kuulsust, realismi tasanditel tõestab luule kogumik «Kauge ring», 1935, parimad teosed 30-ndatest aastatest . Romaan «Kirves ja kuu», 1935, on kujutatud peene irooniaga kunstniku-idealisti poolt. Romaanis « Turg », 1937. valjendub rohkes osas juba tanapaevast kultuuri. 1940. a. Raud enda luutestustes tervitas rahva võimu ja tänapaeva kuju. 1941. a. ta kirjutas näitemangu «Mook väravas». Sõja ajal kasvas poeedi meisterlikus , «Sõjasõna», 1943, «Uued sillad », 1945. Ballaadide kogumikud, «Kaks astjat», 1946, «Joud ja valgus», 1948 «Kõik teed», 1953, jt, tostsid poeedi eesti tänapaeva poeetidete esimestesse ridadesse. Kõige kuulsam luuletuste kogumik on «Laulud ei lõppe», 1961, « Kuldne sügis», 1966. 1969. aastal esineb poeet proosa ja draama venekeelde tõlkijana. Novellide kogumik «Silmast silma», komöödia «Suveöö ilmsi», 1962. Tõlkis udud I. А. Krolovi ja teiste vene kirjanike teoseid eesti keelde.
Ma lugesin mitu erinevat tema loomingut ja siis võin ütelda, et tema looming on ühe tasandi kõrgem teisega kirjanikutega võrreldes 20. sajandi algusel. Oma teoses ta kirjeldas kõiki külgi. Ta vaatas maailmas erinevate vaadetega. Tema iseloom on individuaalne ja ta tahtsis avada kõik oma emotsioonid .
Kasutatud kirjandus:
1 õpik „LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU
2 vaba entsiklopeedia „Wikipedia
( http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Raud ja http://en.wikipedia.org/wiki/Mart_Raud )
3 fundamentaalne elektriline raamatukogu
( http://feb-web.ru/feb/kle/Kle-abc/Ke6/Ke6-1953.ht m)
4 eesti kirjandusmuuseum
( http://www.kirmus.ee/erni/autor/raud_b.html )
-2-
Mart Raud #1 Mart Raud #2 Mart Raud #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MarKar Õppematerjali autor
Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Mart Raud
8
doc

Mart Raud

...................................................4 3. LUULEKOGU SÜVENDATUD ANALÜÜS.............................................6 4. HINNANG....................................................................................................7 5. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana. Sündinud on ta Viljandimaal, Aidu vallas külapoodniku pojana, õppis Heimtali vallakoolis (1912-1915), Paistu ja Viljandi kiheljkonnakoolis (1916-1917) ning Viljandi

Kirjandus
Eesti kirjandus 20 sajandi alguses
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad Arbujate liikumisse kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding. 1938aastal ilmus arbujate antoloogia, toimetajaks Ants Oras. Arbujad tuleb sõnast arp ­ nõiatrumm. Arbuma ­ nõiduma, loitsima. Arbujate liidriks oli Heiti Talvik. Stalinismi ajal keelustati nende looming ja nad visati kirjanike liidust välja. Henrik Visnapuu 1890- 1951 Sündinud Viljandimaal Helme vallas. Isa oli mõisatööline. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja eksami ning töötas õpetajana külakoolides, 1912

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel. 1925 Kultuurkapitali seadus ­ osa kirjanikke hakkavad saama enamvähem regulaarselt toetusi

Kirjandus
Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Mälgu peategelased saavad tavaliselt palju haavu, kuid see ei takista eesmärki. Küllalt tuntud ka ,,Läänemere isandad" (1936) ­ kujutab saarlaste sõja- ja kaubategevust ja omavahelist võimuvõitlust. 12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917­44 (Peet Vallak jt). Reed Morni ,,Andekas parasiit" algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Tegelastüübid, mis mõjusid tollases kirjanduses uudselt. Üldnimetusena läheb käibele andekas parasiit. Ka teisi autoreid: Mart Raud, Leo Anvelt, Mait Metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Psühholoogilise romaani teke EV esimese elukümnendi lõpus oli loogiline nähtus: kirjanduselus hakkasid kaasa rääkima vabariigi perioodil hariduse saanud noored autorid, kes oma loomingus kajastasid neile olulist isiksusekeskset maailmanägemist. Sellisena kaasnes psühholoogilise romaaniga üldiselt jutustajapositsiooni lähedus tegelasele

Kirjandus
Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus
16
odt

Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 ­ 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima ­ kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 ­ 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Vi

Kirjandus
Eesti Kirjanduse Ajalugu II
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Hästi loetav. Kujutas elu nii nagu see on, ei liialdanud. Oli rahul sellise maailmaga nagu ta on. Mälgu looming on mitmekülgne: rannajutud pakuvad maailmasoojust, ajalooaines toob lugejale naeru suule, paguluspõlve õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 9) Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt) Reed Morni “Andekas parasiit” algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid, nagu Mart Raud, Leo Anvelt, Mait Metsanurk jt. Sukelduti indiviidi siseellu. Töölisklassi asemel oli fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsioon oli tegelastele lähedane. Tegelane oli vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine oli rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor “Sammud tulevikku”. Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber

Eesti kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C

Kirjandus
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon ­ kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad ­ luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904­1947), Bernard Kangro (1910­1994), Betti Alver (1906­1989), August Sang (1914­1969), Kersti Merilaas (1913­ 1986), Uku Masing (1909­1985), Paul Viiding (1904­1962) ja Mart Raud (1903­1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan ­ romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (1879­1957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan. Ares ­ kreeka sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun