Referaat Jakob Hurt (1)

[Type text]
JAKOB HURT
Referaat
Koostaja :
Juhendaja :

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1. ELULUGU 3
2. LOOMING 5
3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS 6
4. KOLM SOOVI 7
LISA 9
KASUTATUD MATERJAL 11

SISSEJUHATUS

"Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," kirjutab Lydia Koidula 1870 Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. ( Vahtre : 1997)
Jakob Hurt oli eesti rahvaluule - ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele.
„Iial pole minetanud aktuaalsust Hurda üleskutse oma rahvale «saada suureks vaimult», mille ta sõnastas aastal 1870. Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö, oli elavaks eeskujuks sellele ideele. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla.“ ( http://www.eestikirik.ee/node/2155 )

1. ELULUGU

„Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja , kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isakoduga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega “Enne ja nüüd” astus Hurt “ Perno Postimehe” kaastööliseks.“ (Vahtre : 1997)
( http://www.folklore.ee/rl/era/pics/hurt.jpg )
„Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Hurda aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue krjaviisi propageerimisele. Hurt aitas rajada rahva rahadega kõrgeimat eestikeelset kooli – Eesti Aleksandrikooli .“ ( Ibid )
„1865 lõpetas Hurt ülikooli ja siirdus seejärel koduõpetajaks Hellenurme tuntud teadlas Alexander von Middendorffi perekonda. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Hurt pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud Hurta kirikuõpetajaks.“ (Ibid)
„Uus periood Hurda elus algas 1872, mil ta asus kirikuõpetajaks Otepääle. Temast oli saanud rahvusliku liikumise liider, kelle õlul lasus nii Aleksandrikooli kui ka EKmS -i juhtimine. 1880 otsustas Eestist lahkuda, minna kirikuõpetajaks Peterburi Jaani kogudusse.“ (Ibid)
„ Pingeline ametitöö ja tegevus Peterburi eestlaste organiseerimisel võtsid neil aastail enamiku Hurda ajast. Alles 1886 õnnestus tal Helsingi ülikoolis doktoritööd kaitsta ja asuda seejärel sihikindlamalt tööle rahvaluule kogumisel. Tugipunktiks kujunes siin Eesti Üliõpilaste Selts oma noorte rahvuslaste, eeskätt Villem Reimaniga.“ (Ibid)
„1890. aastate alguses üritas vabaneda kirikuõpetaja ametist ja saada riiklikku toetust oma rahvaluulekogude trükkimiseks. Paraku ei õnnestunud tal ei see ega teine. Venelased pidasid teda saksameelseks ja sakslased eestimeelseks. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902 . a. alguses. Hurt sekkus ka kodumaal toimuvasse.“ (Ibid)
Hurt suri Peterburis (31.12.1906/13.01.1907) ja maeti tohutu rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. (Ibid)

2. LOOMING

„Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades.“ ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt )
„1888–1906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet , 1875–86; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 1884–86; Kolga -Jaani laulud). "Setukeste laulud" I–III ( 1904 –07, Helsingi; setu , Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded.“ (Ibid)
„Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.“ (Ibid)
Jakob Hurt elas põhimõttel: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt )

3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS

“Meist peab valgus välja voolama, inimesed peavad meie häid tegusid nägema ja tundma saama” (Laar : 1995)
„Hurt alustas juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870–83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele.“ ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt )
„Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" ( 1879 ), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.“ (Ibid)

4. KOLM SOOVI

„Jakob Hurt oli Eesti rahvusliku ärkamisaja, esimese eestlaste suurema rahvaliikumise suurkuju ning pikka aega selle liider. Hurda tõstis sellele troonile paljuski tema kõne esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus.“ ( http://www.polvamaa.ee/index.php?page=1905 )
Ilm esimest üldlaulupidu ei soosinud, ladistas vihma ja nii ei saanud ka Hurt pikka, põhjalikult ettevalmistatud kõnet ette kanda. Kuid seegi, mida ta ette lugeda kavatses oli vihma tõttu läbi vettinud ning nii jäi Jakob Hurda kõne õige lühikeseks. Ometi oli see, “Kolme soovina” sõnastatud ja nõnda ka ajalikku läinud ülesastumine nii võimas, et seda arutati kaua veel rahva seas ning sellest kujunes Rahvusliku liikumise programm. (Ibid)
Esimese soovina soovis Hurt “ meelt ja mõistust üleüldse kasu peale mõtelda ja seda kasvatada”. Hurt kurtis, et eestlastele läheb pahatihti vaid see korda, mis igaühele isiklikult vajalik ja kasulik on. Oma tegevust mõõdetakse sellega, kas midagi ikka “reega koju vedada või siis karmanisse pista saab”. Hurt taunis egoismi ja tõstis esile ühiskonda liitvaid väärtusi. (Ibid)
Hurda teine soov. “Ükski eestlane, kes vahest talorahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi kõrgemale tõuseb, ei pea ega tohi sellepärast omast rahvast lahkum. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ammetis, igas seisuses, maal või linnas,” rääkis kõrgelt koolitatud eestlane. (Ibid)
Jakob Jurda kolmas ja viimane soov esimese üldlaulupeo kõnes oli seotud koolidega. “Tuleb soovida, et Eestirahvale ka suuremaid koolisid elosse sünniks. Muretsegem koolide eest. See on mo viimne sõna, Eestivennad,” lõpetas Hurt. (Ibid)
KOKKUVÕTE
Jakob Hurt on öelnud: "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab.“ ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt )
Tänavu möödus meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda sünnist 169 aastat. Tema pärandi talletamiseks loodi Eesti Rahva muuseum ja tänu Jakob Hurdale võib Kirjandusmuuseum uhkeldada maailma suurima rahvaluule koguga.
Eesti rahvusliku liikumise ühest silmapaistvamast juhist ning ideoloogist Jakob Hurdast on kirjutatud monograafiate ja üksikartiklite tasemel nii ulatuslikke uurimusi, et uut võib lisanduda paremal juhul vaid üksikute detailide osas. Mees on teinud Eesti ühiskonnale piisavalt teeneid ja see kõik väljendub meie praeguses 21. sajandis, kus meil on võimalik lugeda erinevaid jutte , luuletusi, ajalehti jne. Valik on suur.
Hurt on Eesti ühiskonnale nii palju olulisi teeneid teinud, et tema portree on näha iga 10 EEK`i peal. Tema auks on tehtud büst ning meistertatud üks mälestusmärk Tartusse. (Lisa : Foto 1, 2, 3)

LISA

Foto 1 „Jakob Hurda büst“
( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jakob_Hurt_b%C3%BCst.jpg )
Foto 2 „Jakob Hurda mälestusmärk Tartus“
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image1552.jpg )
Foto 3 „10 krooniline“
( http://www.narvax.com/Pictures/Banknotes/Estonia10Krooni1994.jpg )

KASUTATUD MATERJAL

Laar, M. 1995, Raamat Jakob Hurdast, Tartu: Ilmamaa

Vahtre, S. 1997, Eesti ajalugu elulugudes, Tallinn: Olion

http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt (14.12.2008)

http://www.eestikirik.ee/node/2155 (14.12.2008)

http://www.folklore.ee/rl/era/pub/pubs.htm#VK (14.12.2008)

http://www.eestikirik.ee/node/2155 (14.12.2008)

http://www.polvamaa.ee/index.php?page=1905 (14.12.2008)
11