" Meie aja Kangelane" (1)

Kirjandusteose analüüs
Koostaja :
18.05.2011
„Meie aja kangelane"
Mihhail Lermantov
Tln 2006
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Mina tegelane kohtus Maksim Maksimõtsi Kaukaasias .Too jutustas huvitavaid seiklusi.
Maksim kohtas Petšoriniga, nad sõbrunesid. Pulmas kohtas Maksim Kazbitši, kellel oli parim hobune. Azama ihkas väga teda. Petšorin ja Azama tegid vahetuskaupa. Azama röövis õe ning Petšorin varastas hobuse. Kui Petšorn ja Maksim olid jahil, röövis Kazbitš Bela. Petšorin tulistas, hobune langes, Kazbitš sai põgenema. Bela oli haavatud ning paari päeva pärast suri.
Petšorin jõudis Tamani. Ööbimismajaks oli hurtsik , kus elas pime poiss. Ta varastas kõik Petšorini asjad.
Petšorin jõudis Pjatigoraskiasse. Kohtas tuttavaid Grušnitskit, Veerat ning vürstinna Ligovskajat ja tütart Maryt. Petšorin ajas Mary segadusse. Grušnitski kutsus Petšorni duellile. Duelli peeti kuristiku ääres. Kaotas Grušnitski.
Petšorin elas 2 nädalat staanitsas. Nad tüdinesid kaardimängust ning vedasid kihla,kas Vulic saab suruma . Petšorin ütles, et on tema surmapäev, Vulic ei uskunud. Ta pani püssi laubale, tekkis tõrge ja Vulic sai raha. Järgmisel päev selgus, Vulic oli ikkagi surma saanud, öösel kasakas oli kasakas tapnud.
2. Teose probleemistik ja ideestik

Miks Azama oli nõus vahetama oma õe hobuse vastu? Azama oli nõus vahetama sellepärast oma õe hobuse vastu kuna ta ihkas seda hobust kõige rohkem siin maailmas, see hobune oli kõike osavam hobustest ning ta tahtis omada sellist looma. Järeldus on see, et ta pidas mingit looma oma õest paremaks, järelikult polnud tal niii oluline see, et tal on olemas õde või perekond. Peaasi , et ta ise saaks seda, mida kõige rohkem ihkab.

Kas enda au hoidmine on väärt surma? Teoses pidasid Petšorin ja Grušnitsik duelli, sellepärast, et üks olevat teise au solvanud. Duellil olles oli Petšorin võitmas ning ta palus Grušnitsnikult, et ta vabandaks tema ees, kuid Grušnitsik jäi endale kindlaks ning ei teinud seda ja tänu sellele sai ta surma. Oleks ta vabandanud oleks ta edasi elanud, kuid millise auga , sellega, et ta pidi vabandust paluma. Pigem oleks võinudki elada selle tundega, vähemalt oleks elanud.

Miks Petšornik käitus külmalt Maksimiga, kui nad uuesti kohtusid? Õppima tundes Petšornikit, siis võibolla oli ta tüdinud Maksmist nagu neidude puhulgi, tüdines ta nendest . Võimalik, et ka Maksim oli tema jaoks liiga vanaks jäänud ning ta arvas , et seda seiklevat verd temas enam ei leidu.

Miks Petšonik kartis sõna „abielu“? Ta kartis seda sellepärast, et tema jaoks oli see tema piiramine, tema vabaduse võtmine.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
„Meie aja kangelase“ peategelane oli Grigori Aleksandrovitš Petšorin umbes 25 aastane. Ta oli keskmist kasvu ning peenike.Ta oli blondipäine ning pruunide silmadega .Tal olid laiad õlad. Ta kandis alati puhast pesu, et näida puhta inimesena ka teistele. Teoses olevad teised tegelased kirjeldasid teda erinevalt, sest ta käitus inimestega erinevalt, vastavalt olukorrale. Näiteks Maksim Maksimõtsiga oli ta tema ise, sest too oli tema sõber.
Maksim Maksimõts pidas Petšorini imelikuks kujuks nagu ka raamatus lk.14 on lõik,kus ta põhjendab oma arvamust imelikkusest, seal on kirjas nii: „ Näiteks vihma ja külmaga päev otsa jahil;kõik külmetavad, väsivad – temal aga ei ole sellest midagi. Teinekord aga istub oma toas, käib tuulehoog, ja ta kinnitab, et on külmetunud.“ /.../
Mary silmis oli ta kindasti suur jutumees ning mühakas, kuna Petšorin käitus temaga nii. Näiteks ballil, rääkis ta palju anekdoote, et inimesed Mary ümbert tema ümber koguneksid ja see õnnestus tal, aga samas oli ta ka džentelmen. Seal samal ballil, kutsus Maryt purjus mees tantsule , kuid Petšorin aitas sel korral Mary hädast välja. Petšorini elu oli muutunud igavaks, sest ta oli kõik saanud, kui ta tahtis väga naist ja sai selle naise, muutus naine tema jaoks igavaks.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Mina arvan, et kõige olulisem kõrvaltegelane oli Maksim Maksimõtsik, kuna tema oli see, kes seikles umbes aasta Petšorinikuga. Maksim Maksimõtsik oli ise umbes 50 aastane. Ta oli tõmmunahaline. Maksimi austas väga Petšorini, kunagi ei keelanud ning oli alati temaga. Näiteks pärast lahkuminekut, kui nad ööbisid samas majas , ootas Maksim teda pikalt värava juured. Samas hoidis Maksim inimesi,kes olid Petšorinile kallid nagu näiteks Bela, keda ta pidas oma tütreks ja keda ta armastas .
Teine oluline kõrvaltegelane oli Veera . Ta oli alati Petšorinisse armunud juba sellest ajast saadik kui nad kohtusid. Veera oli siiras armastaja ning kui keegi oli ta hinge endale võitnud, ei suutnud ükski mees temas samasugust tunnnet tekitada. Veera kannatas palju Petšorini pärast ning ohverdas tema pärast kõik. Lõpus lausa saadeti ta minema, kuna ta ütles oma mehele, et ta armastab Petšorinit.
5. Teose miljöö
Kuna teose autor on Venemaalt pärit, siis ka tegevus toimub Venemaa linnades. Mina tegelane kirjeldab väga palju ja detailselt loodust, mis on tema ümber. Samamoodi ka peategelane, kes rändabki mööda neid linnu. Kõigepeeal saabub ta Tamanisse, see on ka kõige kolkam linn. Seal sai ta öömaja hurtsikus, kus polnudki erilise elutingimusi. Üks laud, mille ümber paar tooli. Seal samas hurtsikus oli ka pime poiss, kes ükshetk tema asjad varastas. Sellepärast juba järgmisel hommikul sõitis Petšorin linnast minema.
Järgmine linn kuhu ta saabus oli Pjatigorski. Seal üüris ta endale korteri, Mašuki jalamil. Ka seal kirjeldas ta oma ümbrust. Näiteks kirjeldas ta oma tuba äikese ajal, kuidas pilved laskusid katuseni ja tuba täitub murelipuude lõhnaga.
Petšornik oli suur naistemees, kuid kõige soojemad ja suuremad tunded olid tal Veera vastu. Kuid Veera oli selleks ajaks, mil nad uuesti juhuslikult kohtunud abiellunud ( tollel ajal oli näotu oma meest petta kellegagi ning kui seda tehti vaadati põlastusega), kuid ta tunnistas Petšornikule, et ta armastab endiselt teda. Seepärast pidi Veera lahkuma Pjatigorskiast. Kui Petšornik sai tema kirja, kus ta ütles, et peab lahkuma üritas Petšornik nii kiiresti tema juurde ratsutada, et honune väsis ära ning vajus kokku tema all. Petšornik oli üldjuhul inimene, kes hoolis ainult endast. Kuna ta oli duelli võitnud, pidi ka tema linnast lahkuma, sest hakkasid käima kuulujutud , et tema tappis Grušnitsku, sest tapmisse ei suhtutud üldse hästi sellel ajal.
6. Minu arvamus teosest
Minu arvates oli teost üsnagi põnev lugeda. Eriti hea oli saada pildi sellest, kus ja mida sealsed tegelased teevad, kuna väga palju oli kirjeldusi loodusest ning ümbrusest, mis mingil olukorral olid. Põnevaks tegi teose see, et seal oli palju tegevusi, mis lõpuks jooksid kõik kokku. Muidugi alguses oli raske aru saada raamatu sisust, aga mida lõpule lähemale jõdsin, seda arusaadavamaks teos muutus.