17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20. .Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed. Kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, ostueesõigus, piirangud jne 25. Kinnisasjade ühendamine, jagamine. Kinnisasja võib jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Sellisel juhul jäävad kõik kehtinud õigused kehtima
3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud
Kinnisomandiga seotud küsimused tekivad näiteks kinnisvara soetamisel, naabriga vaidlusel ning isegi metsas erateele sattudes. Siin kohal tasub otsida vastuseid kinnisomandi kitsendustest. Riik on seadnud kinnisomandile teatud kitsendused ning piiranud selle ulatust. 3 1. KINNISOMAND Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisomand on kinnisasja kuulumine kindlale isikule seaduslikul alusel. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandega. Vallasajade juures on omandi ulatus ja piirid määratud ajsa suuruse ja olemusega. Kinnisasjade juures on olukord teistsugune. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad ja seetõttu ei ole nende piirid looduse poolt määratud. Vältimatud on ka kinnisasjade omavahelised mõjutused. Õiguskorra jaoks on olulised ülesanded reguleerida kinnisasjade piiritlemine ja määrata omandi sisu neis piirides ning määrata omandi teostamise kitsendused
avalikule enampakkumisele, kus kõrgema pakkumise tegi Juhani. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnang. II Kinnisasjaõiguse kaasused 1. 10.märtsil kell 10.30 edastati Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avaldus, millega taotleti kinnisasja ülekandmist Tarmolt Peetrile. Sel päeval saabus kinnistusosakonnale ka Joonase avaldus koos kohtumäärusega, mille järgi tuli Joonase hagi tagamiseks Tarmo vastu kanda kinnistusraamatusse keelumärge selleks, et keelata kinnisasja võõrandamine. Millises järjekorras ja millised avaldused kuuluvad rahuldamisele? 2. Suri kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanik Martin. Tema poeg Lauri võttis kui pärija pärandi vastu ja Lauri kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Martin oli aga veel eluajal sõlminud asjaõiguslepingu kinnisasja võõrandamiseks Sofiale , kes esitas kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale ja taotles sellega enda sissekandmist omanikuna
Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande kohaselt on omanik vale) ja need ei vasta tegelikule olukorrale, siis peab tõendama see, kes väidab et olukord on vastupidine registrist (valdusest omaniku eeldamine valduse puhul ja ka kinnistusraamatu kande puhul) nähtuvale olukorrale. Asjaõigused on seega normid, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse, on suunatud asjadele ja
Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult. Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng ❏ Asjad ---> vallasasjad ja kinnisasjad (kinnisasi - piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatusse). ASJAL VÕIB OLLA MITU KAUDSET VALDAJAT. ❏ Esemed: asjad, õigused ja muud hüved. Muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ehk maatükid, on vallasasjad. ❏ Päraldis (принадлежность) - eraldiseisev vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ja on peaasjaga ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. ( Ntettevõtte juurde kuuluvad masinad on ettevõtte päraldised)
eesmärk on seletada lahti kinnisomandi ulatus ning seadusega kehtestatud kinnisomandi kasu- tamise piirangud. 3 1. KINNISOMAND 1.1. Kinnisasi Kinnisasi on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (nt krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Asjad, mis ei ole kinnisasjad, on vallasasjad.1 1.2. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib siis, kui kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse. Omandamise või võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel.2 Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda ning sellisel juhul on riigil õigus kinnisasi hõivata. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse
KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120) 3)Kande tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja: 1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1) 2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab. Mittetehinguline omandamine Omandamine hõivamise, pärimise, sundvõõrandamise, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel – omand läheb üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud Hõivamine (AÕS § 126 lg 3)
3. Absoluutsuse põhimõte Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. Õigustatud isiku absoluutne valitsemisvõim. 4. Avalikkuse põhimõte Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eeldus, et asja valdaja või kinnistusraamatusse kantud isik on asja omanik. Teistsugust väitev isik peab oma väidet tõendama. 5. Abstraktsiooni printsiip Asjaõiguslik leping on abstraktne, st ei sõltu kohustistehingu kehtivusest. Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant). St asjaõiguslik leping on kehtiv ka siis, kui kausaaltehing on tühine või kehtetuks tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis
igakordne omanik). Hüpoteegipidaja ja nõude võlausaldaja ei pea olemaüks ja sama isik. OMANIKU ÕIGUSED koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (siiski kaotab käsutusõiguse sundenampakkumise ja -valitsemise puhul keelumärke kandmisel kinnistusraamatusse), Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu. Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist. Hüpoteegipidaja õigused(1) Käsutusõigus – võõrandamine ja pantimine
asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib
otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. §77.(2) AÕS 29. Mis on aluseks asjaõiguste järjekoha määramisel? Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega (AÕS § 59 lg 1). Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras (AÕS § 59 lg 2). Kanded saavad järjekohad, mis omavad suurt tähendust kinnisasjade sundmüügil. 30. Kuidas võib vallasomand tekkida? Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. §92.(1) AÕS 31. Kas seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata? JAH Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. §141
tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada Kinnisasja omandamine Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Kinnisasja omandamine Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks (AÕS § 120) 3)Märke tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja: 1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1) 2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab Kinnisasja omandamine Mittetehinguline omandamine Omandamine hõivamise, pärimise, sundvõõrandamise, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel omand läheb üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud Kinnisasja omandamine
kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande kohaselt on omanik vale) ja need ei vasta tegelikule olukorrale, siis peab tõendama see, kes väidab et olukord on vastupidine registrist (valdusest omaniku eeldamine valduse puhul ja ka kinnistusraamatu kande puhul) nähtuvale olukorrale. Asjaõiguste erinevus võlaõigustest Võla- ja asjaõiguse vahel tehti vahet juba Rooma õiguses. Asjaõigus andis vahetu võimu teatud
3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte? Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eeldus, et asja valdaja või kinnistusraamatusse kantud isik on asja omanik. Teistsugust väitev isik peab oma väidet tõendama. 5. Määratletuse põhimõte? Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult
muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks 2) Eraõiguslikuks reaalkoormatiseks – seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Reaalkoormatise tekkimine (AÕS § 231) (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda Seega on reaalkoormatise seadmiseks vaja poolte asjaõiguskokkulepet (§ 231 lg 1) ja omaniku notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust (§ 62´). Võib olla ka eelnev võlaõiguslik leping, kuid see ei ole seadmiseks iseenesest kohustuslik Reaalkoormatise seadmisel tuleks kindlaks määrata selle rahaline väärtus ja kanda see kinnitusraamatusse -on oluline hiljem reaalkoormatise väljaostmisel (vt AÕS § 235 lg 1) Reaalkoormatis võib lõppeda:
d. kahele või enamale isikule ebavõrdsetes osades ühises asjas kuuluv omand. Kontrolli Õige vastus on: kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.. Küsimus 10 Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked. Milline on kinnistusraamatusse kantav Vale märge? Hinne 0,00 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista küsimus a. vastulause eelmärge, vastuväide, keelumärge ja märkus
kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et kinnistusraamatusse kantud isik, kellelt ta oma õiguse omandab, on õige õigustatud isik ja et selle isiku kinnistusraamatust nähtuv õigus on olemas. Selline kaitse puudub siis, kui kinnistusraamatusse on kantud kande õigsust vaidlustav vastuväide või kui kande ebaõigsus on omandajale teada. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (vt AÕS § 56) ei hõlma kinnistusraamatu täielikkuse eeldamist, st seda, et olemas on ainult need asjaõigused ja kitsendused, mis kinnistusraamatust nähtuvad
Õigustatud isikud: Asjaõigusliku ostueesõiguse võib seada kas: Teatud isiku kasuks– ei või siduda mingi teise kinnisasjaga ning ei ole võõrandatav või päritav. teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Tehingulist ostueesõigust saab kasutada vaid esimesel müügijuhtumil, selle kasutamatajätmisel ostueesõigus lõpeb. Seadusejärgne ostueesõigus: Lisaks tehingulisele ostueesõigusele ka seadusejärgne: Kehtib ka ilma kinnistusraamatuss kinnistusraamatusse kandmata Võib teostada eseme igakordse müügi korral Ei saa kasutada siis kui müüja müüb oma alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale ERAÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (AÕS § 73 lg 2); tagastatud elamu üürniku ostueesõigus (ORAS § 121 lg 10 ); sundvõõrandiandja ostueesõigus (KASVS § 46 lg 1) AVALIK-ÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED
hoonestusõiguse seadmine äramuutva tingimusega või isiku surmaga seondavalt. 3.2. Hoonestusõigus kui kinnisasi AÕS § 249. Hoonestusõiguse käsutamine (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Kuna hoonestusõigus on kinnisasi, saab hoonestusõigust kinnistusraamatu kauda vabalt võõrandada ja pärandada ning koormata kõigi piiratud asjaõigustega, välja arvatud
valdusest tuletatakse omandi eeldus. Seega pannakse valdus teenima võõrandaja legitimatsiooni õiguskäibes. - Valduse õigusliku reguleerimise eesmärgiks on välise rahu säilitamine - Siiski ei saa valdust nimetada õiguseks, sest see ei ole ei asjaõiguslik õigus ega võlasuhe ega ka koormatis - Valdust ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta ka õigus kinnisasjale - Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse võtmiega. See lõpeb kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil - Seadus käsitleb valdust õiguspositsioonina a) Tegeliku võimu olemasolu 3/67
Hüpoteeklaen või kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen, mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister kanded tehakse registrisse, milles on 4 jagu: esimeses jaos on kinnistu katastritunnus,sihtotstarve,asukoht,pindala Teises jaos omaniku andmed. Kolmandas jaos koormatised ja kitsendused. Neljandas jaos hüpoteegid
Hüpoteeklaen või kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen, mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister – kanded tehakse registrisse, milles on 4 jagu: esimeses jaos on kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala. Teises jaos omaniku andmed. Kolmandas jaos koormatised ja kitsendused. Neljandas jaos hüpoteegid
1.1.2. Kehtiv asjaõigusleping M ja O vahel ? 1.1.3. Käsutusõigus M-l ? Järeldus:M võib välja nõuda O-lt vaipa AÕS § 80 lg 1 alusel. OÜ Osavad Poisid1 OÜ Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Pank laenu. Laenu tagatise suhtes lepivad pooled kokku, et OÜ Osavad Poisid koormab talle kuuluva kinnisasja AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud pettuse teel ning kinnisasja tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud.
et ta on vaba oma omandi tõestamisest, mis on teatud asjaoludel raske. Valdust kasutatakse kui õiguse ülekandmise vahendit ja vormi, vallasasjade puhul on asja üleandmine omandi ülekandmise vahend. III. Valduse reguleerimine. Õiguskord seab endale valduse õigusliku kaitse reguleerimisega eesmärgiks välise rahu säilitamine. Tegelik olukord peab olema vahelesekkumiste vastu kaitstud isegi siis, kui see ei ole õiguspärane. IV. Valdus kui õigussuhe. Valdust ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta õigus kinnisasjale. Seadus käsitleb valdust õiguspositsioonina. VALDUSE OMANDAMINE JA LÕPPEMINE Valduse omandamine: VÕS par 36 1. Valduse omandamine tegeliku võimu saamisega Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse võtmisega; ta lõpeb kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. o Tegeliku võimu olemasolu
- kinnistuspäevikust - registreeritakse kinnistamisavaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks, - kinnistustoimikust - koosneb registriosa ärakirjast ning kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest, sh plaanidest 6. Hoonestusõiguse mõiste. Kinniasja koormamine viisil, et isikul, kelle kasuks see õigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega. Tähtaeg - mitte rohkem kui 99 aastaks. Tähtaega on võimalik pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks ning selle pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. Ehitise äravedamine, ehitise jätmine kinnisasja omanikule tasu eest, kahju tekitamine hoonestajale. 7. Kinnispant (hüpoteek) mõiste. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on
2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse asjaõigusega kogu varaline korraldus. Asjaõigus kui eraõiguse osa- osa eraõigusest, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid asjade(kehalised esemed) suhtes. On materiaalõigus, sätestades asjaõiguse sisu tekke ja lõppemisega. Asjaõigus tagab eraisiku omandi ja isiku puutumatuse-samas aga tulevad piirangud asja kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust.
nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik.
4. Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu eesmärk. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. Kinnistusraamatu eesmärk:anda autentne ja kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine - kui isik omandab tehinguga kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. 5. Omand. Omandi mõiste. Omaniku õigused asja suhtes. Ühisomand. Kaasomand. Omandi kaitse. Vallasomand. Omand - isiku tielik iguslik vim asja le. Omanikul on igus asja vallata, kasutada ja ksutada. hisomandi korral kuulub asi kigile omanikele hiselt.Ka kik asjaga seotud igused ja kohustused kuuluvad
õigustatud subjektid. Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest. Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. Rõhutatakse igakordset õigustatud isikut. Kinnistusraamat koosneb – kinnistusregister, kinnistuspäevik (kohtu kinnistusosakonnale esitatud avaldused, millega taotletakse kinnistusraamatusse kande tegemist) , kinnistustoimik(köidetakse kinnistu kohta esitatud dokumendid). Kinnistusregistri osad – üldandmed(maatüki andmed, igakordse omaniku kasuks seatud asjaõigused – tulevad maakatastrist), omand, piiratud asjaõigused, hüpoteegid. Järjekoht – vajadus tuleneb sellest, et kinnisasja saab koormata korraga mitme ühe ja eriliigilise piiratud asjaõigusega. Kehtib paremuse põhimõte. Peamine tähtsus on sundmüügil, määrab nõuete rahuldamise järjekorra
KUUES SEMINAR Sundmüügi kaasus Kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 3.02.2012 kantud hüpoteek C kasuks hüpoteegisummaga 1 miljon eurot. Samasse jakku on kantud 12.10.2012 hüpoteek A kasuks. Selle hüpoteegisumma on 2 miljonit eurot. Neljandas jaos on veel hüpoteek B kasuks, mis kanti kinnistusraamatusse 10.10.2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist. O-l õnnestub enda kasuks osahüpoteek summas 500 000 eurot kinnistusraamatu 4ndasse jakku sisse kanda lasta. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse 07.07.2014.a. Peale seda kannab O nimetatud hüpoteegi üle E-le. E annab O-le 500 000 euro ulatuses laenu.
Kui palju peab maksma raha ? Eeldused: 1. Kaasomand (+) 2. kokkulepet ei ole ? (+) 3. Nõue ? (+) Vastus: Saab esitada kaasomandi lõpetamise nõude § 77 alusel. Saab nõuda 80 000 Alkoholi tarbimine keldris Kinnisasja kaasomanikud A, B ja C lepivad omavahel kokku, et nad kinnisasjal alkoholi ei tarvita ja et C võib kasutada teisi välistavalt maja all olevat keldrit. Keldri kasutuse kohta sõlmitud kokkulepe kantakse ka kinnistusraamatusse. Mõni aeg peale kokkulepete sõlmimist sureb B, kinnistusraamatusse kantakse tema ainupärijana B2. C müüb talle kuulunud kaasomandi mõttelise osa C2-le. B2 ja C2 kolivad majja sisse. Paar päeva peale seda hakkab B2 keldris jooma. C2 keelab B2-l keldris ja üleüldse kogu kinnisasjal joomise. Kas õigustatult? H. Kas C2 saab nõuda B2 VÕS § 108 (2) alusel kokkuleppe toimimist ? Eeldused: 1. mitterahaline kohstus ? (+) 2. Kehtis ? Leping ? (+) kas kehtib B2 ja C2 suhtes ? § 79 märkus § 63 (1) p 4 V
2) katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud koopiad ja väljavõtted katastriüksuse plaanist või kaartidest. Küsimused Eesti kinnistusraamatu kohta 1. Millised asutused ja millisel õiguslikul alusel peavad kinnistusraamatut? Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. 2. Mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. 3. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond. 4. Mida kantakse (registritesse) kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 5. Mis on kinnistusraamat?
3) § 95 ? - 4) § 110 ? - 5) O valdab asja ? + 6) Õiguslik alus ? VÕS § 208 (1), § 233 (2) II lause. Vastus: M saab nõuda vaipa AÕS § 80 (1) OÜ Osavad Poisid OÜ Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Pank laenu. Laenu tagatise suhtes lepivad pooled kokku, et OÜ Osavad Poisid koormab talle kuuluva kinnisasja AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud pettuse teel ning kinnisasja tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna
kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et kinnistusraamatusse kantud isik, kellelt ta oma õiguse omandab, on õige õigustatud isik ja et selle isiku kinnistusraamatust nähtuv õigus on olemas. Selline kaitse puudub siis, kui kinnistusraamatusse on kantud kande õigsust vaidlustav vastuväide või kui kande ebaõigsus on omandajale teada. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (vt AÕS § 56) ei hõlma kinnistusraamatu täielikkuse eeldamist, st seda, et olemas on ainult need asjaõigused ja kitsendused, mis kinnistusraamatust nähtuvad
viljapuud) on muutunud hoonestusõiguse oluliseks osaks (AÕS § 241 lg 4 ja TsÜS § 53 lg 2, § 54 lg 1) Hoonestusõiguse kestvus (AÕS § 251) Saab seada ainult kindlaks tähtajaks, mitte rohkem kui 99 aastaks Kui tähtaeg on määratlemata või pikem, loetakse tähtajaks 99 aastat Tähtaja möödumisel võimalik pikendada kokkuleppel veel kuni 99 aastaks (sisuliselt uue hoonestusõiguse seadmine). Hoonestusõiguse pikendamine kantakse kinnistusraamatusse Ehitiste õiguslik seisund Ehitis muutub hoonestusõiguse oluliseks osaks (nõ liitumispõhimõte) Peale hoonestusõiguse tähtaja möödumist muutub ehitis kinnisasja oluliseks osaks hoonestajal on õigus enne tähtpäeva saabumist hoone lammutada ja ära vedada. Kui hoonestaja seda ei tee, on maaomanikul õigus hoone hoonestaja kulul lammutada, kui ta teeb seda ühe aasta jooksul peale hoonestusõiguse tähtaja möödumist AÕS § 253. Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel
Omaniku õigusi võib vastavalt PS § 32 piirata üksnes seadusega Seadusest tulenevad kitsendused võivad olla kas: 1. Eraõiguslikud – kitsendatud teise isiku kasuks (naabrusõigused ja omandi ruumilised piirangud) 2. Avalik-õiguslikud – kitsendatud ühiskonna kasuks (sundvõõrandamine jm avalikes huvides tehtavad piirangud) Omandi (eraõiguslikud) piirangud saab kestvamaks muutmise eesmärgil kanda kinnistusraamatusse. Omandiõiguse teostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest – keelatud on teiste isikute huvide pahatahtlik kahjustamine. Omanik ei või keelata oma omandi piiramist ja mõjuavaldusi asja suhtes, kui on tegemist hädeseisundiga. Siinjuures peab ähvardav kahju olema suurem tekitatavast kahjust ja hädaseisundis tehtud tegu peab olema suunatud kahju ärahoidmisele. Asja omanikule tekitatud kahju tuleb hüvitada isiku poolt kes kahju tekitas, kui tõrjutud oht
Mida väärtuslikum on asi, seda olulisem on, et võimalikult üheselt saaks kindlaks teha, kes on asja omanik, sest kui omandatakse mitteomanikult, tekivad õiguskonfliktid. Kui vallasasjade käibe jaoks on määravad eelkõige valduse sätted, siis kõigi kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste jaoks on määrav kinnistusraamat. Kui vallasasjade puhul eeldame, et asja valdaja on ka asja omanik, siis kinnisasjade puhul on omanik vaid see isik, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse (quod non est in actis, non est in mundo). Valdus ei saa olla kinnisasja omandiõigust tõendavaks tunnuseks. Tugevale kinnistusraamatule iseloomulikult toimub Eestis reeglina kogu kinnisvarakäive (asjaõiguste tekkimine, muutumine ja lõppemine) kinnistusraamatu kannete kaudu (AÕS § 58). Kanne omab paljude teiste õiguskordadega sarnaselt negatiivset toimet, s.t kinnistusraamat on asjaõigusliku olukorra kajastamisel täielik. Vallasasjade
Hageja sai vastutasuks kostja ostetud korterile isikliku kasutusõiguse kuni nende tütre täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas 18. aprilli 2011. a vara jagamise leping kehtib osas, milles pooled leppisid kokku, et enne abielu sõlmimist hageja omandatud kinnisasi, millele ehitati abielu ajal elamu, jääb vara jagamise kokkuleppe järgi kostja omandisse ning seetõttu kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja, samuti osas, milles pooled leppisid kokku, et kuna elamuga kinnisasi jääb kostjale, kohustub kostja omandama korteriomandi ja koormama selle tähtajalise tingimusliku tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Kolleegiumi seisukoht: Lisaks on hageja toonud nii hagiavalduses kui ka muudes menetlusdokumentides välja asjaolu, et kui vaidlusaluste lepingupunktide tühistamiseks ei peaks olema alust (ähvardus ja vägivald ei viinud hagejale kahjuliku lepingu
SEITSMES SEMINAR Läbisadav katus O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 16.03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse
Tõendamiskohustus et omand on kitsendatud lasub isikul kes kitsendusele tahab tugineda. Omandi kitsendused võivad olla avalik- ja eraõiguslikud. Eraõigusliku kitsenduse puhul on omanik kitsendatud teise isiku kasuks (nt naabrusõigused), av-õigusliku kitsenduse puhul ühiskonna kasuks (nt sundvõõrandamine). Omandit tuleb teostada heas usus. Keelatud on teise isiku huvide pahatahtlik kahjustamine ja kahju tekitamine. Omandi piirangud saab kestvamaks muutmise eesmärgil kanda kinnistusraamatusse. Omanik ei või keelata oma omandi piiramist ja mõjuavaldusi asja suhtes, kui on tegemist hädeseisundiga. Siinjuures peab ähvardav kahju olema suurem tekitatavast kahjust ja hädaseisundis tehtud tegu peab olema suunatud kahju ärahoidmisele. Asja omanikule tekitatud kahju tuleb hüvitada isiku poolt kes kahju tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Eraõiguses võib omand tekkida vaid vallas- või kinniasjadele, mitte aga õigustele, nõuetele,
2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. 8. mis on igamine? Igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. 9
Teisiti on sätestatud looma omaniku õigused, st loomaomanik peab oma õiguste kasutamisel jälgima loomakaitse erisätteid. Inimekeha ega laipa ei loeta asjaks, sets tänapäeva õigusliku arusaamise kohaselt ei saa inimene olla õiguskäibe esemeks. Eraldatud kehaosad(doonori veri, elundid) on aga asjadeks. Kehalise eseme tunnuseks on selle kolmemõõtmelisus. Asja mõiste alal ei kuulu õigused, vaba energija, kuid seadus tunnistab õigused asajdega võrdväärseks. (nt kinnistusraamatusse ona võetud iseseisvad ja pikaajalised õigused). Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav. Nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil. Puisteaineid ei piiritleta esemetena, vaid kasutuses olevate mõõteühikutega(kg, t..) Valitsetavus tähendab, et as peab olema valitsetav(omandatav, hõivatav, kasutatav). Valitsetavusest lähtudes on palju diskusioone põhjustanud kirjanduses voolava veel lugemine asjaks
8.10 Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda. Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel või kohustatud isiku nõudel. 8.11 Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas tekib ja lõpeb? Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav või pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt ja sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub
3 näidet esindusõiguse tekkimisest - volituse andmine, eestkostjaks olemine, juhatuse liikmeks olemine milline tagajärg on hea usu põhimõtte rikkumisel? - isik kaotab õiguste realiseerimise õiguse mis vahe on hädakaitsel ja hädaseisundil - hädakaitse on rünnak, hädaseisund on olukord AS X nõukogu otsustas, et ei pea võimalikuks osta OÜ Y kinnistuid tootmise arendamiseks. Vaatamata sellele sõlmis AS X juhatus OÜ Y-ga kinnistute ostu-müügi lepingu. Kinnistusraamatusse kanti AS X omanikuks. AS X ei tasunud raha, OÜ Y pöördus kohtusse raha saamiseks. Kas OÜ Y on õigus nõuda AS X raha? 1) AS X ja OÜ Y 2) Kinnistu, raha 3) mõlemad er.õ. jur. isikud 4) Kohaldub abstarktsiooni printsiip. OÜ Y kohustus üle anda valdus, AS X kohustus maksta raha. OÜ Y on õigus rahale. Tohib esitada nõudeõiguse AS X ostis OÜ Y 25 000 auto. AS X maksis raha ära, OÜ Y vormistas registrisse omanikuks AS X
Valduse rikkumisest tulenev nõue. Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Valduse äravõtmisest tulenev nõue. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. KINNISTUSRAAMAT Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalikõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Kinnistusraamat on avalik
Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui “muu õigus”) d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise aravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed., mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu mittetundmisega 7 74. Omandi mõiste ja liigid.. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada
kasutamata võimalik või kui kinnisasja kasutamata jätmine põhjustab ülemääraseid kulutusi. samuti peab omanik lubama teostada liini teenindamiseks vajalikke töid liini trassil. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. 16. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) – omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul Omanik, kelle kinnisasja läbib avalik tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avaliku teena. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Omanik peab lubama oma kinnisasjast läbi viia elektri-, gaasi-, side- ja muid liine maapinnal,
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti?
Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 28.Mis on isiklik kasutusõigus? Isikliku kasutusõiguse omanikul on õigus kokkulepitud viisil kinnisasja kasutada ja teostada kinnisasja üle teatud õigust (AÕS § 225). 29.Mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnisasjaga seotud kohustus teha perioodilisi sooritusi kas rahas või tegudes. Reaalkoormatise seadmiseks on vaja sõlmida notari juures vastav kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse. Reaalkoormatis lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Kui keegi laseb naabril üle oma maatüki vedada tehnovõrgud või rajada tee, siis saab naabri maatükile teha kinnistusraamatusse reaalkoormatise kande, mille kohaselt naaberkinnistu omanikule peab tasuma nende rajatiste talumise eest tasu. Tasu võib maksta ka natuuras, näiteks teatud koguse puid oma matsast anda või ehitada tasuks mingi ehitis jne (AÕS, 5-s osa). 30
annaabi.ee 
