24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed. Kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, ostueesõigus, piirangud jne 25. Kinnisasjade ühendamine, jagamine. Kinnisasja võib jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Sellisel juhul jäävad kõik kehtinud õigused kehtima. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb kehtivad õigused notariaalselt kinnitada. Kinnisasjade ühendamisel laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. 26. Kinnistusraamatu avalikkus. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 27. Asjaõiguse järjekoht, selle muutmine. Asjaõigused saavad järjekorda kinnistusraamatusse kandmisega, järjekord selgub avalduste saabumise järjekorras. Kui avaldused on tehtud üheaegselt siis antakse neile sama järjekoht.
ENLÜ vib: a) Slmida lepinguid organisatsioonide, ettevtete, asutuste ja üksikisikutega. b) Soetada seadusega lubatud phivahendid ja muud vallas- ja kinnisvara. c) Avada ja sulgeda pangaarveid. d) Moodustada fonde. e) Palgata töötajaid ning maksta kompensatsioone. Juhatus 1) ENLÜ juhatuse liikmete minimaalne arv on 3. 2) ENLÜ juhatuse liikmel on igus esindada ENLÜ. 3) ENLÜ raha kasutamise allkirjaigus on igal juhatuse liikmel. 4) ENLÜ juhatus vib ENLÜ kinnisasju vi registrisse kantud vallasasju vrandada vi asjaigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selle otsusega ettenähtud korras. 5) ENLÜ juhatuse liikmed määrab üldkoosolek. 6) ENLÜ juhatuse liikme vib tagasi kutsuda üksnes mjuval phjusel. 7) ENLÜ juhatuse liige ei vi oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. 8) ENLÜ juhatus peab andma ENLÜ liikmele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nudel vastava aruande.
hindamist kontrollib audiitor, kui see on seadusega ette nähtud. OÜ-l on õigus välja lasta osasid ülekursiga. 7. OÜ reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) osakapitalist. 71. Juhatus 71.1. Juhatus on OÜ juhtimisorgan, mis esindab ja juhib OÜ-d. Juhatus on ühe kuni kahe liikmeline. OÜ-d võib kõigis õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige. 71.2. Juhatus valitakse osanike poolt (3) kolmeks aastaks. 71.3. OÜ Juhatus võib omandada ja võõrandada OÜ nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes ainult osanike otsuse alusel.
jagamisel seada kasutusvalduse osade väärtuste võrdsustamiseks jne) Riigi omandis olevale varale võib vastavalt RVS § 19 seada kasutusvaldust riivara valitseja või selle poolt volitatud asutuse otsusel avaliku enampakkumise või valikenampakkumise teel Ilma konkursita võib seada kasutusvaldust Vabariigi Valitsuse loal Riigile kuuluvaid eluruume kasutusvaldusesse ei saa anda Riigile kuuluvaid kinnisasju võib koormata kuni 50 aastaks, vallasvara kuni 5 aastaks ning ruume 10 aastaks VV otsusega võib kinnisasju koormata kasutusvaldusega ka kauemaks. AÕS § 213 kohaselt määratakse Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga. Kuigi võlaõiguskokkuleppe ei ole kohustuslik, saab sellega poolte kohustusi täpsustada Kasutusvalduse seadmisel tuleks kokku leppida kuidas toimub loodusvarade majandamine, kas
Karistuse on inimõiguste vastased nt. raiutakse käsi maha, loobitakse kividega surnuks. Näiteks Iraan. ÕIGUSHARUD: · Eraõigus, mis äsitleb inimestvahelisi suhteid, kus mõlemad pooled on võrdsed. o Tsiviilõigus Perekonna õigus Pärimisõigus Võlaõigus (Käsitleb lepingute sõlmimist.) Asjaõigus (Käsitleb kinnisasju ja vallasasju ehk omandit, asi on kehaline ese.) o Tööõigus o Äriõigus · Avalik õigus, mis käsitleb suhteid inimese ja riigi vahel o Riigi õigus o Haldusõigus : Reguleerib ametivõimude tegevust. o Finantsõigus o Protsessiõigus o Rahvusvaheline õigus o Karistusõigus : 2009-11-09
omanikku ühiskonna kui terviku huvides (veeseaduse piirangud jne). Seaduslikud kitsendused kehtivad kinnistusraamatusse kandmata, tehingulised peavad olema kantud, kohtulahendiga tehtud kitsendused tuleb samuti kanda. Kõige räigem kitsendus võib olla sundvõõrandamine – lubatud nii omandi kui piiratud kinnisasjaõiguste osas. (valitsuse otsusega, ka kov otsusega). Naaberkinnisasja kasutamine – naaberkinnisasja ehitamiseks või parandamiseks. Ainus võimalus kasutada kõrvalolevaid kinnisasju (ülekäimiseks, tellingute jaoks, materjali jn). Ehitis üle naaberkinnisasja piiri – erand põhimõttest, et maa küljes olevad ehitised kuuluvad maa omanikule. Võib olla sattunud võõrale kinnistusele eksituse, väära jagamise tõttu või algselt kuulusid ühele omanikule, kes ehitas üle piiri. Üleehitamine kokkuleppel, seatakse üleulatuva osa suhtes mingi asjaõigus(servituut, kasutusvaldus vms). Üleehitamine ilma kokkuleppeta – heauskset (mitteteadmine, et ehitab võõrale
õigused ja kohustused. [4] Kinnisvara ehk immobiil on maa ja sellega seotud päraldised (sealhulgas hooned) ja õigused (sevituudid). [6] Kinnisvara on individualiseeritud ja dokumenteeritud, mitmest komponendist (asjadest ja asjaõigustest) koosnev kompleksvara, mille peamiseks komponendiks on maa. Kinnisvara moodustavad maatükk, selle olulised osad ja maaga seotud asjaõigused. [4] Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvaid kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustust, mille objektiks on kinnisasjad. [2] Kinnisasi maatükk koos selle oluliste osadega. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili jne) ja maatükiga seotud asjaõigused. [1] Kinnisomand kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. [2] 1.1.1 Kinnisvara erinevates võõrkeeltes Eesti-Inglise: reality, estate, property, real estate. [7]
Austraalias 2,5ha põllumaad inimese kohta Saksamaal 0,14ha põllumaad inimese kohta Indias 0,16ha põllumaad inimese kohta Jaapanis 0,03ha põllumaad inimese kohta Eestis 0,69ha põllumaad inimese kohta Venemaal 11,5ha maad inimese kohta Soomes 6,7ha maad inimese kohta Austraalias 44,3ha maad inimese kohta Saksamaal 0,4ha maad inimese kohta Indias 0,3ha maad inimese kohta Jaapanis 0,3ha maad inimese kohta Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvad kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. Maaomanikule määratakse: maamaks ja sihtotstarbe. Omand Omand ehk omandiõigus on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on asja üle kolm õigust : Valdamisõigus – asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamiseõigus – seisneb asja kasulike omaduste tarbimises.Tavaliselt kasutab asja omanik, kui seda kasutamist võid ta ka teistele edasi anda
paigaldamist. Maksuhaldur võib määrata ametniku, kellel on õigus üldisel tööajal või ettevõtte tööajal viibida maksuhalduri määratud tähtaja jooksul maksukohustuslase tegevuskohas mõõturi või seadme kasutamise kontrollimise eesmärgil. Maksuhaldur võib kaasata eksperdi. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus- või kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. Maksuhalduril on õigus avaldada maksusaladust sisaldavat teavet seaduses sätestatud juhtudel. Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks. Maksuhalduril on õigus nõuda volitatud esindajalt selle tõendamist, et füüsiline
kasumi jaotamiseks hiljemalt 31.maiks. Juhatus kutsub aktsionäride koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele. 5. Juhatus 5.1. Juhatus on AS juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i. Juhatus on kahe liikmeline. AS-i võib kõigis õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige. 5.2. Juhatus valitakse aktsionäride poolt (3) kolmeks aastaks. 5.3. AS Juhatus võib omandada ja võõrandada AS nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes ainult aktsionäride otsuse alusel. 6. AS-i lõpetamine 6.1. AS lõpetatakse aktsionäride otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel. 6.2. AS lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6.3. AS likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui aktsionäride otsuse või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. 6.4
majapidamisele käibekapitali, näiteks: teravili, kartul, lina. Maa nutikas kasutus Kui maad on liiast ja seda ei ole kapitaalsetl võimalik hooldada, siis on võimalus anda maa rendile. Agraarpoliitika Põllumajanduspoliitika Agraarmajanduse sisestruktuur Maa kui kinnisvara Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvad kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. Kinnisasi – Maapinna piiritletud osa - maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud nagu näiteks, ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnisomad ulatub maapinnale ja õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni,
(2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. § 98. Eestkostja esindusõigus (1) Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1
§ 97. Lapse eestkostja (1) Eestkostja on lapse seaduslik esindaja. (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. § 98. Eestkostja esindusõigus (1) Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 11 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest.
Laipa vaadatakse küll asjana kuid sellele ei laiene tavapärased asjaõigused. Asjaks muutuvad doonorveri, muud eraldatud elundid, lõigatud juuksed. Asjaõigused saavad reeglina tekkida asjadele ja erandina õigustele; ka valdus võib tekkida ainult asjadele. Õigusliku reguleerimise esemeks võivad olla ka asjade kogumid või kogu vara, mis samuti kuuluvad ,,õigusobjektide" laiendatud mõiste alla. Asjaõigusseadus eristab vallas- ja kinnisasju. Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad. Asjadel on omanikud ja õigustel omajad. Asjad on esemed, mis evivad ruumilist ulatust, on tajutavad meelte abil ning asuvad isiku tahte ja juhtimise all. Asjade liigitusi on mitmeid: kinnisasjad (maatükk koos selle oluliste osadega) ja vallasasjad (asjad mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma et häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt), asendatavad
huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Eestkoste lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2) eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega;
suhtes. Vindikatsiooninõue on omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusvastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valduse üleandmise nõudega. Nõue on suunatud asja väljaandmisele. Sellega saab asja välja nõuda ka kui asi on omanikult varastatud või kui omanik on asja kaotanud ja leidja ei ole seda veel omandanud. Vindikatsiooninõudega saab ebaseaduslikust valdusest nõuda välja nii vallas- kui kinnisasju Vindikatsiooninõude aluseks on valduse rikkumise fakt, millega võib kaasneda ka ülejäänud õiguste rikkumine ja nõude esemeks on nõue rikkumise kõrvaldamiseks. Väljanõutav asi peab olema alles ja individualiseeritud kujul, st välja saab nõuda vaid sama asja, mis seaduslikust valdusest välja läks, kuigi asja väärtus on võib-olla vähenenud. Välja võib nõuda ka üksnes asja vilja kui asi ise on hävinenud.
Joonis 2. Reaalhüviste liigid. Kõige üldisemalt võib kaubaga tegelevaid institutsioone nimetada kaubandusinstitutsioonideks ja teenustega tegelevaid teenindusinstitutsioonideks. Mille poolest erinevad teenused kaupadest? Millised on teenuste spetsiifilised omadused? . Siiski vajab ka kaubandusinstitutsioonide mõiste veel täpsustamist. Nimelt on kaupade hulgas põhjust eristada immobiilseid ja mobiilseid kaupu, juriidilises terminoloogias vallas- ja kinnisasju. Oma spetsiifilise problemaatika (ühekordsed tehingud, piiratud müüjate ja ostjate ring, vara hindamise ja omandiõiguse probleemid jne.) tõttu on ka immobiilsed kaubad (kinnisvara) üldiselt kaubandusinstitutsioonide ostu-müügi objektide hulgast välja jäetud. Nii jäävadki viimaste objektiks vaid mobiilsed kaubad, sh. nii tarbe- kui tootmiskaubad. Selline lähenemisviis on kauban- dusspetsiifiline ja võimaldab eelkõige piiritleda kaubandusinstitutsioonide mõistet tegevusobjekti
Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamine Hoiu-laenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid nõudeid: 1. hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse; 2. hoiu-laenuühistu võib omandada ainult oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju; 3. hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus; 4. hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse ei tohi kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist; 5. hoiu-laenuühistu bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali summat. Nõuded laenudele
mis ei asu maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse toimumise kohas. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust teha vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, seda ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda kolmanda isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu ja sõidukeid ning vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ja selle läbiotsimist. 34. Mis on revisjon ja millises ulatuses seda läbi võib viia? Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut
volitatud isik; 3) teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade koormamisel piiratud asjaõigustega RMK juhatus; 4) nõudeõiguse omandamisel RMK juhatus. (2) Vara omandamise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik. § 65. Vara omandamise kord (1) RMK omandab vara riigihangete seaduses sätestatud korda järgides. (2) Läbirääkimiste korras: 1) omandatakse kinnisasju; 2) omandatakse teistele isikutele kuuluvate kinnisasjadega seotud kasutus ja asjaõigusi; 3) koormatakse piiratud asjaõigustega teistele isikutele kuuluvaid kinnisasju; 4) omandatakse nõudeõigusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vara omandamiseks peab läbirääkimisi vara omandamise otsustaja või tema volitatud isik. (4) Vara omandamise läbirääkimiste pidamise kord sätestatakse RMK põhimääruses. (5) Teade vara omandamise kohta avaldatakse RMK veebilehel.
maa kui tootmisvahend täielikult inimese tahtele ja tegevusele. · Maa on planeedil kõige elava säilimise alus, kaasa arvatud ka inimese, muude loodusressursside ja majanduskeskkonna elementide, mis kindlustavad maa funktsioneerimise tootmisvahendina. Seega tuleb alati silmas pidada maa ratsionaalse kasutamise ja kaitse nõudeid. 2. Maa kui kinnisvara. (lk13) Kinnisvaraks nimetatakse isikuile kuuluvaid kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õiguseid ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. 1 Maale kui kinnisvarale on iseloomulikud samad üldised omadused nagu maale kui tootmisvahendile. Nendeks on ma asukoha püsivus, iga maatüki unikaalsus, maa territoriaalne piiratus, maa hävimatus. Lisaks neile iseloomustab maad kui kinnisvara tema väärtus, mille määrab maa tarbimisalane kasulikkus. Väärtuse mõõdupuuks on maa
möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, v.a juhud, mil aasta jooksul on esitatud kohtule vastav hagi (AÕS § 48 lg 1). 173. Milleks on vaja kinnistusraamatut? Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõigusi puudutava info/andmete korrastamiseks, säilitamiseks, kontrollimiseks. Kinnistusraamatu vajalikkus tuleneb materiaalsest kinnisasjaõigusest. AÕS kinnisasjasätted lähtuvad kinnistusraamatu olemasolust. Eeldatakse, et kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse ja et kinnisasju koormavaid eraõiguslikke piiranguid tõendatakse kinnistusraamatu alusel. Kinnisomandi ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omandamine, muutmine ja lõpetamine ei saa toimuda ilma kandeta kinnistusraamatusse (vt AÕS §-d 641 ja 642). Lisaks ülalnimetatule on kinnistusraamatukande sisul, tulenevalt seaduses sätestatud kande õigsuse eeldamise ja avaliku usalduse sätetest (AÕS §-d 56 ja 561), oluline tähendus õiguskäibe seisukohalt. Seda silmas pidades on
16. Omandi sisu tekkimine ja liigid - Omandi tekkimise aluseks võib nii kinnis- kui vallasasjade puhul olla kas seadus või tehing. - Omandi tehingulise üleandmise korral läheb omand seniselt omanikult uuele omanikule üle pooltevahelise kokkuleppe alusel, millele lisaks tuleb omandi üleminek seaduses ettenähtud viisil avalikustada. - Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtutes asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. - Omandi seadusjärgsete tekkealuste puhul saab isik omanikuks, kui täidetud on seaduses selleks ettenähtud faktilised eeldused (nt pärimine) 17. Piiratud asja õigused - annavad õigustatud isikule asja suhtes otsese õigusliku võimu teatavates konkreetsetes piirides
Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. (MKS § 72 lg 1) Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus- või kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. (MKS § 72 lg 2) MKS § 72 lg-te 1 ja 2 nimetatud vaatluse läbiviimisest teatatakse ette sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette
nõude suhtes. Vindikatsiooninõue on omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusvastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valduse üleandmise nõudega. Nõue on suunatud asja väljaandmisele. Sellega saab asja välja nõuda ka kui asi on omanikult varastatud või kui omanik on asja kaotanud ja leidja ei ole seda veel omandanud. Vindikatsiooninõudega saab ebaseaduslikust valdusest nõuda välja nii vallas- kui kinnisasju Vindikatsiooninõude aluseks on valduse rikkumise fakt, millega võib kaasneda ka ülejäänud õiguste rikkumine ja nõude esemeks on nõue rikkumise kõrvaldamiseks. Väljanõutav asi peab olema alles ja individualiseeritud kujul, st välja saab nõuda vaid sama asja, mis seaduslikust valdusest välja läks, kuigi asja väärtus on võib-olla vähenenud. Välja võib nõuda ka üksnes asja vilja kui asi ise on hävinenud.
ise kingitusi vastu võtta. Tuleb tõlgendada mõistusepäraselt! NB! Ära unusta piiratud teovõimega isikut tehingute puhul! Lisaks, et nad võivad ise tehinguid teha, võib ka seaduslik esindaja ise teha tehinguid, arvestades sealjuures Perekonnaseaduse §99 ja §100 piiranguid. Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja
vastu võtta. Tuleb tõlgendada mõistusepäraselt! NB! Ära unusta piiratud teovõimega isikut tehingute puhul! Lisaks, et nad võivad ise tehinguid teha, võib ka seaduslik esindaja ise teha tehinguid, arvestades sealjuures Perekonnaseaduse §99 ja §100 piiranguid. Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda
3) isik, kellelt on eestkostja õigused võetud Piirangud tehingute tegemisel: 1) (KEELATUD!!)eestkostja ei tohi võõrandada eestkostetava vara (kinkida, pantida, müüa, laenu võtta lapse nimel, ei tohi otsustada pärandi loobumise otsusest tohib kui on eestkosteasutuse luba). Võib ise lapsele kinkida. 2) Eestkostja ei või võõrandada eestkostetava kinnisasju. 3) Eestkostja peab kord aastas esitama vara kohta aruande Eestkostmine lõppeb: 1) laps saab täisealiseks 2) vanemlikud õigused taastatakse 3) laps adopteeritakse Hooldus = hooldaja võtmine Eestkoste asutuse abil kohus ei tule mängu. Määratakse täisealistele isikutele, kes füüsiliste või psüühiliste toimingute tegemiseks vajavad abi. Määratakse hooldaja.
Vara hooldaja peamiseks kohustuseks on valitseda hooldatavat vara heaperemehelikult ja tagada selle vara säilimine. Hoolduse määramise üheks põhjuseks ongi see, et hooldaja saaks isiku vara valitseda ja käsutada ning tagada selle kaudu vara säilimine, samuti võlgade maksmine ja ülalpidamise andmine. (3) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib käsutada teadmata kadunud isiku vara, välja arvatud kinnisasju. Vallata ja käsutada kinnisasju. Seda võib teha vaid kohtu loal. Reaalkoormatis, pant, hoonestusõigus, servituut - kinnisasjad rooma õiguses. Nendega võib teha tehinguid üksnes kohtu loal. 23 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 (4) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust.
piiritletavus, meetega tajutavus, võimalus teostada faktilist võimu (vallata). Inimkehast eraldatud kehaosad muutuvad pärast eraldamist asjadeks (juuksed, hambad), inimese laip on asi, kuid selle käsutamine on piiratud. Loomi ei loeta asjadeks kuid nende tsiviilkäive toimub asjaõiguse alusel. Asjade liigid: 1. Kinnisasjad- maapinna piiritletud osa, koos oluliste osade ja päraldistega, käsitada saab vaid kinnisasju mis on kantud kinnisturaamatusse 2. Vallasasjad- asjad, mis pole kinnisasjad ega selle osad 3. Asendatavad asjad- vallasasi, mida määratletakse mõõdu, arvu, kaalu järgi// Asendamatu asi 4. Äratarvitatav asi- lakkavad otstarbekal kasutamisel olemast, võõrandatakse, otstarbekas kasutmine seisneb üksikute asjade võõrandamises (kaubalaos olevad tooted) Asjade olulised ja mitteolulised osad: Mitteoluline on asja osa, mida on võimalik asjast eraldada
torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat – maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks
5. välissularaha ost ja müük; 6. vahendusteenuste osutamine; 7. varakappide ja seifide üürimine; 14 8. klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes. Eeltoodu ei välista ega piira hoiulaenuühistu poolt tehtud muude... Hoiulaenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid usaldusväärsuse tagamise põhimõtted: 1. peab paigutama mitte vähem kui 10%... 2. võib omandada kinnisasju ainult sel hulgal... 3. investeeringud põhivarasse, sealhulgas fin. põhivarasse kokku ei tohi olla suuremad omakapitalist 4. peab võõrandama kinnis- ja vallasvara ning aktsiad ja osad, mille ta on omandanud 5. hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus ja täisosanikuna UÜ 6. võib laene välja anda ainult hoiulaenuühistu seaduses ettenähtud korras. 7. hoiu-laenuühistu kohustuste summa kokku ei või ületada kahekümnekordset
mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd
8) muud seaduses sätestatud dokumendid. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud. Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5) · Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti kontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. · Samuti tagastatakse kohtumäärusega määratud korras registripidaja deposiitkontole või asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, kui äriühingut ei kanta registrisse, või osa- või aktsiakapitali enammakse, kui deposiitkontole või kontole on tasutud osa- või aktsiakapitali ületav summa.
või ehitatava ehitisega. Korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi. Kinnisomandit korteriomanditeks jagades võib mõne eluruumi või mitteeluruumi jätta kaasomandisse. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega. · Korteriomandeid võib ühendada ja korteriomandi võib jagada asjaõigusseaduse § 54- Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil Eristatakse tahteavaldusi: Omanik võib kinnisomandi jagada korteriomanditeks notariaalselt kinnitatud ühepoolse kinnistamisavalduse alusel. Seega saab kaasomandi mõtteliste osade omanikuks sama isik (tavakaasomandi puhul ei ole võimalik). · Kaasomandis oleva kinnisomandi võib jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike
möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, v.a juhud, mil aasta jooksul on esitatud kohtule vastav hagi (AÕS § 48 lg 1). 173. Milleks on vaja kinnistusraamatut? Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõigusi puudutava info/andmete korrastamiseks, säilitamiseks, kontrollimiseks. Kinnistusraamatu vajalikkus tuleneb materiaalsest kinnisasjaõigusest. AÕS kinnisasjasätted lähtuvad kinnistusraamatu olemasolust. Eeldatakse, et kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse ja et kinnisasju koormavaid eraõiguslikke piiranguid tõendatakse kinnistusraamatu alusel. Kinnisomandi ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omandamine, muutmine ja lõpetamine ei saa toimuda ilma kandeta kinnistusraamatusse (vt AÕS §-d 641 ja 642). Lisaks ülalnimetatule on kinnistusraamatukande sisul, tulenevalt seaduses sätestatud kande õigsuse eeldamise ja avaliku usalduse sätetest (AÕS §-d 56 ja 561), oluline tähendus õiguskäibe seisukohalt. Seda silmas pidades on
väljamaksed). Föderaalne Registratuur ( , ) on ette valmistanud seaduse projekti, mis on kutsutud reformima notariaalse süsteemi aluseid. Tänapäeval teostavad notarid oma tegevust lähtudes seadusest, mis võeti vastu 15 aastat tagasi. Uus dokument, mis on välja töötatud Föderaalse Registratuuri poolt, peab saama peamiseks notariaati reformivaks normatiiv-õiguslikuks aktiks. Eeldatakse, et ta aitab võidelda raideritega (isikud, kes pahausklikult omandavad kinnisasju kasutades seadusandluse puudusi ja lünki), aitab piirata aktsionäride ja direktorite õigust võtta vastu otsuseid kaughääletamise teel.36 Notarid suudavad kontrollida protokollide ja algdokumentide olemasolu, takistades sellega seadusvastaste otsuste vastuvõtmist. On täiesti võimalik, et seaduse vastuvõtmisega väheneb kohtute koormus. Samal ajal notarite koormus vältimatult suureneb.
Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seadusest tulenevalt kohustatud ülal pidama, ning maksma teadmata kadunud isiku võlad. Hooldaja võib käsutada teadmata 6 kadunud isiku vara, välja arvatud kinnisasju. Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlaks tegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse. Hoolduse lõppemisel peab vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aruandma. Surnuks tunnistamine- surnuks tunnistamise kohtuotsus loob eelduse, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal. Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada, kui 5 aasta jooksul ei ole andmeid, et ta elus on. NB
Teadmata kadunud isik Tema varast võib olla vaja kedagi ülal pidada (lapsi nt). Isikut ei tunnistata teadmata kadunuks, see asjaolu lihtsalt tuvastatakse kui isik on piisavalt kaua kadunud ja kohus otsustab kas määrata tema varale hooldaja või mitte. Hooldaja peab: · tagama vara säilimise · Peab tagama ülalpidamise neile kellel on õigust seda saada · Peab teadmata kadunud isiku võlad maksma · Vara võib käsutada, kuid mitte kinnisasju. 4 Vara hooldaja peab esitama aruande. Surnuks tunnistamine Kui teadmata kadunud isik ei ilmugi välja. Kui pole tuvastatud laipa. Kohus tunnistab isiku surnuks kui on alust arvata, et ta ei ole enam elus. Kaasnevad samad tagajärjed kui siis kui isik oleks tegelikult ka surnud. · Tuleb oodata 5a alates sellest mil viimati elumärke andis.
- millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asuvad See teave tagab maa eraõiguslikule käibele tugeva aluse, kuid on vajalik ka paljude avalik-õiguslike ülesannete lahendamiseks. Kinnistusraamatu pidamise vajalikkus tuleneb asjaõigusest, täpsemalt materiaalsest kinnisasjaõigusest. Asjaõigusseaduse kinnisasjasätted lähtuvad kinnistusraamatu olemasolust. Kinnisasjaõigus eeldab, et kinniasjad kantakse kinnistusraamatusse ja et kinnisasju koormavaid eraõiguslike piiranguid tõendatakse kinnistusraamatu alusel. Kinnisomandi ja kinnisasja koormava asjaõiguse omandamine, muutumine ja lõpetamine ei saa toimuda ilma kandeta kinnistusraamatusse. Lisaks sellele omab kinnistusraamatukande sisu, tulenevalt seaduses sätestatud kande õigsuse eeldamise ja heauskse omandamise tagamise sätetest, olulist tähendust õiguskäibe seisukohalt. Sellest tuleneb, et kinnistusraamatu kui avaliku raamatu sisseseadmine, kinnistusraamatukande
ühisomandis olevat registrisse kantavat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. - Arvestada tuleb aga ka PKS § 17 lg 2 esimest lauset, mille kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Seega on abikaasal keelatud abikaasade ühisvara hulka kuuluvaid registrisse mittekantavaid vallasasju ja kinnisasju käsutada ilma teise abikaasa nõusolekuta. Tulenevalt AÕS § 120 lõikest 1 peab abikaasa nõusolek abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja, s.o korteriomandi võõrandamiseks olema notariaalselt tõestatud - Kuid PKS § 17 lg 2 esimeses lauses sätestatu rikkumine ei too kolleegiumi arvates iseenesest kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta tehtud käsutustehingu tühisust. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 87 on
2.5.1 Teadmata kadunud isik Kedagi ei tunnistata teadmata kadunuks. Teadmata kadunuks tunnistatakse isik vastavat TsÜSi § 17. Võidakse tuvastada see selleks, et keegi on teadmata kadunud, et määrata tema varale hooldaja. Varaga ei tohi midagi muud teha, kui hooldaja peab tagama selle vara säilimise ja käituma heaperemehelikult. Hooldaja võib selle rahaga anda ülalpidamist neile, kellel on õigust seda saada ning peab maksma teadmata kadunud isiku võlad. Hooldaja aga ei või käsutada kinnisasju. Teadmata kadunud isiku teovõimet ja õigusvõimet hooldaja määramine ei mõjuta, nt kui isik varjab ennast ja teeb tehinguid, on need tehingud siiski kehtivad. Kui nüüd isik ilmub välja, siis kohus lõpetab hoolduse ja hooldaja peab sellele isikule siis aru andma, kuidas ta on tema vara hooldanud. Kui hooldaja pole oma kohustust täitnud, võib isik nõuda kahjuhüvitamist. 2.5.2 Isiku surnuks tunnistamine Millal saab isiku surnuks tunnistada
Mida hooldaja tegema peab? Tagama, et vara säiliks, valitsema seda heaperemehelikult ja kadunud isiku huvides. Ta võib sellest varast teha 3 liiku kulutusi: need kulud, mis on vajalikud vara säilimiseks (nt maja remont) peab adma ülalpidamist neile, kellele kadunud isik oleks pidanud andma ülalpidamist (nt lapsed) maksma isiku võlad. Nende 3 ül täitmiseks võib ta käsutada isiku vara. Küll ei või hooldaja müüa kinnisasju. (asju võib, aga mitte kinnisvara). Peamine mõte teadmata inimese puhul peavad need 3 ül täidetud olema. Kui isik on kadunud, siis pole alati vaja vara hooldajat. Nt kui teised saavad ilma selletagi varale ligi. Nt võlgu ei ole, ülalpidamist ei ole vaja jne... Juhul kui isik ilmub välja, siis kohus tühistab oma lahendi hooldaja määramise kohta ja hooldaja peab ka aru andma teadmata kadunud olnud inimesele. Võib tekkida ka kahjutasunõue!!! See periood võib lõppeda 2 viisil:
Mida hooldaja tegema peab? Tagama, et vara säiliks, valitsema seda heaperemehelikult ja kadunud isiku huvides. Ta võib sellest varast teha 3 liiku kulutusi: need kulud, mis on vajalikud vara säilimiseks (nt maja remont) peab adma ülalpidamist neile, kellele kadunud isik oleks pidanud andma ülalpidamist (nt lapsed) maksma isiku võlad. Nende 3 ül täitmiseks võib ta käsutada isiku vara. Küll ei või hooldaja müüa kinnisasju. (asju võib, aga mitte kinnisvara). Peamine mõte – teadmata inimese puhul peavad need 3 ül täidetud olema. Kui isik on kadunud, siis pole alati vaja vara hooldajat. Nt kui teised saavad ilma selletagi varale ligi. Nt võlgu ei ole, ülalpidamist ei ole vaja jne... Juhul kui isik ilmub välja, siis kohus tühistab oma lahendi hooldaja määramise kohta ja hooldaja peab ka aru andma teadmata kadunud olnud inimesele. Võib tekkida ka kahjutasunõue!!! See periood võib lõppeda 2 viisil:
Peatükkidesse on paigutatud nummerdatuna üksikud imperaatorite korraldused (constitutiones), millest pikemad on omakorda jaotatud paragrahvideks. Nt: CJ.1.53.1pr.: Quicumque administrationem in hac florentissima urbe gerunt, emere quidem mobiles vel immobiles res vel domus extruere non aliter possint, nisi specialem nostri numinis hoc eis permittentem divinam rescriptionem meruerint. / …/ (Igaüks, kes selles õitsvaimas linnas tehinguid teeb, ei või vallas- ega kinnisasju osta ega maja ehitada ilma, et nad oleksid saanud neile (tegevustele) meie tahteavalduse alusel erilise lubava jumaliku reskripti.) 4) Novellae (Novellid koostati ca 556, viitamisel kasutatakse tavaliselt lühendit Nov.), mis sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi, on käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt. 3) Rooma õiguse erinevad süsteemid
PKS § 17 lg 4 sätestab, et abikaasade ühisomandis olevat registrisse kantavat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Arvestada tuleb aga ka PKS § 17 lg 2 esimest lauset, mille kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Seega on abikaasal keelatud abikaasade ühisvara hulka kuuluvaid registrisse mittekantavaid vallasasju ja kinnisasju käsutada ilma teise abikaasa nõusolekuta. Tulenevalt AÕS § 120 lõikest 1 peab abikaasa nõusolek abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja, s.o korteriomandi võõrandamiseks olema notariaalselt tõestatud. Kuid PKS § 17 lg 2 esimeses lauses sätestatu rikkumine ei too kolleegiumi arvates iseenesest kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta tehtud käsutustehingu tühisust. Vastavalt TsÜS §-le 87 on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine,
Hageja ja kostja sõlmisid maa jahindusliku kasutuse lepingu. Kostjale esitati maa kasutamise eest arve, mille ta tasus osaliselt. Hageja nõuav viivist RK lahend: “Hagi aluseks oli leping, mille p 1 nägi ette, et kasutusse andjal on õigus igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub.” Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht: Kas hagejal on lepingust tulenevalt õigus lisada lepingu esemete hulka uusi kinnisasju ilma kostja nõusolekuta? 2 VÕS § 42 lg 3 p 14 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi Menetlusosalised: “Võlaõigus on dispositiivne ega välista kokkulepet, mille kohaselt
KINNISTUSRAAMAT Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalikõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.
annaabi.ee 
