Eesti Noorte Looduskaitse Ühing (ENLÜ) (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Keskkonnakaitselised organisatsioonid Eestis

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKKONNAKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA ASUTUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Tartu 2008  SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Keskkonnakaitse põhimõtted..................................................................................................4 2. Keskkonnaministeerium ........................................................................................................5 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus...................................................................................5 2.2. Keskkonnainspektsioon.................................................................................................

Ökoloogia

5

docx

Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega

Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega Eesti Raamatukoguhoidjate Ãœhing- Ãœhing on loodud 1923. aastal ning taasasustatud 1988. aastal. Sinna kuulub 800 raamatukoguhoidjat ja raamatukogu. Tänu ühingule saavad raamatukoguhoidjad raamatukogunduse arengule kaasa rääkida. Samuti korraldatakse avalikkusele raamatuid ja raamatukogusid tutvustavaid üritusi, seminare ja koolitusi. Raamatukoguhoidjate Ãœhing annab välja ka aastaraamatut ja ajakirja ,,Raamatukogu". Tegevuse eesmärkideks on tagada elanikele vaba ja piiritu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Oma eesmärkide saavutamiseks ERÃœ: · teeb koostööd juriidiliste ja füüsiliste isikutega · korraldab avalikkusele raamatuid ja raamatukogu tutvustavaid üritusi · korraldab konverentse, seminare, koolitus- ja muid üritusi · omistab raamatukoguhoidjate kutsekvalifikasiooni Â

Raamatukogundus ja...

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem

Eetika

236

pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000  1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus

35

doc

Jahindus

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi

Keskkonna kaitse

56

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse

24

ppt

Noored Kotkad - Kaitseliidu eriorganisatsioon

Noored Kotkad Kaitseliidu eriorganisatsioon  Tervitus Kolm sõrme: Isamaa armastus Ligimese armastus Seaduste täitmine Väike sõrm tähistab isiklike huve Pöial sümboliseerib ühiskond  Noored Kotkad ... ... on Kaitseliidu skautlik noorteorganisatsioon, mis asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega 27. mail 1930. aastal. 1940ndal organisatsioon likvideeriti Taasasutamine 1989 aastal Noorte Kotkaste malevad Tallinna Malev Viru Harju Malev Alutaguse Malev Malev Rapla Järva Lääne Malev Malev Malev Jõgeva Malev Pärnumaa Saaremaa Malev Sakala

Riigikaitse

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)