Sõda, rahud Liivi sõda 1583 Pljussa Põhjasõda 1700-1721 ----------------------- P-R sõda 1600-1629 Altmargi Uusikaupunki rahu T-R sõda 1643-1645 Brömsebro Valitsejad Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X, Peeter I, Anna Ivanovna, Katariina II Karl XI, Karl XII Jelizaveta Riigivõim Kindralkubernerid, nt. LM Kindralkubernerid Ühine asevalitseja a. esindajad kindralkuberner J. Skytte (TÜ) Kindralkubernerid, nt. George Johann Hastfer (reduktsioon). Browne Ülesandeks sõjaväe kamandamine, riigiametnike ametissepanek ja kontroll, raha laekumine ja kulutamine, posti- teenistus, silllad, teed, avalik kord b
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast
1629 Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla Poola aeg Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile 1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel. Kogu Eesti territoorium on Rootsi võimu all. 1660 Oliwa rahuga läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla Ruhnu saar Rootsi võimu ajal jäi Eesti jagatuks kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Mõlema kubermangu eesotsas olid kindralkubernerid. 1700-1721 Põhjasõda 1710 (1721) Rootsi võimu lõpp Eestis 1710 Harku kapitulatsioonid 1721 Uusikaupunki rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa saab Eesti-, Liivi ja Ingerimaa Eestis algab Vene aeg. Maa on jaotatud kaheks kubermanguks, mõlema eesotsas kindralkubernerid. Kujuneb välja Balti erikord. 1783.1796 Asehalduskord. Lisandusid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa. 19. sajandil jääb olukord üldiselt samaks, suureneb vaid linnade arv
keskaega jõudnudki. Kui aga Eestil alal kehtestati Rootsi võim kujunes välja uus halduskorraldus. Nimelt jagati Eesti ala kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu kuulusid neli Põhja-Eesti maakonda Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning selle keskuseks sai Tallinn. Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist, kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Kubermange juhisid kindralkubernerid, kes allusid monarhile. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Üldiselt on Rootsi aega inimeste mälestustes meenutatud pigem positiivse ajana. Ma arvan, et see võiski olla natuke vaiksem periood. Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid võimu ka rüütelkonnad. Neid
edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2. Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd 3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4. Hoidsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad · Eesti alal tegutses kolm rüütelkonda 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond · Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende
Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Läänemaa 2)Harjumaa 3)Järvamaa 4)Virumaa 2. KUBERMANG Liivimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded: 1)Kindrelkuberner-kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. 4)Adrakohtunikud/ Sillakohtunikud- vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega.
vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu Lõuna-Eesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga edaspidigi mitmed eriõigused. 2. Milline roll Eesti ala valitsemisel oli kindralkuberneril, milline rüütelkondadel? Kumb võimuinstants oli teie arvates kohalikus valitsemises olulisem? Põhjendage oma arvamust. Kindralkuberner oli mõlema kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kõrvuti Rootsi või Vene võimu poolt ametisse seatud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad. Eestimaal tegutses neid kolm - Eestimaa, Liivimaa ja
EESTI ALA VALITSEMINE Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu kuulusid Läänemaa, harjumaa, Järvamaa, Virumaa ning Liivimaa kubermangu kuulusid Pärnu ja Tartumaa. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal olevatsõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Aadlikud ajasid Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad
Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning kaks aastat hiljem rajati partei, mis taotles omavalitsust Briti impeeriumis. Hiljem, 1944. aastal asutati ülemaailmne partei, mis taotles juba täielikku iseseisvust. Vabadusliikumise nõrgestamiseks jagas Briti kindralkuberner Nigeeria kolmeks religiooniks, mis 1954. aastal ühendati Nigeeria Föderatsiooniks. 10 aastat hiljem saavutati ka iseseisvus(1963) ning uueks riigipeaks oli president.
1) 1558-1583 toimunud Liivi sõda vähendas rahvaarvu 2)1696-97 suur näljahäda, rahvastik väheneb. 3)1710-1711 katk, selle tulemusel kahanes rahvastik enam kui poole võrra. 4)1725-1800 kasvab rahvastik jõudsalt. Kindralkuberner. Nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangu kõrgemaiks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkondade struktuur. Eesti- ja Liivimaal teostasid võimu ka rüütelkonnad. Eesti alal tegutses neid 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkonnad koondasid siinseid
kirikuõpetajatele, poliitika toetus jõukale talurahvale, nõudis et inimesed seisaksid oma õiguste eest, pani liiga suured lootused vene valitsusele, oodates et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid sakala suleti mõneks ajaks. Mõne aja pärast algas totaalne venestamine, Aleksander III ei meeldinud, et baltikumis olid sakslased ja saksa keel oli ametlik keel. Ta tahtis tugevdada oma võimu baltikumis. Balti kubermangudesse nimetati uued kindralkubernerid kindral Mihhail Zinovjev Liivimaal, vürst Sergei Šahhovskoi eestimaal. Sakslaste asemel määrati vene ametnikud, 1887 ametlikuks keeleks sai vene keel, talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes, Aleksandri kool avati 1888 vene keeles, tallinna toomkool lõpetas tegevuse, tartu ülikool muudeti Jurjevi ülikooliks ning kool toimis vene keelsena, kirjameeste seltsi tegevus lõpetati, levitati õigeusku – selle
SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:........................................................................................9 4.2 Kuningas George IV ajal:....................................................................................... 9 4.3 Kuningas William IV ajal:......................................................................................9 4.4 Kuninganna Victoria ajal:............................................
talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli põhimõtteliselt kindlaks määramata. Mõlema kubermangu kõige kõrgemaks kohapealseks võimuesindajaiks olid kindralkubernerid kelle ülesannete hulka kuulusid näiteks sõjaväe juhtimine, kubermangu majanduspoliitika korraldamine ja jälgimine, samuti panid nad ametisse madalamaid riigimehi ning kontrollisid nende tööd. Kuid nende ülesannete hulka kuulus ka teede (eriti just sildade) ja postiteenuste korrashoid. Kindralkuberneri enda aga määras ametisse Rootsi kuningas, kellele ta ka vahetult allus. Eesti- ja Liivimaal omasid üsna
Venestuse algus Eestis. 1882. a. saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindralkuberner Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Saksa keele asemele seati ametlikuks keeleks vene keel. Seoses venestamisega vähenes oluliselt kirjaoskuse tase ja hakati levitama õigeusku. Majanduselu 1870 1914 Raudteede rajamine. 1870. aastal sai valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule
Rootsi aeg, kordamisküsimused 1)Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg? Liivi sõjaga, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi mõju alla. Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. 2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti? 2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad. 3)Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas
20.Miks hiljem venelaste suhtumine muutus? Kuna see kasvatas mässu kogu impeeriumis 21.Jakobson pühendus rohkem poliitikale, Hurt kultuurile. Kumb neist toetas, kumb pelgas Vene poliitikat? Jakobson toetas, Hurt pelgas 22.Kes eesti ajaloolastest on kirjutanud uurimuse ,,Äratajad" rahvuslikust ärkamisajast? Mart Laar 23.Millal ja millise valitseja ajal algas venestamine Eestimaal? Aleksander III 24.Sel ajal määrati ametisse uued kindralkubernerid. Kes? Mihhail Zinovjev, Sergei Sahhovskoi 25.Milliseid samme venestamisel tehti? Kõik koolid vene keelseks, 26.Kuidas mõjutas vene keel eestlaste kultuurielu? Eestlased unustasid eesti keeles kirjutamise 27.Kes eesti ajakirjanikest asus agaralt venestamist kaitsma? Jannsen 28.Milline ajaleht jäi ainsana eestlust kandma ? Postimees 29.1890ndail algas uus tõus eesti rahvuslikus liikumises- nn.Tartu renessanss. Kes
Balti erikorra kehtestamise põhjused ja tunnused; Sooviti tagada balti aadli lojaalsust Vene riigivõimule. Fikseeriti Uusikaupunki rahuga. Balti erikord andis siinsetele aladele teiste Venemaa provintsidega võrreldes eriseisundi. Soodsad tingimused. Jäi kehtima senine: maksukorraldus ja seadused luteri usk saksakeelne asjaajamine tollipiir teiste kubermangudega Lisaks ei kehtestatud pearahamaksu ega nekrutikohustust( sõjateenistuse kohustus). Kindralkubernerid ( kubermangu kõrgeim ametnik) olid mittevenelased. Kindralkubernerid ei viibinud tihti kohapeal ning nendeasemel ajas asju valitsusnõunik. Säilis Rootsi aegne haldusjaotus: kaks kubermangu Eestimaa ja Liivimaa. Tegutsesid rüütelkonnad (aadli omavalitsus) Restitutsioon ning aadlimatriklite sissekandmine; Koostati aadlimatriklid, kuhu kanti aadlisuguvõsade nimed. Nii kaitsti oma majanduslikke ja poliitilisi eesõigusi sisserändajate eest
Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-s eesõigusi talupoegade üle
Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu. Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning kaks aastat hiljem rajati partei, mis taotles omavalitsust Briti impeeriumis. Hiljem, 1944. aastal asutati ülemaailmne partei, mis taotles juba täielikku iseseisvust. Vabadusliikumise nõrgestamiseks jagas Briti kindralkuberner Nigeeria kolmeks religiooniks, mis 1954. aastal ühendati Nigeeria Föderatsiooniks. 10 aastat hiljem saavutati ka iseseisvus(1963) ning uueks riigipeaks oli president.
Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmeväljasüsteemiga) ja mõne aasta kasutuses olevad võsamaad. Kasvatati lehmi, lambaid. Mitte piisavalt,et põllud saaksid normaalselt väetatud. Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad.
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine
lüüa. Uusikaupunki rahu 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri) Reduktsioon Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid. Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadel sai ka tagasi endised õigused talupoegade üle.
Balti erikord 1710 1918 eesti alad olid vene impeeriumi koosesisus. Pärast põhjasõda elas eestis umbes 150 tuhat elanikku 18 sajandi lõpuks elas eestis ligi 0.5 milj inimest. Kuigi baltiukum liideti vene riigiga kujunes siin balti erikord. 1) Saar andis tagasi balti aadrile mõisad ja õigused talupoegade üle 2) Säilis laialdane omavalitsus. 3) Kehtima jäid senised seadused ja maksud Baltierikord oli balti saksa seisuslikel eesõigustel. Vene võimu esindajateks oli kindralkubernerid riias ja tallinnas. Põllumajanduses oli tähtsaim vilja tootmine. Tööriistad ja töömeetodid. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise alguseks peetakse 1857a, sest · Hakkas ilmuma ,,Kalevipoeg", (koostamist alustas F.Rober Faelmann, lõpule viis F.R.Kreutzwald) · Jannsen võttis kasutusele mõiste eestlane senise maarahva asemel · Hakkas välja andma perno postimees J. Köler algatas palvekirjade liikumise. 1865 J. V. Jansen asutas tartus laulu- mängu seltis
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist
KXII ajal kaotas R suurriigi staatuse, Eestis lõppes R aeg. Järgnes vabadusajastu ja uus valitsemisviis. 4. Milline oli halduskorraldus Rootsi ajal? (Kubermangud + valitsemispõhimõtted). Eesti kubermang (Põhja-Eesti) – Lääne, Harju, Järva ja Viru maakonnad. Liivimaa k. (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) – Pärnu ja Tartu maakonnad, 1645 liideti Saaremaa, keskus oli Riias. Kõrgemaks ametnikuks oli monarhi määratud kindralkubernerid. Nad kamandasid oma alal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist, kanti hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkond (kohaliku aadli omavalitsus organ) kaitses rüütelkonna liikmete õiguseid, lahendas kohalikke küsimusi. 5. Iseloomusta 16.-18.saj rahvastikuprotsesse. Vana hea Rootsi aeg (uusasukate koloniseerimine R ja P
omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721 Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tlns ja Riias määratud kindralkubernerid. Nendele ametikohtadele said mitte venelased, vaid Vene armees teeninud välismaalased. Kroonuametkonna peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine. Kõrgete sõjaväelastena viibisid kindralkubernerid alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest kuigivõrd huvitatud. Valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri
· Saksamaa ja Itaalia ühinemine -> Venamaa hakkas kartma Baltikumi separatismi. · 1881.a. mõrvatakse Aleksander II -> Võimule tuleb Aleksander III (1881-1896). Aleksander III ei kinnita ainsana Balti erikorda. Venestamise alguseks loetakse 1882. aastat, kui Manassein tuleb E ja LVle, et koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid -> Et alustada venestamist. (Manasseini revisjon). 1885. määratakse ametlikult uued kindralkubernerid: E -> Sergei Sahhovskoi LV -> Mihhail Zirovjev ISELOOMULIKUD JOONED: · Vene ametnikud. · Ametikeeleks vene keel -> Nimed venepärasteks. · Talurahva kaasarääkimise võimaluse vähenemine. · Omavalitsuste juurde määrati talurahva asjade komissarid; Kaotati ära talurahvakohtud kihelkondades. · Hariduselu ümerkorraldamine -> Al. neljandast klassist õppetöö vene k. -> koolis suhtlemine vene k. · 1888.a
aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Nii Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Kindralkubernerid juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadliseisusest
aadlitele Rootsile kasulik, sest see aitas katta olulise puudujäägi eelarvest, lisaks elatas provints nüüd end ise ja see omakorda soodustas hariduselu ja kirikuolude arengut. Pärast Põhjasõda , kui kogu Eesti oli Vene võimu alla, kuulutati välja Balti erikord. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid. 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Sisse seati asehalduskord. Eestis kehtestati ühtne pearahamaks. Nii Vene kui ka Rootsi ajal olid eesti talupojad sunnismaised pärisorjad. Rootsi ajal talupoegade olukord siiski kergem, kui oli Vene ajal. Kuna Rootsi ajal avaldati Liivimaa reglement. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati täielikult
Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud enam linna esindajaid nagu see varem oli. Ka kiriku üle püüdsid rüütelkonnad kontrolli kehtestada. Nõudes endale kohti kiriku juhtorganites. Koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult need kes sinna kuulusid omasid eesti ja
50 aastat pärisorjuse möödumisest! 1870ndail -1880ndail Eesti Aleksandrikooli loomine 1872 Eesti Kirjameeste Selts 12) Tülid RL ajal J. Hurt C. R. Jakobson (usuprobleemid) J. V. Jannsen C. R. Jakobson (sakslus) J. Hurt J. Köler (Aleksandrikooli rahad) *5a hiljem Köler ja Jannsen Venemaal tööl, Jakobson ajas Eestis oma asja, rajas talu jne, kuid 1882. suri. 13) Venestamine Eestis 1881-1894 Aleksander III ajal Manasseni revisjon (1882) Uued kindralkubernerid! Riias M. Zinovjer, Tlns S. Sahhovskoi Ametiasutustes vene keel, õppekeeleks vene keel 1888. avati Aleksandrikool venekeelsena TÜ-st sai Jurjevi ülikool Vene õigeusu kirikute rajamine (Kuremäe klooster, Aleksander Nevski katedraal) Venemeelsed eestlased: Jakob Kõrv (,,Valgus" Tln) ja Ado Grenzsten (,,Olevik") 14) Vene rahvusliku tõusu isikud ja organisatsioonid Karskusseltsid Eesti Üliõpilaste Selts 1884 Otepääl õnnistati sinimustvalge lipp
7)Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ja olid sakslased. 8)Baltisaksa aadlikud kanti erilisse rüütlinimekirjadesse e. aadlimatrikklitesse(baltisaksa aadlike nimekirjad, kuhu ei kantud vene aadlikke ja saksamaalt tulnud uusi aadlikke. Täielikke poliitilisi õigusi omasid vaid aadlimatriklitesse kantud aadlikud(õigus osaleda maapäeval,omada rüütlimõisaid) Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks olid tlns ja riias ametisse määratud kindralkubernerid, kelle abilisteks nim. 2 kohalikku aadlikku e. valitsusnõunikku. BALTI ERIKORRA PLUSSID JA MIINUSED +Tõkkeks venemaa ja baltikumi vahel +Aitas säilitada siinse maa kultuuriomapära, välistas kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid sidemeid lääne-euroopaga, tagas kiirema arengu võrreldes muu venemaaga. +säilis linnade omavalitsus -Suruti maha eestlaste õigused -baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes, eestlasi hoiti oma valitsusorganitest eemal.
provintsides läbi mõisate reduktsioon? V:Rootsi riigi soov täita sõdadest kurnatud riigikassat. 9. Milline oli reduktsiooni mõju: 1) Rootsi kuningavõimule-Riigi tulud kasvasid;Suurem riiklik kontroll mõisavalduste üle; 2) aadelkonnale-kasum vähenes;Kohaliku aadli ja Rootsi suhted halvenesid. 10. Kas Peeter I ajal kujunenud Balti erikord tõi Eestile pigem head või halba? Põhjenda oma arvamust. V:Tõi pigem head, sest kõrgema riigivõimu esindajaks said Tallinna ja Riia kindralkubernerid, kes tegid koostööd rüütelkondade ja linnade võimuorganitega. Kui nad omavahel konflikti ei sattunud, siis Vene keisririigid seadused siin ei kehtinud. 11. Võrdle omavahel antiikaja orja ja varauusaegset pärisorja. Mis on sarnane, mis erinev? V:Varauusaegne pärisori:talupoeg oli mõisniku omad. Nende lapsed sündisid pärisorjana. Sunnismaisus, talupoeg ei saanud omad vaba aja eest otsustada, ega tohtinud lahkuda mõisniku loata tema malt. Talupoeg oli sunnitud leüüima mõisniku
aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleisse kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus F - Valitsev usk oli Lureti usk Keskvõimu esindavad kindralkubernerid ( Tallinnas ja Riias) olid enamasti välismaalased ( mitte venelased). Tegelesid sõjaväe ja riigituludega, kohalikesse asjadesse praktiliselt ei sekkunud. Valitsesid kohaliku aadli hulgast kindralkuberneride abilisteks määratud valitsusnõunikud. Aadli omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mis käisid koos maapäevadel. Linnade esindajaid ei kutsutud. Restitutsioon Riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele
Liivi sõjal Rootsi kätte läinud Läänemaa, Järvamaa, Harjumaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangu alla kuulusid Poola käest vallutatud alad Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist ning Tartu ja Pärnu maakond. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kuid säilitas mitmed eriõigused. Seal oli oma rüütelkond, kirikuvalitsus, asehaldur ja maksusüsteem. Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle ka vahetult alluv kindralkuberner. Kindralkubernerid juhatasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, samuti kandsid nad hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Võimu teostasid ka rüütelkonnad: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Vene ja Rootsi rigivõimu ees ning lahendasid kohalikke küsimusi
Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks -Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson -1882.a suri C.R.Jakobson VENESTUSPERIOOD EESTIS Mõiste, põhjused -1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III -tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge -venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes -reformide aluseks 1882-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused -ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovskoi, M.Zinovjev -tühistati balti erikord -asjaajamiskeeleks vene keel -Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine -1889.a Tartu I Kroonu algkool, juhatajaks Mart Reinik -Aleksandrikool avati venekeelsena -1839.a venestati TÜ Jurjevi nimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud -Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster
aadliomavalitsus, keskvõimu piirid ja linnade valitsemine) Balti erikorraga jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Asehalduskorraga muudetu seda põhjalikult ja Eesti- ning Liivimaal seati sisse pearahamaks. Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga. Balti erikord säilitas omavalituse ka linnadel. Asehalduskorra puhul loodi linnade valitsemiseks linnaduumad. 11. Mõisnike elulaad ja selle muutumine. Mõis sai oma põhilise sissetuleku teraviljakasvatusest. Peale pärisorjuse kaotamist ei suutnud mõisamajandus enam Euroopa turul konkureerida. Mõisnike sissetulekud vähenesid . Ettevõtlikumad mõisinikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid:
Ajakirjanduslik võitlus. 1880 Jannsen halvatud. 1881 Jannsen EKS presidendiks – hurda pooldajad astusid välja. 1882 sureb Jakobson kopsupõletikku. Venestuse algus Eestis Aleksander II oli esimene Vene valitseja kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. 1882 Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. ~50 000 märgukirja kus kaevati baltisakslaste laiutamise üle. Materjali kasutati aga hoopis venestamise teostamiseks. 1885 uued kindralkubernerid. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud. Saksa keele asemele vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi. Talurahvakohtud kaotati. Maakondades talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine 1887 sunduslikuks õppekeeleks vene keel. Vallakoolides emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Eesti keele tarvitamine keelati isegi omavahelises suhtluses. Need õpetajad, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati
Eestis oli väga hea kasvatada teravilja, see oli ka peamine eksportkaup. Halb selle juures oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Pärast pikka sõdade perioodi rahvaarv küll vähenes, kuid eestlased kosusid rahuajal tublisti ning tänu sisserändajatele, kes omandasid ka eesti keele, olukord paranes. Eestimaa oli jagatud kaheks kubermanguks: Liivimaa ja Eestimaa ning mõlemaid juhtisid kindralkubernerid. Suurt arengut võis näha hariduses, kui loodi praeguse Euroopa üks vanimaid ja parimaid ülikoole, kirjutat esimesed grammatikaraamatud, mille abil eesti rahvas õppis lugema ja kirjutama. Linnade olukord muutus samuti. Õitsema puhkes Narva, positsiooni säilitas ka Tallinn ja kõrgelt kukkus Tartu. Talurahva olukord paranes. Nad pääsesid pärisorjusest ja koormiseid märgiti vakuraamatusse. Rootsi aeg võis küll tunduda
10. Miks toimus Eesti rahvaarvus tagasilööke 16.saj alguses ja 18.saj alguses? Kuidas need ületati? 17. saj- Liivi sõda ( ulatuslik sissemigratsioon- elukohtate otsimine; vene talupojad, soomlased, lätlased) Rootsi valitsusaja lõpul näljahäda (ikaldus), tüüfus ja düsenteeria. 18. saj- Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk (soodsad tingimused tagasid kiire rahvakasvu, küll ei olnud sisseränne nii suur kui 17. saj.) 11. Millised ülesanded oli Rootsi ajal kindralkuberneril? Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 12. Milline võim oli Rootsi ajal rüütelkondadel? Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna
tunda, siis kuulutati välja Balti erikord. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati mõisate restitutsiooniga. Mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid (Tallinnas ja Riias). 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Põhjalikult muudeti maksukorraldust. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks ja maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Majandus Poola aeg: Pärast Liivi sõda sai Tartust, Viljandist ja Pärnust kaubalinnad. Rootsi aeg: Aktiivne majandustegevuse võimalus oli üksnes sadamalinnadel
*püsimajäämine-see oli viimane katk. E.alal soodsad kliima tingimused. Rahvastik asus Põhja-Eestist Lõuna-Eestisse. Eesti ala valitsemine: *Võimukorraldus Rootsi ajal: Eesti ala jagati Eesti ja Liivimaa kubermanguks. Eestile kuulusid vabatahtlikult Rootsi võimu alla läinud maad(Lääne, harju, Viru ja Järvamaa). Liivimaa: Tartu, Pärnu, Saare ja Läti maad. Saaremaal oli oma asehaldus, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke aadlike koondasid rüütelkonnad, käisid koos Maapäeval. Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik. *Kohtukorraldus: 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud. 2)ülemmaa või õuekohus. 3)sai edasi kaevata kuningale. !*Karl XI valitsusrefrm !*reduktsioon !*Johan Reinhold Patkul- !*Võimukorraldus Vene ajal !*Balti erikord !*Restitutsioon !*aadlimatriklid !*KatariinaII !*asehalduskord(millal, millised ümberkorraldused)
· 1561. aastal alistus Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, sai Rootsi endale kogu Põhja-Eesti. · 1629. aastal kogu Eesti mandriala läks Rootsile · 1645. aastal sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu · 1660. aastal sai Rootsi endale Ruhnu saare Rootsi ajal jagati Eesti kaheks: Eestimaa kubermang Tallinn ja Liivimaa kubermang Riia. Kubermangusid valitsesid Rootsi kuninga poolt määratud kindralkubernerid. Rootsi valitsuse ajal loodud kohtukorraldus oli üks eesrindlikumaid Euroopas, tähtsamaks kohtuks oli Eesti- maaülemmaakohus ja Liivimaa õukohus. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi
Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleeritud aadlid omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimtriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege uustulnukate eest. 3) Roseni deklaratsioon - talupoegade seisuse fikseerimine, mille kohaselt talupoeg oli,on ja jääb
Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias. Tavaliselt said nendele kohtadele Vene armees karjääri teinud välismaalased. Suuremaosa ajast viibisid kubernerid aga Peterburis ning ei pööranud Baltimaadele erilist tähelepanu. Nende ülesanded jäid eelkõige nende alluvate-kahe valitsusnõuniku kätte. Aadli omavalitsust teostasid rüütelkonnad. Maapäevadele enam linnade esindajaid ei kutsutud. 1730-40ndatel aastatel koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad-aadlimatriklid.
· 1881. a sai Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks · 1882.a aastal suri Jakobson- see aga ei toonud tülidele lõppu · Puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel · Rahvuslik liikumine läks vastu alanud venestusajale §3-Venestusaeg Manasseini revisjon · koguti üle 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste üle · selle alusel hakati venestamist teostama Ümberkorraldused Baltikumis · 1885. aastal uued kindralkubernerid(Riiga Zinojev ja Tallinna Sahhovski) · igale poole vene ametnikud sakslaste asemel · ametiasutustesse vene keel · talurahvakohtud kaotati · maakondadesse seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid tööd · Tartu Ülikool nimetati ümber Jurjevi Üliooliks · õppekeeleks vene keel · kirjaoskuse langus · Aleksandrikool avati vene keelsena · õigeusu levitamine Venestamise aktiivsed läbiviijad
venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Nendeks ei nimetatud mitte venelasi, vaid Vene armees karjääri teinud välismaalasi. Kõrgete sõjaväelastena viibisid nad alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest huvitatud, seepärast jäid valitsusohjad enamasti kohaliku aadli hulgast valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Balti erikord toimus eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Teisalt oli see tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri
¾ eesti rahvast. Peale Põhjasõda hakkas rahvaarv vaikselt kasvama, aga suurim uutusi see kaasa ei toonud. Iseloomusta Rootsi aega Eestis Rootsi võim algas Eestis Liivi sõja ajal, kui Liivi ordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid 1561. aastal Rootsile. Juba Liivi sõja lõpust Rootsi käes olevast alast sai Eestimaa kubermang. Sinna kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Kubermange valitsesid otse kuningale alluvad kindralkubernerid, kes asusid kubermangukeskustes Tallinnas ja Riias. Riigivõimu kõrval oli võimu ka kohaliku aadli ning linnade omavalitsustel. Rootsi Eestis ja Lätis oli kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkondadesse kuulusid mõisaomanikest aadlikud. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi.
Nikolai I - valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. Aleksander II – tema ajal loodi Aleksandri kool (I auks), Aleksander III- algas ääremaade venestamine.. 32. Miks algas venestamine, milles see seisnes. – Aleksander III võimule tulekuga , eesmärgiks oli ääremaade kindel liitmine Venemaaga. 1882- Manasseini revisiooniga- koguti balti erikorra kohta halvustavaid andmeid. 1885- määrati uued kindralkubernerid. Eestis- Šahhovski ja Liivimaal- Zinovjev. 33. Kas venestamine saavutas oma eesmärgi, selgita! – Ei, enamik seltse ikkagi tegutses edasi venestamise ajal. 34. Ehitused, mis venestamiseaega meenutavad. – Aleksander Nevski katedraal ja Kuremäe klooster. 35. Eesti Üliõpilaste Selts. – Kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. Seltsi liikmes suhtlesid eesti keeles. 1884a. pühitseti Otepää
annaabi.ee 
