Eesti Rootsi riigi koosseisus (0)

Eesti Rootsi riigi koosseisus
Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 280 000 inimest. Valdav osa neist olid eestlased.
1620 . a langes Eesti talurahva arv saja tuhandeni. Enamik olid eestlased kuid leidus ka venelasi ,poolakaid,soomlasi, sakslasi ja leedukaid. Põhja – Eestis ka hollandlasi ning šotlasi.
Sõjaolud tekitasid suure rahvaste liikumise rikkamatesse piirkondadesse. Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama.
Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja – Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa ). Lõuna – Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang . Kubermange valitsesid kindralkubernerid või
kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik.
Põllundus
Põlispõllud (kolmeväljasüsteemiga) ja mõne aasta kasutuses olevad võsamaad. Kasvatati lehmi, lambaid . Mitte piisavalt,et põllud saaksid normaalselt väetatud. Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad .
Enne Liivi sõda oli talumaid rohkem kui mõisamaid. Rootsi ajal vastupidi – 17. saj lõpuks 1:2,5. Mõisate arv üle 1000.
Kuna põllud olid kivised siis tegeleti kivikoristusega ja ehitati kiviaedu. Suurimad kivikoristused Saare – ja Hiiumaal.
Teotöö
Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi – teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi.
Abitegu : kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu , sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid.
Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne.
Pärisorjastamine
Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada . Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena. Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule.
Suur reduktsioon
1680 Karl XI otsus, et Eesti, Liivi ja Saaremaal kuulusid tagasivõtmisele kõik maad mis olid jagatud aadlile Rootsi võimu ajal. Omanikud võisid hakata rentnikeks. Liivimaa maapäev lükkas tagasi. 1688 uus korraldus võtta ära ka mõisad mis olid antud aadlile enne Rootsi võimu. Reduktsiooni hakkas läbi viima Liivimaa kindralkuberner Jakob Johann Hastfer.
Rootsi vastast opositsiooni hakkas juhtima Johann Reinhold v. Patkul . 1694. anti Patkul ja Liivi aadli juhid kohtu alla.Süüdistati kuninga solvanmises. Patkul põgenes enne kohtuotsust välismaale.
Reduktsioon viidi läbi ja enamik adramaid läks kuningale . Tähtsaim tulemus oli riigi sissetulekute suurenemine rendi läbi. Et mitte kurnata ära talupoegi ja sellega laastada riigile kuuluvaid mõisu – seati sisse vakuraamatud.
Talupoegadele anti õigus mõisniku peale kaevata.
Kaubandus
Väliskaubanduse sõlmedeks olid Tallinn ja Narva. Välja veeti vilja (85 % Tallinast veetavast kaubast ) ja lina ning kanep (Narva kaudu). Veeti ka tökatit, planke , mastipuid – vene kaupadest loomanahku. Sisse veeti soola, kalevit, siidi ja muud riiet, Rootsist rauda, Hollandist vasest ja messingist esemeid. Inglismaalt tina ja seatina . Veine ja vürtse.
Poekaubanduses oli suur tähtsus talurahvakaupmeestel. Müüdi soola, soolakala, rauda, vaskkatlaid jne. Enamik kaupmehi saksa päritoluga. Narvas ka venelased , hollandlased ja inglased .
Käsitöölised kogunesid tsunftidesse – sisekorra määras põhikiri e. Skraa. Tsunftide ühenduseks olid Väikegildid mis kaitsesid käsitöölise huve kaupmeeste Suurgildide eest.
Paremad saksa meistrid Kanuti gildi ja halvemaks peetud ametite meistrid Oleviste gildi. Toompea käsitöölistel ( irw) tsunftid Toomgildis.
Õpipoiss( 3- 7 aastat õppimist) - sell (3 rännuaastat välismaal) - meister.
Manufaktuurid – telliselöövid ja lubjaahjud. De la Gardie klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuride põhikeskus Narva. Lina ja kanepipropsimine.